p 1, § 117 lg 1, üldmenetluse korras Süüdistatav L.N Elukoht xxxx, isikukood XXX, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist viimane: - 31.05.2005.a Narva Linnakohtu poolt
järgi vangistusega 30 päeva,
lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 6 kuud 30 päeva,
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 28.11.2008.a. Sekretär Irina Kuzmina Kaitsja Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada L.N süüdi
p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Narva Linnakohtu 31.05.2005.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (1 aasta 8 kuud 27 päeva) ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) aastat 8 (kaheksa) kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada L.N-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 1-096292 alates 27.11.2008.a kuni 28.11.2008.a, s.o 2 (kaks) päeva, ning lõplikult kuulub ärakandmisele 7 (seitse) aastat 8 (kaheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Tõkend L.N-i suhtes – elukohast lahkumise keeld - muuta vahistamiseks. Võtta L.N vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.09.2010.a. Asitõendid: - kannatanu xx teksad; valged meestekingad; sokid; tulemasin; puust käevõru; kannatanu must jope „Jack Wolfskin“, mis on hoiul Narva Politseijaoskonna laos – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - punases korpuses mobiiltelefon Nokia; raha summas 37 krooni; mis on hoiul Narva Politseijaoskonna laos - tagastada kannatanu esindajale Xxx Xxxle kohtuotsuse jõustumisel. - CD plaadid 3 tk, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista L.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 11894 (üksteist tuhat kaheksasada üheksakümmend neli) krooni 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 248 (kakssada nelikümmend kaheksa) krooni 50 senti, ekspertiiside tegemise eest 8990 (kaheksa tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 16.08.2010.a eelistungil osutatud õigusabi eest 10200 (kümme tuhat kakssada) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.– 30.09.2010.a kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „L.N , 1-09-6292, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 01. oktoobrist 2010.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 25. oktoobrist 2010.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 1-09- 6292 I Süüdistuse sisu L.N-i süüdistatakse selles, et tema 14.11.2008a. ajavahemikul kella 20.50 kuni 21.10 aadressil xxx juures tekkinud tüli käigus, tahtlikult, raske kehavigastuse tekitamise eesmärgil, lõi kaks korda noaga oma xxx elukaaslast Xxxt, tekitades talle haava vasaku kulmukaare pealses piirkonnas verevalumitega pea pehmetes kudedes ning kõhu piirkonda tungiva lõike- torkehaava mao vigastusega ning sellele järgneva massiivse sisemise verejooksuga kõhuõõnde ja seedetrakti – eluohtliku tervisekahjustuse selle tekitamise ajal, mille tagajärjel kannatanu suri haiglas. Oma tegudega pani L.N toime raske tervisekahjustuse tekitamise, mis oli eluohtlik tekitamise ajal s.o.
Samuti põhjustas L.N oma nimetatud tegudega Xxx Xxx surma ettevaatamatusest, s.o. pani toime
II Kohtuistung Süüdistatav L.N tunnistas kohtuistungil oma süüd
p 1 ja § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises osaliselt, kuna väidab, et Xxx ise põrkas otsa tema (L.N-i) käes olnud noale. Seletas kohtule, et Xxx Xxx on tema xxx Xxxelukaaslane. 14.11.2008 õhtul tuli alkoholijoobeseisundis Xxx talle külla. Ta ise oli toas, tal oli pudel viina ja nad jõid koos Xxxga natuke viina. Siis tuli koju Xxx. Xxx solvas ebatsensuurselt Xxxt ning teda, sellepärast tekkis tüli, mille käigus Xxx peksis teda vastu keha ja pead nii majas sees kui ka õues, kuhu nad Xxx ettepanekul läksid. Väidab, et ka Xxx tekitas talle kehavigastusi, kuid arstiabi saamiseks ta ei pöördunud ja need kehavigastused pole fikseeritud. Pärast õues toimunud kaklust läks ta majja, Xxx jäi koos Xxxga õue. Majas tekkis tal soov kodunt ära minna, sest ta kartis Xxxt. Selleks, et Xxxt hirmutada, võttis ta majast noa ja läks õue. Xxx oli sellel ajal õuest väljaspool, väravate juures. Ta tuli väravate juurde, et õuest takistamatult väljuda. Siis hakkas Xxx rabelema, tõmbas ennast Xxx käest lahti ning põrkas otsa tema (L.N-i ) käes olnud noale. Pärast seda läks ta hoovist välja. Hiljem sai teada, et Xxx suri samal õhtul haiglas. Eeluurimisel andis teistsuguseid ütlusi (tunnistas üles, et lõi Xxxt noaga) selleks, et politsei vabastaks kinnipeetud Xxx vahi alt. Kahetseb tehtut. Kannatanu Xxx Xxx seletas kohtule, et tema xxx Xxx Xxx elas koos Xxx xxx üürikorteris. Ta rääkis pojaga umbes 21.05. Xxx oli lõbusas tujus, väitis, et temaga on kõik korras. Sai aru, et xxx viibib sel hetkel L.N-i majas. Hilisõhtul sai politseist teada, et xxx suri haiglas noahaava tõttu. Rääkis Xxxga, kes väitis alguses, et Xxx läks majast tänavale, et sigarette küsida ning varsti leidis Xxx ta haavatuna tänavalt. Tunnistaja Xxx(Xxx Xxx xxx) seletas kohtule, et viimati nägi ta venda 14.11.2008 kella 17.00 paiku. Tema arvates oli vend praktiliselt kaine, enne seda jõi ta natuke õlut. Sel õhtul tekkis venna ja tema elukaaslase Xxxvahel tüli, sest Xxx endine elukaaslane Xxx vabanes vanglast ning vend arvas, et Xxx peab otsustama, kellega koos ta elada soovib, kas tema või Xxxiga. Xxx reageeris sellele agressiivselt. Pärast seda sõitis ta (Xxx) ära. Õhtul sai teada, et vend suri haiglas. Tunnistaja Xxx (xxx) seletas kohtule, et 14.11.2008 umbes kella 21.00 tuli nende majja tema xxx Xxx elukaaslane Xxx Xxx. Ta teatas, et tema ja Xxx vahel tekkis tüli. Käitus agressiivselt, oli alkoholijoobes. Tema mees L.N oli majas. Enne seda jõi L.N natuke viina. Xxx läks tuppa, kus L.N viibis. 10 minuti pärast tuli koju Xxx. Xxx kutsus Xxx enda juurde ning solvas teda ebatsensuurse väljendiga. Seoses sellega tegi L.N talle märkuse. Xxx solvas teda sama väljendiga ning kutsus õue. Majas kaklust ei olnud. Xxx ja L.N läksid majast välja õue. 3 1-096292 Nende järel läks välja Xxx ning seejärel tema (Xxx). Õue minnes nägi, et Xxx peksab L.N-i ja L.N osutab vastupanu. Tiris koos Xxxga Xxxt L.N-ist eemale. Pärast seda läksid tema, tema ema (Xxx) koos L.N-iga majja. Xxx jäi koos Xxxga õue, ta püüdis teda rahustada. Mõne aja pärast läks õue, L.N-i seal ei olnud. Õues väravate juures olid Xxx ja Xxx. Xxx sõnadest sai teada, et Xxxle on tekitatud noahaav. Kutsus kiirabi. L.N tuli tagasi koju alles pärast politsei lahkumist. Said teada, et Xxx suri haiglas. Peale L.N-i ei kakelnud Xxx mitte kellegagi. Tunnistaja Xxx(xxx) seletas kohtule, et elas koos Xxxga kolm aastat. 14.11.2008 tuli koju, kus sel ajal viibisid Xxx ning tema xxx Xxx. Xxx oli alkoholijoobes, hakkas tegema talle etteheiteid selle kohta, et ta kohtub tema xxx xxxga. Siis läks ära. Mõne aja pärast tuli ta vanemate majja ja selgus, et Xxx on juba seal. Mees küsis temalt, kellega koos ta elama hakkab ning solvas teda ebatsensuurse väljendiga. Pärast seda lõi Xxx tema xxx rusikaga näkku ning läks õue. Õues jätkas mees xxx peksmist, peksis teda rusikatega vastu keha ja pead. Ta tiris Xxxt xxxst eemale. Xxx läks õuest majja. Tema jäi koos Xxxga väravate juurde. Siis tuli xxx majast välja. Xxx rabeles tema käest lahti ning läks xxx suunas. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selle kohta, et siis, kui Xxx xxx juurde tuli, nägi ta, et xxx käsi liikus Xxx keha juurest tagasi. Ta ei näinud, mis xxxl käes oli. Pärast seda läks xxx kuhugi ära. Sai aru, et xxx tekitas Xxxle noahaava. Kutsusid kiirabi. Hiljem said teada, et Xxx suri haiglas. Peale xxx ei kakelnud Xxx mitte kellegagi. Tunnistaja Xxx (xxx) kinnitas Xxx ütlusi, kuid lxxxs, et Xxx lõi L.N-i ka majas ning pärast seda läksid nad õue. Ta ei näinud, kuidas Xxxle noahaav tekitati. Tunnistaja Roman L.N (xxx) seletas kohtule, et teda ei olnud sündmuse ajal kodus. Toimunust sai teada ema sõnadest. Xxx oli tema tuttav. Ta oli hea inimene, kuid alkoholijoobes käitus agressiivselt. Tunnistaja Xxx Xxx seletas kohtule, et ta töötab politseis ning tema tööülesanne on telefonikõnesid vastu võtta. 2008.novembri lõpus võttis telefonitsi vastu teabe tundmatult noormehelt (ta ei tutvustanud ennast), kes teatas, et nägi sündmuskoha juures tüli. Tema sõnade kohaselt oli sündmuskohal kaks meest, kellest üks oli mustlase välimusega, ning samuti naised. Mustlane karjus – ma lõikan sul pea maha. Naised karjusid – ära puutu teda. Pärast seda kukkus teine mees maha. Teavitaja jäi tundmatuks. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - - süüdistatava poolt 27.11.2008 kirjutatud puhtsüdamlik ülestunnistus (k 2 lk 7), mille kohaselt L.N tunnistas, et 14.11.2008 kella 21.00 paiku tekkinud tüli käigus lõi ta Xxx Xxxt noaga. Noa, millega ta kannatanut lõi, viskas ta maha; sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (k 1 lk 28-41); surnu ekspertiisi akt nr 480 koos fototabeliga (k 1 lk 48-57), millest tuleneb, et Xxx Xxx surma põhjuseks on kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav mao vigastusega, sellele järgneva massiivse sisemise verejooksuga kõhuõõnde ja seedetrakti; välisvaatlusel ja siseuuringul leiti Xxxl haav kõhu eesseinal, mis tekkis torke-lõikevahendi, milleks võis olla nuga, toimel; haav vasaku kulmkaare pealses piirkonnas, mis tekkis torkelõikevahendi, milleks võis olla nuga, toimel; kaks marrastust. Kõik vigastused on elupuhused ja tekkisid lühikese aja jooksul üksteise järel. asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lxxx fototabel (k 1 lk 59-67); väljavõte ajalehest (k 1 lk 179), millest nähtub, et politsei palus elanike abi Xxx tapmise avastamiseks; kriminaalhooldusametnik Urmas Keeduse poolt koostatud iseloomustus (k 2 lk 85) tööleping (k 1 lk 128,129); 4 1-09- 6292 III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et L.N-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises - tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ning teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest, s.o kuritegudes
p 1 ja § 117 lg 1 järgi on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Raske tervisekahjustuse tekitamine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. L.N on tunnistanud ennast süüdi osaliselt, nimelt selles, et 14.11.2008a. ajavahemikul kella 20.50 kuni 21.10 aadressil xxxx juures, tekitas Xxx Xxxle noahaava, mille tagajärjel Xxx suri haiglas samal päeval, kuid seletas kohtule, et tal polnud tahtlust tekitada Xxxle kehavigastusi või surma. Väidab, et Xxx ise põrkas otsa tema (L.N-i) käes olnud noale. Süüdistatav on 27.11.2008 andnud puhtsüdamliku ülestunnistuse (k 2 lk 7), milles tunnistas, et tema lõi Xxxt noaga. Kohus heidab selle dokumendi tõendite loetelust välja järgmistel põhjustel: KrMS mõistet "puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul. KrMK § 48 lg-st 2 ja KrMS § 63 lgst 1 tulenevalt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingi muul viisil. Eeltoodust tulenevalt ei kasuta kohus L.N-i poolt omakäeliselt kirjutatud „puhtsüdamlikku ülestunnistust” tõendina ning lähtub tema poolt kohtuistungil antud ütlustest. Nimetatud kuupäeval L.N-i poolt Xxxle noahaava tekitamist kinnitavad ka tunnistajate Svetlana ja Xxx L.N-i ütlused, mille kohaselt kakles Xxxga just L.N , teisi isikuid kakluses ei osalenud. Xxxütluste kohaselt, siis, kui Xxx tuli xxx lähedale, ta nägi, et xxx käsi liikus Xxx keha juurest tagasi. Süüdistatava viibimist sündmuskohal kinnitavad ka tunnistaja Xxxi ütlused, mille kohaselt L.N-i ja Xxx Xxx vahel tekkis tüli, mille lahendamiseks läksid nad mõlemad õue. Antud tõendite tuginedes loeb kohus tõendatuks, et just L.N tekitas Xxxle noahaava. Kohus heidab tõendite loetelust välja tunnistaja Xxx Xxx ütlused järgmistel põhjustel: Nagu nähtub Xxx ütlustest, sai ta tõendamxxxseme asjaolud teada tundmatu isiku sõnadest, kes helistas politseisse ning teavitas politseid sellest, mida ta sündmuskohal nägi. Aga kuna selle 5 1-096292 isiku andmed on tuvastamata, et saa selliselt saadud infot kriminaalmenetluses tõendina kasutada. Tegemist on pigem operatiivinfoga. Kohus loeb surnu ekspertiisiaktiga nr 480 tõendatuks selle, et tekitatud noahaav oli eluohtlik ning põhjustas Xxx surma. Ekspertiisiakti kohaselt oli Xxx surma põhjuseks kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav mao vigastusega ja sellele järgneva massiivse sisemise verejooksuga kõhuõõnde ja seedetrakti. Kohus on seisukohal, et L.N-i väide selle kohta, et ta tekitas Xxxle noahaava ettevaatamatusest, sest Xxx ise põrkas noale otsa siis, kui ta L.N-i ründama hakkas, ei vasta tegelikkusele. Süüdistatava poolt antud ütluste eesmärgiks oli arvatavasti soov näidata, et tegemist oli hädakaitsega või raske tervisekahjustuse põhjustamisega ettevaatamatusest. Vastavalt
lõikele 1 ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kui isegi pidada tegelikkusele vastavaks L.N-i väidet selle kohta, et ta oli Xxx poolt jõhkralt läbi pekstud, siis ei olnud tegemist olukorraga, kus ta oli hädakaitse seisundis, sest selleks momendiks oli kaklus juba lõppenud. L.N-il oli võimalus jääda majja, kus Xxxt enam ei olnud. Seoses sellega jõuab kohus seisukohale, et L.N ei olnud noahaava tekitamise hetkel hädakaitse seisundis. Samuti ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et nimetatud kuritegu oli toime pandud ettevaatamatusest. Esiteks: pärast kakluse lõppemist läks L.N majja, kust ta võttis kaasa noa. Teiseks: ta tuli tagasi õue nuga käes ja läks Xxx suunas. Xxx oli sel hetkel juba väravate juures (mis on tõendatud tunnistaja Xxxütlustega). Kolmandaks: nagu nähtub Xxxütlustest, ta nägi, et siis, kui Xxx tuli xxx lähedale, tegi xxx käeliigutuse Xxx keha juurest tagasi. Sellega on ümber lükatud L.N-i väide, et Xxx ise põrkas tema noale otsa. Samuti on antud väide ümber lükatud ka ülalnimetatud surnu ekspertiisiaktiga, mille kohaselt Xxxle oli tekitatud kaks noahaava – haav kõhu eesseinal, mis tekkis torke-lõikevahendi, milleks võis olla nuga, toimel; haav vasaku kulmkaare pealses piirkonnas, mis tekkis torkelõikevahendi, milleks võis olla nuga, toimel. Seoses sellega, kui nõustuda L.N-i väidega, siis tuleb tunnistada, et Xxx põrkas L.N-i noale otsa kaks korda. Kohus on seisukohal, et see on võimatu, seda enam, et üks haav on kõhul, teine on aga vasaku kulmkaare pealses piirkonnas. Nendele tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et L.N tekitas Xxxle noahaava tahtlikult. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et L.N pani
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. L.N , lüües kannatanule noaga kõhtu, pidas võimalikuks raske tervisekahjustuse tekitamist ja möönas seda. Surma põhjustamine ettevaatamatusest on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. L.N-i poolt kannatanule tervisekahjustamise tekitamine, millega kaasnes oht elule, leidis tõendamist eelpool. Nimetatud teoga kaasnenud surma põhjustamine ettevaatamatusest on tõendatud surnu ekspertiisiaktiga, mille kohaselt Xxx Xxx surma põhjuseks on kõhuõõnde 6 1-096292 tungiv torke-lõikehaav mao vigastusega ja sellele järgneva massiivse sisemise verejooksuga kõhuõõnde ja seedetrakti. Subjektiivsest küljest iseloomustab nimetatud koosseisu ettevaatamatus. Kohus leiab, et L.N pani nimetatud kuriteo toime kergemeelsusest.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuna leidis tõendamist, et L.N tekitas kannatanule Xxx Xxxle tahtlikult raske tervisekahjustuse ja põhjustas seejuures ettevaatamatusest ka tema surma, siis tuleb tema tegu kvalifitseerida kogumina §-de 117 ja 118 järgi. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid
58 mõttes ei esine, samuti ei esine kergendavaid asjaolusid
57 mõttes, sest süüdistatav tunnistas ennast süüdi vaid osaliselt. Süüdistatav pani toime tahtliku esimese astme kuriteo (
p 1) ning ettevaatamatusest (
Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust (sealhulgas kuritegude toimepanemine katseajal) ning ka süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Samuti arvestab kohus süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist (millest, kohtu arvamusel, nähtub, et ta kahetseb toimepandut), perekonnaseisu (süüdistataval on alaealiste lastega pere), tema iseloomustust (iseloomustused on lausa positiivsed), kannatanu Xxx käitumust enne kuritegude toimepanemist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).
p 1 ja § 117 lg 1 järgi ja lähtudes
1 peab kohus põhjendatuks arvestades süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet - mõista talle vangistus alla keskmist määra, s.o 6 aastat, kuna ta pani nii raske isikuvastase kuriteo toime esmakordselt. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka süüdistatava tervislikku seisundit (vastavalt perearsti poolt välja antud tõendile nr 976 on süüdistataval essensiaalne hüpertooniatõbi) ning seda, et
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime kaudse tahtlusega.
lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Narva Linnakohtu 31.05.2005.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (1 aasta 8 kuud 27 päeva).
lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise aja hulka L.N-i `i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 27.11.2008.a kuni 28.11.2008.a, s.o 2 (kaks) päeva. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine, sest süüdistatav on Venemaa kodanik, kellel on piiramatu 7 1-096292 juurdepääs Venemaale, kus ta võib pika vangistuse kartuses kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest, st alates 30.09.2010.a. V Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub L.N-ilt väljamõistmisele sundraha seoses süüdimõistmisega esimese astme kuriteo toimepanemises summas 10 875 krooni, mis vastab 2,5 palga alammäärale ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud. Tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 peab kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja ka määratud kaitsjale väljamakstav tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 310, 311-313, 315. Innokenti Menšikov Eesistuja kohtunik Liina Piirxxxlu Rahvakohtunik Aime Semjonova Rahvakohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.