KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 11.01.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 06.01.2016 koht Kohtuasja number 1-08-16201 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata X.P A.F-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 24.06.2018, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada X.P A.F kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada X.P A.F-i katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada X.P A.F-i katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 2 , 4, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi aineid;  asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 3 p 2 määrata X.P A.F-i elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuud) kuud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata X.P A.F kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada X.P A.F karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista X.P A.F-ilt menetluskuluna riigituludesse 165,60 eurot kaitsetasu v.adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 165,60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu X.P A.F-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, X.P A.F-ile, kaitsjale ja prokurörile. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava X.P A.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 30.09.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-6292 tunnistati X.P A.F süüdi KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti talle 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat 8 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.09.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib kolmandat korda. Varasemad kuriteod olid suunatud ühiskonna vastu (joobes juhtimine ja narkootikumide vahendamine). Praegune kuritegu on raske vägivallakuritegu isiku vastu. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, s uurenenud on vägivallategur. Kinnipeetav on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kus võttis osa vestlustest, oli aktiivne ja avatud. Ei häbenenud oma arvamust öelda, esitas tõsiseid küsimusi, kuulas ja rääkis heameelega. Samuti läbis kinnipeetav Sotsiaalsete oskuse programmi ning läbiviija sõnu l teab ja tunnistab oma nõrku külgi sotsiaalsetes oskustes (konflikti lahendamine). On läbinud riigikeele A1- ja A2kursused. On varasemalt töötanud vangla majandustöödel ning AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas, alates 21.09.2015 töötab jälle vangla majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on Vene Föderatsiooni kodanik, sündinud Venemaal ning tuli koos vanematega Eestisse. Võttis ise Venemaa Kodakondsuse, kui isa suri, et saaks Venemaal käia. Soovib peale vabanemist asuda elama aadressil xxxx. Korteri omanik on kinnipeetava õde, kes selgitas, et korter seisab enamjoalt tühjana, X.P A.F-i vabanemisel on õde nõus sellega, et kinnipeetav ja tema abikaasa asuvad elama sellel aadressil. Tegemist on kõigi mugavustega 2toalise korteriga, tehtud on euroremont. Õde ja abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul puudub põhiharidus, 7 klassi omandatud Narva
3. koolis. Abiellus 16-aastaselt ja asus peret ülal pidama. Tegeles oma majapidamisega - kasvatas sigu, kanu, kitsi. Isiku sõnul töötas enne vangistust taksojuhina, olevat töötanud varasemalt ka valvurina. Sissetuleku peres moodustas enne vangistust oma majapidamisest saadav tulu, lastetoetused, kuid sissetulekutest ei olnud võimalik võlgnevusi tasuda. Vabanedes on garanteeritud töökoht xxxx esialgu miinimumpalgaga. Suhtlusringkonda kuuluvad abikaasa, isikul on neli last. Suhted korras ja üksteist toetavad. Vanglas viibivad nii poeg, kui ka endine väimees (V, teine on vabanenud). Isiku sõnul sai ta väimeeste olemasolust teada siis, kui viimased vanglasse sattusid. Isikut on korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, milles väljendub ka riskiv ning hoolimatu elustiil. Isiku sõnul olevat see juba kaua aega tagasi ning seda ei peaks enam arvestatama. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Sõltuvust otseselt diagnoositud ei ole, kuid enne vangistust esines alkoholi kuritarvitamist ning on esinenud alkoholijoobes agressiivsest käitumisest. Isiku sõnul on läbinud eelnevalt tingimisi ennetähtaega vabanemisel sõltuvusega tegeleva programmi ning samuti kriminaalhooldaja algatusel käinud ravil. Isiku sõnul tal enam alkoholiga probleeme ei ole. Enda sõnul on varem tarvitanud heroiini, süstinud ja käinud ravil. Kuna varasemalt diagnoositud sõltuvus, kaalutud isiku ravile saatmist, kuid isik keeldus ravile minemast. Raske kuriteo toimepanemine näitab isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna. Varasem kriminaalhooldus kulges probleemidega, pani katseajal toime uue kuriteo. Joobes juhtimist 3 minimaliseerib, väidetavalt olevalt olnud jääknähud. Väidab, et ei soovi uuesti vanglasse sattuda, olevat teinud oma järeldused ja on valmis seaduskuulekalt elama. Praegune kuritegu on toime pandud emotsiooni ajendil. Vangistuses agressiivsust ei nähtu. Probleemide lahendamise oskus emotsionaalsetes olukordades kesine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab v angla isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 2 4.06.2018 ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on 1 otstarbekas kohustada X.P A.F täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 , 4, 9 sätestatud lisakohustusi ning elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb vangla ettepaneku 3 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei ole vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Tema käitumine vangistuses (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel töötamine, sotsiaalabiprogrammides aktiivne osalemine, riigikeele kursuste läbimine jm) viitab sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas lõpuni kuni 24.06.
4. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Prokurör n õustub vangla iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta, katseaja määramisel palub lähtuda KarS § 76 lõikes 5 sätestatust ning määrata elektroonilise valve tähtajaks 7 kuud. Maakohtu istung 06.01.2016 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et tahab väga koju minna. Elektroonilise valve all vabastamise tingimused on isikule teada. Teda on enne vabastatud vanglast enne tähtaegselt, kuid pani toime uue kuriteo. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et olukorras, kus on õigus vabaneda ilma elektroonilise järelevalveta, kuid vangla ja prokurör on toetanud ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all, on võimalik ja seadus ei keela vabastada enne tähtaegselt. Kinnipeetav on karistust kandnud juba 5 ja pool aastat ning sellisel isikul on raske uuesti igapäevaeluga kohaneda. Talle on vaja toetust, mistõttu leiab prokurör, et elektroonilise järelevalve all olemine, kriminaalhooldaja abi ja toetav perekond, aitab isikul taas igapäeva ellu asuda. Isikul on olemas elukoht, toetav perekond ja töökoht. Seega kõik tingimused selleks, et teda vabastada enne tähtaegselt, on olemas. Kaitsja toetab vabastamist ja palub kohtul vabastada X.P A.F tingimisi enne tähtaegselt. 4 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist, seda olukorras, kus isik on võtnud ise endale kohustuse alluda elektroonilisele järelevalvele. Kohtu hinnangul saab kinnipeetava käesoleval juhul enne tähtaega vangistusest vabastada, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Käesoleval juhul kaaluvad kohtu hinnangul isiku vabastamist toetavad asjaolud üles isiku vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud nii riigikeele A1- kui ka A2-taseme kursustel, samuti erinevates sotsiaalprogrammides, sh Viha juhtimine ja Sotsiaalsete oskuste programm. On vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel ja pesumajas, käesoleval hetkel osaleb samuti vangla majandustöödel. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht koos elukaaslase ja lastega kinnipeetava õele kuuluvas korteris. Kinnipeetava õde ja abikaasa on andnud oma nõusoleku isiku elama asumiseks korterisse ning seal elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas ka garanteeritud töökoht. Seega on olemas kindel igakuine sissetulek, mis soodustab isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik õe, elukaaslase ning laste näol, kes on nõus kinnipeetavat vajadusel nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse mõtteviisiga isikud, kellega väidetavalt ei suhtle. Sealhulgas on kriminaalkorras karistatud kinnipeetava poeg ning väimees. Kuriteod on toimepandud alkoholijoobes olles. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid isik ise leiab, et kuna see oli kaua aega tagasi, siis enam tal probleeme ei ole. Kohus leiab, et sõltuvusainete tarvitamisest tingitud riske on võimalik maandada keelates isikul käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi ning narkootilisi aineid. Vangla hinnangul on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 32 %, vägivaldse kuriteo puhul 24%, milliste puhul on tegemist küll keskmiste riskidega, kuid kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Samuti on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kuigi isik on varasemalt kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutatuna pannud 5 katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud pika aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab X.P A.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades isiku nõusolekul elektroonilist järelevalvet. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6