KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2025. a, Tartu kohtumaja (kohtuistung toimus 25.11.2025. a) Väärteoasja number 4-25-3397 Kohtunik Kristii

) § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõista Jaanus Lehtsalult riigituludesse menetluskuluna kaitsjakulu 292,64 eurot.

1. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank AS) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või 1 EE777700771003813400 (AS LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida „4-25-3397, menetluskulud, Jaanus Lehtsalu“.
4. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil tervikotsus on kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 22.12.
5. a kell 16.
6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik
7. 28.07.
8. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Urmas Lepist väärteoprotokolli selle kohta, et Jaanus Lehtsalu juhtis 28.07.
9. a kella 11.25 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Kärevere-Kärkna mnt
10. km-l mootorsõidukit Volkswagen Crafter registreerimisnumbriga XXX XXX, olles seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,44 mg.
11. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Jaanus Lehtsalu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõuet ning pani toime LS 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades ehk isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg.
12. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.08.
13. a otsusega väärteoasjas nr 2780,25,011816 karistati Jaanus Lehtsalu LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.
14. 11.09.
15. a esitas Jaanus Lehtsalu maakohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist temale määratud karistuse osas. Jaanus Lehtsalu ei vaidlusta ega õigusta oma tegu, märkides, et on ka ise endas väga pettunud. Ta selgitab, et vend tahtis ta elukohast välja visata ja seetõttu jõi ta viina, arvestamata oma võimetega. Ometi leiab Jaanus Lehtsalu, et juhtimisõiguse äravõtmine on karistusena liiga karm. Juhtimisõigus on talle vajalik töö tegemiseks. Ilma selleta pole tal võimalik ära elada, korterit üürida, lapsi ülal pidada, sest tervislikel põhjustel ei saa ta rasket tööd teha ning riigi poolt toetusena makstav 384 eurot pole piisav.
16. Kohus määras 27.10.
17. a menetlusalusele isikule kaitsja riigi õigusabi korras ning võttis 11.11.
18. a määrusega Jaanus Lehtsalu kaebuse kohtulikule arutamisele. Asja arutati 25.11.
19. a toimunud avalikul kohtuistungil.
20. Kohtuistungil jäid Jaanus Lehtsalu ja tema kaitsja kaebuse juurde. Juhtimisõiguse kaotus 4 kuuks tähendab seda, et Jaanus Lehtsalu kaotab töö. Samas tuleb Jaanus Lehtsalul üksnes oma lastele elatisena maksta enam kui 600 eurot kuus. Kohtul palutakse mõista rahatrahv, mida 2 oleks võimalik tasuda 1 aasta jooksul, või arest, mida saaks kanda puhkepäevadel. Kolmanda alternatiivina võiks lühendada ka juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.
21. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata. Jaanus Lehtsalu on etteheidetud süüteo toime pannud ja teda tuleb selle eest ka karistada. Jaanus Lehtsalu on varemgi samalaadseid rikkumisi toime pannud. Varem kohaldatud rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks pole mõju avaldanud. Pealegi tunnistas Jaanus Lehtsalu kohtus, et selleks hetkeks, kui ta sõiduki roolist tabati, oli ta seal olnud peaaegu 7-8 tundi. Järelikult võis Jaanus Lehtsalu liikuma hakates olla kriminaalses joobes. Seega on määratud karistus õiglane ja otsuse muutmiseks pole alust. Kohtuotsuse põhjendused 8.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid, sh kuulanud ära menetlusaluse isiku, leiab, et Jaanus Lehtsalu pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo ning täitis LS § 224 lg 2 järgse väärteokoosseisu.
2. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 mg või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 mg või rohkem. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks.
3. Asjas puudub vaidlus selles, et Jaanus Lehtsalu juhtis 28.07.
4. a kella 11.25 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Kärevere-Kärkna mnt
5. km-l mootorsõidukit Volkswagen Crafter registreerimisnumbriga XXX XXX. Samuti pole vaidlust selles, et Jaanus Lehtsalu ühes liitris väljahingatavas õhus oli sel ajal vähemalt 0,44 mg alkoholi. Vastavad asjaolud on tuvastatavad tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki, 28.07.
6. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning menetlusalune isiku kohtus antud ütlustega. Nimelt selgub ütlustest, et rikkumisele eelneval päeval solvus Jaanus Lehtsalu oma venna peale, kuna too tahtis ta elukohast välja visata. Jaanus Lehtsalu läks naabrimehe juurde, kus nad jõid kahepeale 0,75 liitrit viina, sekka üks või kaks õlut. Nad lõpetasid kella 18 paiku. Hommikul kell 03.00 läks Jaanus Lehtsalu tööle, pani koorma peale ja hakkas kella 03.30 ajal sõitma Tallinnasse. Kell 05.30 oli ta Tallinnas ning tagasiteel kella 11 paiku pidas politsei ta kinni.
7. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Arvestades seda, mõõtmisel kasutatud alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE oli taadeldud (vt taatlustunnistus TTRC-25/00076) ning et mõõtmist teostanud U.L oli läbinud mõõtmisalase koolituse (vt 08.05.
8. a teatis), siis ei ole mõõtmistulemuse õiguses põhjust kahelda ning järelikult on Jaanus Lehtsalu tegevuses tõendamist leidnud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused. 3
9. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka KarS § 16 järgsed subjektiivsed tunnused. Menetlusalune isik pole eitanudki, et oli rikkumisele eelneval päeval koos naabrimehega tarvitanud kahepeale 0,75 liitrit kanget alkoholi (valget viina) ning lisaks veel õlut, söönud ta selle kõrvale aga midagi ei olnud. Seega teadis Jaanus Lehtsalu, et oli vähem kui 24 tundi tagasi joonud tühja kõhu peale suures koguses kanget alkoholi. Kuna mõõdetud 0,44 mg/l suuruse alkoholisisalduse puhul on eluliselt võimatu mitte täheldada häireid enda psüühilistes, füüsilistes ja tajufunktsioonides, oli Jaanus Lehtsalu teadlik ka sellest, et ta on alkoholi mõju all ega tohi autot juhtida. Eriti kui arvestada, et mõõtmise ajaks oli Jaanus Lehtsalu sõidukiroolis olnud juba ca 8 tundi ja järelikult oli ka alkoholisisaldus eelneva sõidu ajal olnud oluliselt suurem ning häired organismi funktsioonides selgemini tajutavad. Jaanus Lehtsalu väidetu, et ta ei tundnud mitte midagi, pole kohtu hinnangul usutav. Seega kokkuvõtlikult – kui Jaanus Lehtsalu sellele vaatamata viibis sõidukiroolis, siis subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.
10. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et Jaanus Lehtsalu tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas
11. LS § 224 lg-s 2 ette nähtud väärteo eest võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks. Kohtuväline menetleja karistas Jaanus Lehtsalut juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, s.o karistusega alla vastava sanktsiooni keskmist määra.
12. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
13. Jaanus Lehtsalu tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3), mis nähtub nii Jaanus Lehtsalu ütlustest kui ka kohtule esitatud kaebusest. Kohtul puudub alus kahelda selle kahetsuse puhtsüdamlikkuses. Lisaks saab KarS § 57 lg 2 alusel kergendava asjaoluna käsitleda Jaanus Lehtsalu tööandja XXX positiivset hinnangut tema kui töötaja kohta. See on kohtule edastatud kaitsja vahendusel ning kokkuvõtvalt märgitakse selles, et Jaanus Lehtsalu on kohusetundlik, usaldusväärne ja rahulik töötaja.
14. Samas tuleb süü suuruse määratlemisel arvestada eelkõige siiski sellega, et kuigi mõõtmise ajal jäi alkoholisisaldus Jaanus Lehtsalu organismis alla LS § 224 lg-s 2 toodud alkoholimäära keskmist, oli ta eelnevalt olnud liikluses juba 8 tundi. Vastavad asjaolud võimaldavad järeldada, et sõitmist alustades oli alkoholisisaldus tema organismis tunduvalt suurem kui mõõtmisel tuvastati ja suure tõenäosusega alustas Jaanus Lehtsalu sõitmist kriminaalses joobes. Kui sellele lisada, et Jaanus Lehtsalu oli kinnipidamise hetkeks naasmas Tallinnast, olles kokku puutunud suure liikluskoormuse ja keeruliste liiklusoludega, oli temast lähtuv oht ja seega on ka süü suurus keskmisest suuremad. 4
15. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Jaanus Lehtsalu on juba varemgi ning seda veel suhteliselt hiljuti, s.o 19.10.
16. a ja 14.03.
17. a, karistatud LS § 224 lg 2 järgi. Esimesel korral määrati talle rahatrahv 820 eurot, teisel korral aga juba juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Ehkki 14.03.
18. a määratud karistus on praeguseks juba arhiveeritud, siis teo toimepanemise ajal 28.07.
19. a oli see kehtiv ning pealegi on Riigikohus asunud seisukohale, et ka arhiveeritud karistusandmed on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.
20. a otsus nr 4-22-4139/41, p-d 9-15). Seega on Jaanus Lehtsalu ka varasemalt alkoholi piirmäära ületanuna korduvalt autorooli istunud ning järjekordne rikkumine näitab, et määratud karistused seni süütegude toimepanemist ärahoidvat mõju avaldanud pole. Seda arvestades puudub kindlus, et Jaanus Lehtsalu ei asu ka edaspidi sõidukit juhtima alkoholi tarvitanuna, kusjuures teadmata on, kas ka siis päädib olukord üksnes ülemäärase ohu tekitamisega või toob endaga kaasa juba reaalsed rasked tagajärjed.
21. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuna juhi võimekus sõidukit juhtida on pea kõikidel tasanditel vähenenud – nt aheneb vaateväli, pikeneb reaktsiooniaeg, vähenevad koordinatsiooni- ja keskendumisvõime, halveneb kiiruse ning vahemaade taju ja hindamise võime – ning on sellest tulenevalt liiklusõnnetuste tekkel ka üks põhilisemaid riskitegureid. Samuti nähtub Transpordiameti kodulehel avaldatud
22. a liiklusstatistikast, et kui kokku hukkus eelmisel aastal liiklusõnnetustes 69 ja sai vigastada 2156 inimest, siis kümme neist hukkus ja 121 said viga just alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuses. Seega tuleb mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades pidada väga taunitavaks teguviisiks, seda isegi juhul, kui teost tulenev oht pole lõplikult realiseerunud ja keegi pole saanud vigastada või kahjustada.
23. Arvestades Jaanus Lehtsalu süü suurust ning preventiivseid kaalutusi, pole kohtu hinnangul võimalik praegusel juhul rahatrahvi mõista. Kohtuväline menetleja on teinud õige otsustuse, võttes Jaanus Lehtsalult ära juhtimisõiguse. Kohus peab vajalikuks osutada sellele, et juhtimisõiguse äravõtmisel on kahesugune iseloom – sel ei ole üksnes süüd heastav ülesanne, vaid eeskätt ühiskonna turvalisust tagav funktsioon, tulleski kõne alla just sellises olukorras, kus rahatrahv või arest ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik, st ta võib suure tõenäosusega panna toime samalaadseid rikkumisi. Praegusel juhul see nõnda ka on. Nagu eespool märgitud, on Jaanus Lehtsalu mitte kaua aega tagasi samalaadseid rikkumisi toime pannud ning menetletav väärtegu pole pelgalt juhu-, vaid kahjuks juba harjumussüütegu, nõudes otsustavamat sekkumist juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtu hinnangul pole juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ülemäärane, vaid pigem võrdlemisi leebe karistus, eriti kui silmas pidada sedagi, et eelmine 2 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine rikkumiste ärahoidmisel piisavaks ei osutunud.
24. Jaanus Lehtsalu väidetel on kohtuvälise menetleja määratud karistus liiga karm, kuna ta töötab autojuhina ja kaotab juhtimisõiguseta jäädes töökoha ja arvestatava osa sissetulekust. 5 Kohus leiab, et võimalik töökoha kaotuse argument karistuse mõistmisel üleliia olulist tähendust ei oma, lähtuda tuleb eeskätt isiku ohtlikkusest ning sobivast sekkumisvahendist selle vähendamiseks. Ka Riigikohus on leidnud, et töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks (vt Riigikohtu 30.04.
25. a otsus asjas nr 3-1-1-26-10, p 7.3). Olukorras, kus töökoht ja sissetulek eeldab juhtimisõiguse olemasolu, pidanuks Jaanus Lehtsalu ise juba eelnevalt sellele mõtlema ning oma käitumise vastavaks kujundama. Ta oleks liiklusnõuete täitmisesse pidanud suhtuma iseäranis hoolsalt ega minema alkoholi tarvitanuna sõiduki rooli. Pealegi ohustas Jaanus Lehtsalu otseselt ka oma tööandja XXX i huve, kuna ta pani väärteo toime oma tööülesandeid täites. Kohus möönab, et ilmselgelt tekitabki juhtimisõiguse äravõtmine isikule ebamugavusi nii eraelus kui ka tööalaselt ning seab täiendavaid piiranguid. Kuid nii see peabki üldjuhul olema, sest karistustundlikkus on üks viisidest, kuidas panna inimest oma käitumist analüüsima ning selles muudatusi tegema.
26. Kaitsja palus juhtimisõiguse äravõtmise asendada arestiga. Kohus seda võimalikuks ei pea.

§ 132

määratleb maakohtu volitused kaebuse lahendamisel ning selle paragrahvi punkti 2 kohaselt võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuna arest kui vabadusekaotuslik karistus on vaieldamatult raskeim sanktsiooniliik, siis juhtimisõiguse äravõtmist sellega asendada ei saa.

1. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Jaanus Lehtsalu kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Menetluskulud
2. Jaanus Lehtsalu taotlusel määras kohus talle 27.10.
3. a kaitsja riigi õigusabi korras. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramiseks summas 292,64 eurot, mille kohus rahuldas terves ulatuses. Määratud kaitsjale makstud tasu ja hüvitatud kulud on

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg-le 1 vastavalt tuleb menetluskulu välja mõista menetlusaluselt isikult. Arvestades aga seda, et Jaanus Lehtsalu võib mõneks ajaks kaotada töötasu ning et sellisel juhul jääb tema sissetulekuks vaid töövõimetoetus 380 eurot, võimaldab kohus tal KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 6