KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsembril 2025 Jõhvis Väärteoasja number 4-25-4368 (244025006164) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Mer

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 24.10.2025 kell 23.17 juhtis Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Olevi tn 30 juures mootorsõidukit (mopeedi TGB BKB-B registreerimismärgiga XXX) juhile keelatud seisundis, kuna tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,54 +/- 0,05 mg/l. Süüdi tunnistada Gennadi Borovik

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 14.11.2025 kell 14.43 juhtis Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Keemia vkt Järveküla tee 71 juures mootorsõidukit (mopeedi TGB BKB-B registreerimismärgiga XXX) juhile keelatud seisundis, kuna tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,69 +/- 0,05 mg/l. Mõista Gennadi Borovikule karistuseks

§ 224lg 2 järgi 15 (viisteist) päeva aresti. Kar

S § 69 lg 1 alusel asendada Gennadi Borovikule mõistetud karistus, 15 (viisteist) päeva aresti, üldkasuliku tööga 15 (viisteist) tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 1/7 Kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. VTMS § 2, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel välja mõista Gennadi Borovikult sõiduki TGB BKB-B reg/nr XXX teisaldamisega seotud menetluskulu summas 107,83 eurot (ükssada seitse eurot ja 83 senti) riigituludesse. Menetluskulu 107,83 eurot tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: AS SEB Pank nr EE351010052031000004 Swedbank AS nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV Pank nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99925700036237 ning selgitus „Gennadi Borovik 4-25-4368 menetluskulud“. Kohtuotsuse ärakirjad edastada Gennadi Borovikule ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri edastada Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 18.12.2025 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 09.01.2026 Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 27.01.2026, kui ükski menetluse pool ei ole apellatsiooni esitanud. VTMS § 105 lg 1 kohaldamine Kohtuväline menetleja esitas taotluse tunnistada Gennadi Borovik süüdi

§ 224lg 2 alusel ning mõista talle karistuseks 13 päeva aresti.

Samuti taotleb kohaldada lisakaristusena AMkategooria juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik taotles süüdimõistmise korral kohaldada ÜKT-d. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Politseiametnik J. B. koostas 24.10.2025 Gennadi Borovik suhtes väärteoprotokolli väärteoasjas 244025006164 selle fakti kohta, et 24.10.2025 23:17 Olevi tn 30, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond juhtis menetlusalune isik G. Borovik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg/l +/- 0,05 mg/L. Lõplik lugem 0,49 mg/L. Isiku tegu kvalifitseeriti

§ 224

lg 2 järgi, rikutud norm on

§ 69lg 3.

Isik on protokolliga nõus ja väljendab kahetsust. 2/7 Politseiametnik A. F koostas 14.11.2025 Gennadi Borovik suhtes väärteoprotokolli väärteoasjas 244025006448 selle fakti kohta, et 14.11.2025 14:43 Järveküla tee 71, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond juhtis menetlusalune isik G. Borovik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l +/- 0,05 mg/L. Lõplik lugem 0,64 mg/L. Isiku tegu kvalifitseeriti

§ 224

lg 2 järgi, rikutud norm on

§ 69lg 3.

Isik on protokolliga tutvunud. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik ennast süüdi ega vaidlustanud talle süüdistuseks esitatud asjaolusid. Süüdistuses esitatud faktid, teo toimepanemise aeg, koht ja muud faktilised asjaolud on õiged. Ta väljendab kahetsust ja palub kohaldada talle ÜKTd. Ta kasutas mopeedi töö tegemiseks, toidu toimetamine näiteks, ta tegeles ka remondiga, mopeedil on kast asjade hoiudmiseks. Lisaks omaksvõtule on isiku teod kinnitatud tõenditega: 24.10.2025 tõendusliku alkomeetri väljatrükk, millest nähtud, et mõõtmisega on tuvastatud, et isiku väljahingatavas õhus on vähemalt 0,49 mg /l alkoholi. Mõõtmine toimus 24.10.2025 kl 23:45-23:50. Registriandmete väljatrükk, millest nähtub, et Gennadi Borovik ei oma juhtimisõigust. Asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud sõiduk mopeed, reg nr XXX. Mopeedi registreerimistunnistuse koopia, millest nähtub, et reg nr XXX on tegemist L1e kategooria sõidukiga ehk mopeediga, mille omanik on G M . G. M allkiri, et ta sai kätte mopeedi XXX ja sõiduki süütevõtme. Seega leiab kohus tuvastatuks, et menetlusalune isik pani toime järgmised teod: 24.10.2025 23:17 Olevi tn 30, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond juhtis L1e kategooria mootorsõidukit ehk mopeedi juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/L. 14.11.2025 14:43 Järveküla tee 71, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond juhtis L1e kategooria mootorsõidukit ehk mopeedijuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg/L.

§ 69

lg 3 sätestab, et juhi väljahingatavas õhus ei tohi olla rohkem kui 0,1 mg /l kohta alkoholi. Teo objektiivne külg on täidetud. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et isik pani teod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest ta teadis, et juhib mootorsõidukit, olles varasemalt tarvitanud alkoholi ja mööniski, ehk soostus sellega, astudes juhtima sõidukit, kuni oli peatatud politseikontrolli teostamiseks. Isiku teod on õigesti kvalifitseeritavad

§ 224

lg 2 järgi - mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Isiku õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 3/7 Ei esine asjaolusid, millel oleks põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine. Menetlusõigust ei ole rikutud. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7).

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 p 1 kohaselt võib kohaldada

§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega loetleb

§ 224

lg 2 kolm karistusliiki, millest kohtuväline menetleja on otsustanud määrata menetlusalusele isikule karistuseks kõige leebema, s.o rahatrahvi. Kohus leiab, et rahatrahviga karistamine ei ole antud juhul põhjendatud. Kohtuvälise menetleja 06.11.2025 otsusega on isik karistatud

§ 224

lg 1 järgi rahatrahviga 38 trahviühikut summas 304 eurot, otsus on jõustunud 26.11.2025 ja trahv ei ole tasutud, teo toimepanemise aeg on 11.10.2025 ja isiku väljahingatavas õhus on tuvastatud 0,16 mg/l kohta alkoholi. Käesolevas kohtuasjas on isik juhtinud sõidukit juhile keelatud seisundis24.10.20isik25 ja 14.11.

1. Karistamise eesmärke arvesse võttes võib tõdeda, et rahalist laadi karistus ei osuta isikule mõju, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Isik jätkas sõitmist juhile keelatud seisundis nii enne 06.11.2024 tehtud otsust kui ka peale seda. Kohus arvestab ka rahalist laadi karistuse täitmise perspektiivi. Isikul ei ole kindlat töökohta ja seega piisavaid sissetulekuid, seega rahatrahvi täitmine ei pruugi olla isiku jaoks aktuaalne. Kui rahalist laadi karistuse täitmise lükkab määratlemata perspektiivile, vähenebki karistuse mõju ajas progressiivselt. Põhikaristusena ettenähtud valikut juhtimisõiguse äravõtmise näol kohus ei pea põhjendatuks. Kohtu arvates puudub käesoleva kohtuasjas puhtpraktiline vajadus karistada isikut sellise õiguse äravõtmisega, mida isikul pole olemas ja mõistlikus perspektiivis selle õiguse tekkimine on niigi nullilähedane ( selle õiguse nö hankimine on materiaalses mõttes kallis ettevõtmine, 4/7 isiku majanduslik seis on kehv). Tegelikult ei välista kohtupraktika juhtimisõiguse äravõtmist ka isikutelt, kelle seda pole kunagi olnud (Riigikohtu lahend 1-22-6248/51 p 14), sest selle meetme kohaldamise mõte ulatub selleni, et ka mitte ainult ära võtta õigus ära isikutelt, kellel see olemas, vaid takistada selle õiguse saamist ka tulevikus. Kohus leiab, et käesoleva kohtuasjas ei mõjutaks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine isikut tõhusalt, et ta hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab põhjendatuks kohaldada isikule aresti. Isiku süüd kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsust, KarS § 57 lg 1 p
2. Kohtule ei ole alust käheda isiku kahetsuse puhtsüdamlikkuses. Ka korduma kippivad rikkumised iseenesest kahetsust ei välista, kuigi osutavad käesoleva kohtuasjas menetlusaluse isiku saamatusele võtta oma käitumine kontrolli alla. Isiku süü suurus tegudes on kohtu arvates üle keskmise. 24.10.2025 episoodis on isiku süü vähemalt keskmine. Süü suurusele kindlasti osutab mõju alkoholi määr inimese organismis, mis isiku puhul oli selles episoodis

§ 224lg 2 dispositsiooni seisukohalt keskmine – 0,49 mg/l kohta.

Muid rikkumisi ei kaasnenud, kahju ei tekitatud, mis vähendab süü suurust. Tegemist on ohudeliktiga, mis on toime pandud otsese tahtlusega. 14.11.2025 episoodis on isiku süü suurus kindlalt üle keskmise. Kuigi ka selles episoodis ei tekkinud kahju, ei kaasnenud muid rikkumisi, oli alkoholi määr 0,69 mg/l kohta, mis on pigem dispositsiooni vinklis maksimumile lähedane (0,25-0,74 mg/l kohta). Tegude episoodide arv suur ei ole kaks tegu, aga oluline, et samalaadsed rikkumised on toime pandud kolmenädalase vahemikuga, mis näitab seadusevastaste tegevuse teatud intensiivsust. Ei saa jätta kõrvale ka dünaamikat alkoholisisalduse määras - 11.10.2025 – 0,16 mg/ l kohta ( mille eest karistatud 06.11.2025 rahatrahviga), 24.10.2025 – 0,49 mg/l, 14.11.2025 – 0,69 mg/l. Kohus hindab rikkuja isikut. Ta on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Ta viibis ka pikaajalises vangistuses, millest on enne tähtaega vabastatud ja alates 10.05.2024 kuni 05.02.2026 viibib katseajal ja käitumiskontrolli all. Väärtegude toimepanemine katseajal osutab isikule üldisele probleemsele käitumisele ja annab kohtule aluse arvata, et isik vajab tõhusamat sekkumist, et suunata isik seadusekuulekale elule. Samas, ta ei ole varasemalt karistatud liiklusaluse kuriteo toimepanemise eest. Isiku käitumine liikluses halvenes just alates oktoobriist 2025, poolteist aastat hiljem alates vabanemisest. Isiku käitumisele osutab mõju alkoholi tarvitamine. Kohus teavitas pooli kohtuistungil asjaoludest, et KISsi kohaselt kohtuasjas 1-22-7396 ( milles isik on enne tähtaega vabastatud), tegi maakohus 15.10.2025 määruse, millega kohustas isikut läbima ravi hiljemalt 28.11.2025. Käesoleva kohtuasja istungi ajaks ( 11.12.2025) ei olnud vastav ravi isikul läbitud. Kohtuotsuse põhistatud otsuse tegemise ajaks ( 09.01.2026) on KISs värskemad andmed, et 05.01.2026 tegi maakohus kohtumääruse, millega on ärakandmata vangistus 1 aasta 8 kuud 27 päeva on täitmisele pööratud (lahend ei ole jõus), põhjuseks muuhulgas alkoholivastase ravi läbimata jätmine. Menetlusalune isik vajab, kohtu arvates, käitumise tõhusat korrigeerimist. Arvestades isiku süü suurust (üle keskmise), kergendavat asjaolu (kahetsus), rikkuja isikut ja karistuse eesmärke, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, on põhjendatud karistada isik arestiga 15 päeva ehk keskmises määras. Kohus leidis 11.12.2025 kohtuotsuse tegemisel, et aresti puhul võimalik käesoleval juhul kohaldada asenduskaristust ja asendada 15 päeva aresti üldkasuliku tööga 15 tundi, KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel. Kohus märgib, et ÜKT asenduskaristusena ei ole karistusest vabastamine, vaid 5/7 sama liiki karistuse, aresti, teises vormis ärakandmine (Riigikohtu lahend 1-10-2476/18 p 17). Menetlusalune isik on nõus ÜKTga ja taotles kohtult mõista talle aresti asemel asenduskaristus ÜKTd. Alates maist 2024, peale ennetähtaegset vabastamist, kuni oktoober 2025 ei ole isik ühtegi uut süütegu toime pannud. Laiemas mõttes see annab kohtule aluse arvata, et isikul on teatud distsipliini potentsiaal, et ta saaks korraldada oma elu ja sooritada 2 kuuga 15 tundi ÜKTd. Kohtuväline menetleja taotles kohaldada isikule lisakaristusena AM kategooria juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine käesoleval juhul ei ole põhjendatud karistamise eesmärkide saavutamise seisukohalt. Kohus leiab, et piisav on isikule mõistetud keskmises määras arest 15 päeva, selle asendamise vormis.

§ 94

lg 2 kohaselt AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne

1. aasta
2. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni
3. aasta
4. jaanuarini. Seega, menetlusalune isik omab nö sünniajast tingitud seaduslikku AM kategooria ( mopeed) juhtimise õigust, mille eksisteerimiseks ei pidanud isik midagi tegema seaduse alusel, välja arvatud sündima enne 91.01.
5. Kohus ei näe siin õiguslikku probleemi juhuks, kui oleks kohtu arvates põhjendatud kohaldada lisakaristusena kasvõi konkreetse kategooria sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ( või üldjuhtimisõiguse äravõtmist). Juhtimisõiguse äravõtmisega seatud karistuse kohaldamisel ei oma tähtsust, millisel õiguslikul alusel on nimetatud õigus isikul tekkinud.

§ 224lg 3 ei näe iseenesest piiranguid juhtimisõiguse äravõtmiseks lisakaristusena, ainuke piirang on Kar

S § 50 lg 2, mis käesolevat kohtuasja ei puuduta. Teatud kategooria juhtimisõiguse äravõtmist on möönnud Tallinna Ringkonnakohus 16.06.2015 lahendis kohtuasjas 1-15-2006 p 5.3 . Lisakaristuse kohaldamise küsimuses on kohtupraktika välja kujunenud. Olulised kohtu arvates siin kaks momenti: Igal juhul mõistetud põhi- ja lisakaristus oma kogumis ei tohi ületada isiku süü suurust ja preventsiooni vajadust, 3-1-1-18-17 p 13: „Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).“ Tegelikult sama mõtet on kohtupraktikas väljendatud ka hilisemalt, nt Riigikohtu lahend 1-226248 p

1. Teiselt poolt, korduvate rikkumiste puhul ( alkoholimäära ületamisega sõiduki juhtimine) on lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol pigem reegel ja see võib jätta kohaldamata erandlikel asjaoludel, Riigikohtu lahend 4-24-1237 p
2. 6/7 Kohus leiab, et kuna tegemist ei ole KarS § 424 lg 2 järgi toimepandud kuriteoga, ei ole lisakaristuse kohaldamine kohustuslik, seega puudub kohtul kohustus mõista käesolevas kohtuasjas isikule lisakaristus. Just sellisel juhul, nimelt KarS § 424 lg 2 järgi kuriteo toimepanemise puhul, pidas seaduseandja vajalikuks kehtestada kohustuslikku juhtimisõiguse äravõtmist. Muudel puhkudel jätkuvalt omab kohus kaalutlusõigust karistuse liigi ja määra valikul seadusega kehtestatud raamistikus, mis tagab igas konkreetses kohtuasjas karistuse individualiseerimist. Kohtu arvates karistuse eesmärkide saavutamiseks puudub mõista menetlusalusele isikule lisakaristus, sest mõistetav põhikaristus 15 päeva aresti vastab isiku süü suurusele ja on piisav eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks, samuti ühiskonna turvalisus on sellega samuti kaitstud. Üldist juhtimisõigust isikul ei ole ja ta ei ole seda õigust kordagi kuritarvitanud – ta sõitis mopeediga, mida juhtida on tal õigus tulenevalt

§ 94lg 2 sätestatust.

Mopeed on ära võetud ja omanikule üle antud. Seega on oluliselt kitsendatud menetlusaluse isiku võimalus osaleda sõidukiga liikluses. MENETLUSKULUD Väärteoasja materjalides on arve, millest nähtub, et mopeedi teisaldamise kulu 107,83 eurot. Tegemist on menetluskuluga KrMS § 176 lg 1 p 6 mõttes. Isik on tunnistatud süüdi, järelikult kannab ta kulusid ise. VTMS § 2, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel tuleb välja mõista Gennadi Borovikult sõiduki TGB BKB-B reg/nr XXX teisaldamisega seotud menetluskulu summas 107,83 eurot (ükssada seitse eurot ja 83 senti) riigituludesse. Arvestades isiku materiaalset olukorda (töökoha ja sissetulekute puudumine) on põhjendatud määrata tasumine 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7