KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-4591 Haldusasi Terve Ee

) § 30 lg-st 2 tuleneb keskkonnaorganisatsiooni (KKO) õigus kohtusse pöörduda, seab säte KKO kaebeõigusele ka piirangud. Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga, peab nendega seonduma ka KKO kaebuse alus (Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-1472, p 17). Praegusel juhul see nii ei ole. Kaebuse väited, mis puudutavad vaidlustatud otsuse materiaalset õiguspärasust, piirduvad ulukite liikumisteede säilitamise, samuti nahkhiirte ja kahelehise käokeele kaitse tagamise vajadusega. Nendel argumentidel ei ole seost inimeste põhiõiguste (nt õigus tervise kaitsele või eraelu puutumatusele) kaitsega. Vaidlustatud otsuse formaalne õigusvastasus tuleneb kaebaja hinnangul sellest, et menetluse algatamise kohta jäeti avaldamata teade kohalikus ajalehes (

§ 47lg-d 1 ja 2). Ka leiab kaebaja, et Ke

A jättis ekslikult algatamata keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH tegemise ja teate avaldamise vajadust põhjendab kaebaja põhjavee ja elurikkuse kaitse eesmärgil esitatud argumentidega, mis ei seondu kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega. KeA leiab õigesti, et väide, et kaevandamisega seondub oluline avalik huvi, kuna kaevandus teenindab Rail Balticu ehitamist, pole asjakohane.

§ 47

lg 2 teise lause kontekstis tuleb hinnata avalikku huvi, mis seondub kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu või keskkonnariskiga. Seoses kohalikus ajalehes kaevandamisloa menetluse kohta teate avaldamise vajadusega väidab kaebaja paljasõnaliselt, et kaevandamine mõjutab kohalike elanike igapäevaelu. Ühtki seda väidet põhjendavat argumenti pole esitatud. Kaebuse põhjendused piirduvad elurikkuse kaitseks esitatutega. Eeltoodu põhjal ei anna alust kaebeõigust tunnustada ka kaebuse argumendid, mis puudutavad avalikkuse kaasamise võimalikku õigusvastasust. Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et tema liikmed elavad Kohila vallas. Isegi kui see nii on, ei saa kaebaja kaitsta kolmandate isikute, sh oma liikmete subjektiivseid õigusi (vt HKMS § 44 lg 2). KKO kaebeõigus on ette nähtud avalike huvide kaitseks. Kui kaevandamisluba rikub kaebaja liikmete subjektiivseid õigusi, oli neil võimalik luba ise vaidlustada. Liiati ei saaks ulukite liikumisteede ja kaitsealuste liikide kaitse abil kaitsta konkreetsete piirkonnas elavate inimeste subjektiivseid õigusi. Kohtunõudele esitatud vastuses toodud väide, et kaevandamine mõjutab kaebaja liikmete põhiõigusi müra ja tolmu leviku tõttu, on otsitud, paljasõnaline ning konkreetsete olude ja asjaoludega seostamata. Riigikohus leidis asjas nr 3-21-1360, et

§ 31

lg 2 kohaselt peetakse keskkonnakaitse edendamiseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil. Sellest tuleb järeldada, et

kohaselt ei loeta KKO-ks üksnes selliseid ühendusi, kes n-ö kaitsevad loodust tema enda pärast, vaid ka ühendusi, kelle sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. Sellistel eesmärkidel võivad muu hulgas tegutseda kohaliku kogukonna huve esindavad ühingud, kes soovivad parandada piirkonna elukvaliteeti (p 15). Isegi kui tunnustada kaebaja põhikirjalise eesmärgina ka kohalike elanike põhiõiguste kaitset, ei nähtu kaebusest põhjendusi, millest saaks järeldada, et kaevandamine praegusel 2

§ 31kaebeõiguse tunnustamiseks ette näeb, ega lange kokku kaebuse alusega. See, et Ke

A tunnustas kaebaja õigust esitada korralduse peale vaie, ei piira kohtu õigust hinnata kaebaja kaebeõigust kohtumenetluse raames (HKMS § 4 lg 4).

1. Terve Eesti Koostöökoda MTÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 23.12.2025 määruse peale. KKO kaebeõiguse norme tuleb Århusi konventsioonist 1 tulenevalt tõlgendada laiendavalt. Keskkonnakaitse ei pea olema organisatsiooni ainsaks eesmärgiks. Kaebaja põhikirjas on kirjas põhiseaduslike õiguste kaitse eesmärk. Põhiõigused on seotud muu hulgas keskkonnaga. Bioloogiline mitmekesisus on osa igaühe õigusest puhtale keskkonnale. Üldsusel on õigus osaleda keskkonnaotsuste tegemisel. Kaebaja veebilehel ja Facebooki kontol on kajastatud kaebaja tegevus kaevandamisloa vastu. Õiguste rikkumist tuleb hinnata kohtuotsuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
3. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada.
4. Kaebaja tugineb siinses asjas oma õiguste rikkumise põhistamisel üksnes sellele, et ta on KKO

§ 30

lg 2 ja § 31 lg 1 p 1 tähenduses.

§ 30

lg-st 2 tuleneb, et kui KKO vaidlustab haldusakti HKMS-s sätestatud korras, eeldatakse, et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seega on kaebajal HKMS § 44 lg 1 järgi siinses asjas kaebeõigus üksnes juhul, kui ta vastab

§ 31

sätestatud KKO tunnustele ning vaidlustatav haldusakt on seotud tema keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Keskkonnakaitselised eesmärgid peavad seejuures MTÜ puhul olema kirjas tema põhikirjas (

§ 31lg 1 p 1).

Teine alternatiiv – seotus senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga – viitab sellele, et kaebaja ei saa haldusaktiga seotud valdkonnas olla esimest korda tegutsema asuv, vaid ta peab olema vaidlustatud haldusaktiga seotud valdkonnas keskkonnakaitselise tegevusega varem tegelenud. Viimati nimetatu kehtestab kaebeõiguse kontekstis seega erandi

§ 31

lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt võib KKO-l senine tegevus teatud juhtudel puududa. 8. Halduskohtu määruse põhjendused ei vaja HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel kordamist osas, milles halduskohus leidis, et kaebaja põhikirjas ei ole eesmärgina kirjas keskkonnakaitset. Põhikirja p 1, mille kohaselt on kaebaja loodud eesmärgiga koondada sarnaselt mõtlevaid inimesi ehk inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, 1 Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon. 3

§-de 30 ja 31 aluseks oleva Århusi konventsiooni kohaselt peetakse KKO-sid osaks asjast huvitatud üldsusest, keda tuleb riigil intensiivsemalt kaasata keskkonnaotsuste tegemisse. Selliseid täiendavaid menetluslikke õigusi on Århusi konventsiooni ja

mõtte kohaselt põhjendatud anda mitte igale inimeste vabaduste kaitsega tegelevale organisatsioonile, vaid justnimelt keskkonna kaitsmisega tegelevale ühendusele. Eesti riigisisene õigus nõuab seejuures kooskõlas Århusi konventsiooniga, et asjaomane KKO peab oma keskkonnakaitselise huvi deklareerima selgelt ning kirjalikult (MTÜ-d ja sihtasutused põhikirjas ning juriidiliseks isikuks mitteolevad muud ühendused liikmete kirjalikus kokkuleppes,

§ 31lg 1).

Seega ei ole keskkonnakaitselise eesmärgi äramärkimise nõude näol tegemist pelgalt formaalsusega. Seadus nõuab keskkonnakaitselise eesmärgi kajastamist MTÜ põhikirjas ja ei piisa sellekohase tahte manifesteerimisest muul viisil, sh kaebaja veebilehel Terve Eesti Koostöökoda MTÜ – Toeta meie tegevust! lausega „Meie missiooniks on kaitsta Eesti elanikke õigusi, sh loomariigi ja eluslooduse omi“.

1. Ka Riigikohtu 13.02.2023 määruses asjas nr 3-21-1360 võetud seisukohad ei toeta kaebaja positsiooni. Riigikohus leidis, et KKO-ks saab pidada ka ühendust, kelle sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. KKO-na kvalifitseerimist ei takista see, kui tegeldakse ka muude häiringutega, mis jäävad keskkonnakaitsest väljapoole. Praeguses asjas ei ole kaebaja põhikirjas viiteid inimeste elukeskkonna parandamisele, sh keskkonnakaitse abil või piirkonna elukvaliteeti vähendavate häiringutega võitlemisele.
2. Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks enne vaidlustatud haldusakti andmist tegelenud kaevandamise keskkonnamõjude valdkonnaga. Määruskaebuses on viidatud küll sellele, et kaebaja on astunud samme vaidlustatud haldusaktiga lubatud kaevandamise vastu, kuid kohtule pole esitatud tõendeid, et see oleks ka tema varasemaks keskkonnaalaseks tegevuseks. Kaebaja veebilehel on seejuures lisaks vaidlusalusele kaevandamisele kaebaja varasema aktsioonina ainsana välja toodud 24.02.2024 „Autode rongkäik Tallinnas ja Võrus“ üleskutsega „Seisame kõik koos üksteise õiguste eest!“. Ka siit ei nähtu varasemat keskkonnaalast tegevust. Kohtute infosüsteemist ei leidu varasemaid kaebajaga seotud kohtuasju. KeA kinnitas halduskohtule, et kaebaja ei ole varem keskkonnalubade menetlustes osalenud, samuti ei osalenud ta vaidlustatud kaevandamisloa menetluses.
3. Järelikult pole kaebaja siinse juhtumi asjaoludel käsitatav KKO-na, kelle kaebeõigus saaks põhineda

§ 30lg-l 2. Halduskohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4