KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsembril 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-4591 Haldusasi Terve Eesti Koostöökod

) § 30 lg 2 ja § 31). MTÜ põhikirja p-i 1 järgi on ühingu eesmärk koondada sarnaselt mõtlevaid inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, tehes seda kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. MTÜ põhitegevusalana on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanike grupi huvide kaitse. Vaatamata sellele, et MTÜ põhikirjas ei ole sõnaselgelt kasutatud mõistet „keskkonnakaitse“, tuleneb ühingu tegevuse eesmärgist ka vajadus kaitsta keskkonda ja elukeskkonna kvaliteeti. Need on

§ 23mõttes osa keskkonnaõigustest.

4.2.

§ 31ei tohi tõlgendada kitsendavalt (Riigikohtu 13.

veebruari 2023. a määrus asjas nr 3-21-1360, p-d 15 ja 16). Arvestada tuleb keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) üldist eesmärki avardada keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtusse pöördumise võimalusi. Keskkonnakaitse edendamiseks

§ 31

lg 2 tähenduses tuleb pidada ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil. Keskkonnaorganisatsioonid pole üksnes ühendused, kes kaitsevad loodust tema enda pärast, vaid ka ühendused, mille sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. Sellistel eesmärkidel võivad muuhulgas tegutseda kohaliku kogukonna huve esindavad ühingud, kes soovivad parandada piirkonna elukvaliteeti. Keskkonnaorganisatsioonina kvalifitseerimist ei takista see, kui ühing tegeleb ka muuga kui keskkonnakaitsega. 4.3. KeA jättis ekslikult avaldamata teated kaevandamisloa taotluse ja eelnõu kohta kohalikus või maakondlikus ajalehes. Amet leidis, et tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (

§ 47lg 2 teine lause).

Kaebaja leiab, et kaevandamisega kaasnev keskkonnahäiring pole väike ja menetluse vastu oli piisavalt suur avalik huvi. Kaevandamisega kaasneb keskkonnarisk seoses põhjavee ja rohekoridori mõjutamise ning müraga. Avalik huvi tuleneb sellest, et kaevandamise eesmärk on teenindada Rail Balticu ehitust. Seega on kavandatud tegevus pikaajaline, ulatuslik ja otseselt seotud suure avaliku huviga riikliku projektiga. Kaevandamine mõjutab kohalike elanike igapäevaelu. Mõistlik olnuks avaldada kaevandamisloa menetlusse võtmise kohta teada kohalikus ja maakondlikus ajalehes, et suurem hulk kohalikke elanikke saanuks taotluse kohta arvamust avaldada. 4.

1. KeA teavitas
2. novembril 2024 menetluse algatamisest puudutatud isikuid ja avaldas teate selle kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ka korraldas amet
3. septembril 2025 kaevandamisloa eelnõu avaliku arutelu. KeA on teavitanud isikuid minimaalsel määral, et vältida arutelu kaevandamisloa üle. Avalik arutelu toimus ajal, mil kaevandamisloa eelnõu oli juba valmis. See kinnitab, et kohalike elanike väiteid ei võetud arvesse ja arutelu ei mõjutanud otsustusprotsessi. Vastustaja tegevus viis ebaõigete järeldusteni ning tingis kaalutlusvigadega ja ühekülgse otsuse tegemise. 4

§ 52lg 1 p 6).

Kaevandamine toimub alal, kus esineb mitmeid olulisi looduslikke elemente, mille tegevus on karjääri tõttu katkestatud ja häiritud. 4.8. Seda, et kaevanduse abil teenindatakse Rail Balticu ehitustöid, ei saa pidada olulisemaks rohevõrgustiku säilimisest. KeA oleks pidanud seadma keskkonnakaitse olulisemale kohale (vt

§ 1p 3).

4.9. Planeeritavast karjäärist 2 km lõunas asub Künka karjäär. 3,2 km edelas on Purila karjäär. 4,8 km kirdes on Alesti karjäär ja 4,8 km kirdes Alesti II karjäär. Kaevandamisloa andmisel eksis KeA MaaPS § 1 p 1,

§ 13

ja säästva arengu seaduse § 2 vastu, mis nõuavad maavarade säästlikku kasutamist. Enne uute kaevanduste rajamist tuleb olemasolevate karjääride jääkvarud väljata. Uue karjääri rajamine Kohila valda pole otstarbekas ega säästev. Rail Balticu ehituse teenindamiseks saab kasutada olemasolevaid karjääre.

1. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palus peatada kaevandamisloa kehtivuse kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 5.
2. Kaevandamise alustamine toob kaasa pöördumatu keskkonnakahju, mida hiljem on võimatu või äärmiselt raske kõrvaldada. Arvestades halduskohtus asjade lahendamise keskmist aega (
3. a-l 153 päeva), muudaks EÕK kohaldamata jätmine kaebuse sisutühjaks. 5.
4. Taotletav karjääriala asub loomade peamisel liikumisteel ja toitumisalal, paiknedes rohevõrgustiku sidususe tuumlõigul. Kaevandamise alustamine tähendaks ulukite liikumise katkemist ja loodusliku mitmekesisuse pöördumatut hävimist kavandatava mäeeraldise alal. Kaevandamisega kaasnev müra-, tolmu- ja valgusreostus võib kahjustada nahkhiirte elupaiku. Kahju tekkiks kohe ning tagajärjed poleks hiljem tagasipööratavad. 5.
5. Ainus viis kaebaja õiguste (elu- ja keskkonnakvaliteet) ja avaliku huvi kaitseks on peatada kaevandamisloa kehtivus kohtumenetluse ajaks. Kaevandamisloa andmise kasuks räägib huvi teenindada Rail Balticu trassi. Samas on avalikes huvides ka loodusliku mitmekesisuse kaitse ning maavarade säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kaevandamisloa kehtivuse peatamine lükkab Rail Balticu teenindamist vaid edasi. Huvi vältida keskkonnakahju kaalub üles loa omaja majandusliku huvi kaevandamist kohe alustada. 5.
6. Kaebusel on head eduväljavaated, arvestades loamenetluse puuduseid (loataotluse kohta kohalikus ajalehes teate avaldamata jätmine, KMH algatamata jätmine, loa andmine hoolimata keskkonnaohust).
7. Kohus palus
8. detsembri kohtunõudes KeA ja AS-i TREV-2 Grupi seisukohta EÕK taotluse kohta. Kohus väljendas esialgset arvamust, et kaebajal ei pruugi olla kaebeõigust. 5

§ 30lg 2).

Kaebaja põhitegevusalana on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanike grupi huvide kaitse. Kaebaja laiendab kaebuses oma tegevust põhjendamatult ka keskkonnakaitse edendamisele, selgitamata seejuures täpsemalt selle tegevuse olemust, samuti kaebaja seotust konkreetse piirkonna, sealsete elanike ja kogukonnaga. Kaebaja põhikirjalise eesmärgina ei ole keskkonnaalast tegevust esile toodud. 7.

1. EÕK kohaldamine eeldab seda, et vastasel juhul osutub kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, tuleb kaebus lugeda perspektiivituks. Kaebus on perspektiivitu ka kaebeõiguse küsimuse kõrvale jätmise korral. Loamenetluses on tehtud kõik seadusega nõutavad toimingud. Korraldatud on avalik arutelu. Menetluse käigus esitatud küsimustele on vastatud. KMH algatamata jätmist on põhjendatud. KMH eelhinnangus leiti, et kaevandamise mõju on leevendatav nii kaevandamise käigus rakendatavate tehnoloogiate toel kui ka maa korrastamisel. Eelhinnangus analüüsiti põhjalikult karjääri tööga kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel pole olulist keskkonnamõju. Kaevandamisloa kõrvaltingimusteks seati kõik käsitletud keskkonnameetmed. Kaebaja arvamusel pole suuremat kaalu kõigi kaasatud ekspertide ja asutuste omast, mis on kujundatud põhjaliku analüüsi pinnalt. KeA on kaevandamisloas kõiki tähtsust omavaid nüansse põhjalikult käsitlenud ja otsustusi sisukalt põhjendanud. Kaevandamisluba on õiguspärane.
2. KeA esitas seisukoha, milles palus kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). 8.
3. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus. Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt peab olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkidega või tegevusvaldkonnaga, tuleneb

§ 30

lg-st 2, et ka kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud keskkonnakaitse eesmärkidega. Keskkonnaühendus ei saa kaitsta teiste isikute õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. augusti
2. a otsus asjas nr 3-16-1472, p-d 17 ja 18). 8.
3. Kaebajal ei ole kaebeõigust. Kaebaja põhikirjas ei ole kasutatud „keskkonnakaitse“ mõistet. Kaebuse põhjendustest ei saa järeldada, et selle esitamise eesmärgiks oleks inimeste elukeskkonna parandamine, kuigi kaebaja põhjendab keskkonna kaitsmise vajadust just läbi inimese tervise ja heaolu. Kaebusega soovib kaebaja kaitsta elurikkust. EÕK taotluse järgi soovib kaebaja kaitsta avalikku huvi tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse ning maapõue säästlik ja otstarbekas kasutamine. Sellised eesmärgid kaebaja põhikirjas ei kajastu. Kaebuse põhjendustest ei nähtu ka, kuidas vaidlusalusel ala kaevandamine mõjutab inimeste elukeskkonda. Müra-, valguse- ning tolmuhäiringu argument on esile toodud seoses kaitsealuste liikide võimaliku mõjutamisega. 8.
4. Keskkonnaorganisatsioon on ühing, kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset (

§ 31lg 1 p 1).

Kaebusest ei selgu, kuidas kaebaja on edendanud ja edendab oma tegevusega keskkonnakaitset. Kaebaja ei ole varem keskkonnalubade menetlustes osalenud. Ka ei osalenud kaebaja vaidlustatud kaevandamisloa menetluses. Kaebaja on esitanud üksnes vaide. 8.4. EÕK taotluses rõhutab kaebaja, et MTÜ eesmärk on sh kaitsta inimeste tervist ja heaolu ning elukeskkonna kvaliteeti. Ei EÕK taotlusest ega kaebusest nähtu aga, kuidas vaidlusalune 6

§ 47lg 2).

Kaebaja seisukohad on paljasõnalised ja põhjendamata. Tegevus ei mõjuta märkimisväärselt põhjavee režiimi, kuna kaevandamisel ei toimu põhjavee alandamist karjäärist vee välja pumpamise teel. Karjääri ja Rail Balticu trassi lähedusest tulenevalt on transpordi mõju vähene. Karjääri rajamisega ei kaasne piisavat avalikku huvi ka seotuse tõttu Rail Balticuga. Rail Balticu rajamise ja kaevandamisloa menetlus on eraldi menetlused. 8.7. Kohalikus ajalehes teate avaldamata jätmine ei mõjutanud taotluse lahendamist. Kohalikke elanikke kaasati asjakohases ulatuses. On tavapärane, et avalik arutelu korraldatakse siis, kui loa eelnõu on valmis, kuna arutelu tehakse pärast eelnõu avaldamist (vt

§ 48lg-d 1 ja 4 ning § 481 lg 1).

See ei anna alust arvata, et kohalike elanike arvamust enam arvesse ei võeta. 8.

1. KMH eelhinnangus on selgitatud keskkonnamõju olulisust seoses elurikkusega. Karjääri mõju ei ulatu kaitsealuste liikideni. Künka IV liivakarjäär asub väljaspool üldplaneeringuga määratletud rohevõrgustikku. Kohila Vallavalitsus nõustus keskkonnaloa väljastamisega, selgitades muuhulgas, et taotletav karjäär jääb rohevõrgustiku piirialale. Keskkonnaloale on lisatud rohekoridori ja suurulukite liikumisteedega seotud kõrvaltingimus. 8.
2. Kui kohus leiab siiski, et EÕK kohaldamine on põhjendatud, palub amet piirduda selliste tegevuste keelamisega, mis muudavat faktilist olukorda looduses. Kaevandamisloa kehtivuse peatamine ei oleks eesmärgipärane ega proportsionaalne. EÕK taotluse eesmärk on hoida ära kaevandamisest ja seda ettevalmistatavatest töödest tulenevaid tagajärgi keskkonnale, sh looduslikule mitmekesisusele. Seega võiks olla alust kaaluda EÕK abinõud, millega keelata teha mäeeraldisel ja selle teenindusmaal töid, mis muudavad olukorda looduses. See võimaldaks loa omanikul teha ettevalmistavaid töid, mis võtavad samuti aega: näiteks sõlmida maa kasutamise leping, tellida ja koostada kaevandamis- ning korrastamisprojekt. Neist tegevustest ei tulene tagajärgi, mille puhul kaebuse eesmärk võiks jääda saavutamata. Sellisel viisil ei riivaks EÕK kohaldamine ülemäära ka kolmanda isiku õigusi.
3. Kaebaja esitas seisukoha. 9.1.

kommenteeritud väljaande järgi on olulisim kriteerium keskkonnaühenduse määratlemisel keskkonnakaitse edendamine. See nõue tagab, et keskkonnaühendustena tunnustatakse vaid selliseid ühendusi, mis tõepoolest soovivad ja suudavad keskkonnahuvide eest seista.

ei sätesta nõuet, et keskkonnakaitse peaks olema organisatsiooni ainsaks eesmärgiks. Siiski ei tohiks organisatsioonil olla keskkonnakaitsega konkureerivaid (eelkõige majanduslikke) eesmärke, et vähendada võimalust keskkonnaorganisatsiooni staatusest tulenevate õiguste kuritarvitamiseks. 7

ei nõua, et keskkonnaühendus oleks seotud kohaliku kogukonnaga. Riigisisesed kriteeriumid, mis EL keskkonnaalase kaebeõiguse sisutühjaks muudavad, pole lubatavad (vt nt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-263/08). 9.

1. Põhiseaduse §-st 5 tulenevalt peab Eesti loodusvarade ja -ressursside kasutamine teenima ennekõike Eesti riigi ja rahva huve. Kuna rahvuslik rikkus ei piirdu majandusliku aspektiga, peab riigi keskkonnapoliitika juba §-st 5 tulenevalt tasakaalustatult arvestama erinevaid avalikke (sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi) huve. Seejuures ei seisne keskkonna väärtus inimese ja ühiskonna jaoks üksnes tema inimese poolt kasutamise võimaluses, vaid juba pelgas olemasolus (nn eksisteerimisväärtus). Kaitset vajab ka see osa keskkonnast, millel ei ole ühest majanduslikku tähtsust või selget kasutusväärtust. Loodusvarade ja -ressursside kasutamine peab teenima rahva huve. Kaebaja on ühendus, kes koosneb inimestest kelle eesmärk just ongi rahva põhiseaduslike huvide eest seismine. 9.
2. Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Põhikohustuse täitmist saab isikult nõuda üksnes riik ja teised avaliku võimu kandjad, mitte teised üksikisikud. Samas võib teistel isikutel olla õigus nõuda riigilt niisuguste nõuete esitamist kaitsepõhiõiguse alusel mõne oma teise põhiõiguse, nt eraelu puutumatuse (§ 26), õiguse tervise kaitsele (§ 28) või omandipõhiõiguse (§ 32) kaitseks. 9.
3. Kaebaja on MTÜ, kelle liikmetel on elukoht Kohila vallas, st rajatava karjääri juures. Vaidlusaluse kaevandamisloaga kaasnevad muuhulgas nii müra- kui ka tolmuhäiringud. Need häiringud mõjutavad otseselt kaebaja liikmete õigust eraelu puutumatusele (õigus elada rahulikus ja häiringuteta keskkonnas) kui ka õigust tervisele (õigus elada keskkonnas millega ei kaasne tervisehäiringud). Eelnevalt on selgitatud, et kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks on liikmete põhiõiguste kaitse tagamine. Isik saab nõuda riigilt põhiseadusest tuleneva keskkonna säästmise kohustuse täitmist, kui see kahjustab isikut ennast. Antud juhul kahjustab kaevandamisloaga kaasnev tegevus muuhulgas kaebaja liikmeid. Seega nõuab kaebaja läbi riigi (kohtu) keskkonnakohustuste täitmist kolmandalt isikult. Ka selliselt on kaebaja tegevus otseselt seotud keskkonnakaitseliste eesmärkidega. 9.7.

kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvestada ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia. Keskkonnaorganisatsiooniks võivad olla ka ühendused, kellel senine tegevus puudub. Sellisel juhul tuleb ühenduse põhikirjaliste eesmärkide elluviimise võimet hinnates arvestada ühenduse organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. Kaebaja keskkonnakaitseliseks tegevuseks on praeguse kaebuse esitamine. Kaebajal on võimekus oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia. Ka seda kinnitab praeguse kaebuse esitamine selleks, et kaitsta Kohila valla looduslikku mitmekesisust. Läbi kaebuse rahuldamise saavutatakse kaebaja põhikirjalised eesmärgid, ehk põhiõiguste kaudu keskkonna kaitsmine. 9.8. Kaebaja on sotsiaalmeedia kaudu teavitanud ja kaasanud avalikkust vaidlusaluse teemaga tegelema. Selle jaoks on kaebaja koostanud artikleid, teinud lühidokumentaale ning alustanud petitsioone rajatava karjääri vastu. Kaebaja on võimeline panustama aega ja raha keskkonna kaitsmisele. 9.9. KeA tunnustas vaideotsuses kaebajat keskkonnaorganisatsioonina. Halduskohtu seisukoht, et kaebajal kaebeõigust pole, on seega üllatav ning vastuolus õigusaktide ja relevantsete 8

§ 31lg 1 p 2).

Kaebaja põhikirja (digitoimiku leht 151) p 1 sätestab: „Terve Eesti Koostöökoda MTÜ, asub Eestis [---], eesmärgiga koondada sarnaselt mõtlevaid inimesi ehk inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, tehes seda kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega“. Muid eesmärke kaebaja põhikirjas nimetatud pole. Eesmärgist koondada inimesi, kes seisavad põhiõiguste ja isikuvabaduste eest, saab tuletada eesmärgi kaitsta inimeste põhiõigusi ja isikuvabadusi. Sellest ei ole aga võimalik tuletada eesmärki kaitsta muid põhiseadusega kaitstavaid väärtusi, sh maapõueressursse ja looduskeskkonda (vt põhiseaduse §-d 5 ja 53). 13. Riigikohus on selgitanud, et kuigi

§ 30

lg-st 2 tuleneb keskkonnaorganisatsiooni õigus kohtusse pöörduda, seab säte keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele ka piirangud. Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga, peab ka keskkonnaorganisatsiooni kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) eelnimetatutega seonduma (vt viidatud otsus asjas nr 3-161472, p 17). Praegusel juhul see nii ei ole.

1. Kaebuse väited, mis puudutavad vaidlustatud otsuse materiaalset õiguspärasust, piirduvad ulukite liikumisteede säilitamise, samuti nahkhiirte ja kahelehise käokeele kaitse tagamise vajadusega. Nendel argumentidel ei ole seost inimeste põhiõiguste (nt õigus tervise kaitsele või eraelu puutumatusele) kaitsega.
2. Vaidlustatud otsuse formaalne õigusvastasus tuleneb kaebaja hinnangul sellest, et menetluse algatamise kohta jäeti avaldamata teade kohalikus ajalehes (vt

§ 47lg-d 1 ja 2). Ka leiab kaebaja, et Ke

A jättis ekslikult algatamata KMH. KMH tegemise ja teate avaldamise vajadust põhjendab kaebaja põhjavee ja elurikkuse kaitse eesmärgil esitatud argumentidega, mis ei seondu kaebaja põhikirjaliste eesmärkidega. KeA leiab õigesti, et väide, et kaevandamisega seondub oluline avalik huvi, kuna kaevandus teenindab Rail Balticu ehitamist, pole asjakohane.

§ 47

lg 2 teise lause kontekstis tuleb hinnata avalikku huvi, mis seondub kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu või keskkonnariskiga. Seoses kohalikus ajalehes kaevandamisloa menetluse kohta teate avaldamise vajadusega väidab kaebaja paljasõnaliselt ka, et kaevandamine mõjutab kohalike elanike igapäevaelu. Ühtki seda väidet põhjendavat argumenti pole esitatud. Kaebuse põhjendused piirduvad elurikkuse kaitseks esitatutega. Eeltoodu põhjal ei anna alust kaebeõigust tunnustada ka kaebuse argumendid, mis puudutavad avalikkuse kaasamise võimalikku õigusvastasust. 16. Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et tema liikmed elavad Kohila vallas. Isegi kui see nii on, ei saa kaebaja kaitsta kolmandate isikute, sh oma liikmete subjektiivseid õigusi (vt HKMS § 44 lg 2). Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus on ette nähtud avalike huvide kaitseks. Kui kaevandamisluba rikub kaebaja liikmete subjektiivseid õigusi, oli neil võimalik luba ise vaidlustada. Liiati ei saaks ulukite liikumisteede ja kaitsealuste liikide kaitse abil kaitsta konkreetsete piirkonnas elavate inimeste subjektiivseid õigusi. Kohtunõudele esitatud vastuses 9

§ 31

lg 2 kohaselt [peetakse] keskkonnakaitse edendamiseks ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil. Sellest tuleb järeldada, et

kohaselt ei loeta keskkonnaorganisatsioonideks üksnes selliseid ühendusi, kes n-ö kaitsevad loodust tema enda pärast, vaid ka ühendusi, kelle sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. Sellistel eesmärkidel võivad muu hulgas tegutseda kohaliku kogukonna huve esindavad ühingud, kes soovivad parandada piirkonna elukvaliteeti“ (p 15).

1. Isegi kui tunnustada kaebaja põhikirjalise eesmärgina ka kohalike elanike põhiõiguste kaitset, ei nähtu kaebusest põhjendusi, millest saaks järeldada, et kaevandamine praegusel juhul selliseid õigusi rikuks. Seega ei anna Riigikohtu kõnealune seisukoht alust tunnustada praegusel juhul kaebaja kaebeõigust. Kohus leiab siiski ka, et kaebaja põhikirjaline eesmärk on liiga avaralt sõnastatud selleks, et tunnustada sarnaselt Riigikohtu lahendis nimetatud linnaosaseltsiga kaebaja tegevuse eesmärgina konkreetse piirkonna kogukonna elukeskkonna hoidmist.
2. On tõsi, et keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust puudutavaid õigusnorme ei tohi tõlgendada kitsendavalt. See aga ei tähenda, et kaebaja kaebeõigust tuleks praegusel juhul tunnustada. Kaebaja põhikirjalised eesmärgid ei vasta nõuetele, mida

§ 31kaebeõiguse tunnustamiseks ette näeb, ega lange kokku kaebuse alusega. 20. See, et Ke

A tunnustas kaebaja õigust esitada korralduse peale vaie, ei piira kohtu õigust hinnata kaebaja kaebeõigust kohtumenetluse raames. Kohus tuvastab haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 4 lg 4).

1. Kohus kohaldab EÕK-d, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. EÕK määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
2. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, on kaebus perspektiivitu (vt ka HKMS § 44 lg 1). EÕK taotlus tuleb seetõttu rahuldamata jätta.
3. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 10