lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole tähtaegselt, so hiljemalt 03.12.2025, esitanud seisukohta menetluse lõpetamise ja hageja menetluskulude osas. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja esitas 07.11.2025 hagist loobumise taotluse. Kohus andis kostjale 5 päeva seisukoha esitamiseks loobumise avaldusele ja menetluskulude nimekirjale. Kostja sai vastuse kätte hiljemalt 28.11.2025 (
¹ lg 2 alusel, kohtumäärus toimetati hagejale kätte selle saatmisega hageja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile). Kostja seisukohta kohtule ei edastanud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostjale on antud täiendav tähtaeg seisukoha esitamiseks, kuid ta pole seda teinud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist kohtule. Hageja on kohtule avaldanud, et arvestas kostja poolt tasutud summa 70 eurot põhivõlgnevuse katteks (55 eurot) ja osaliselt menetluskulude katteks (15 eurot). Kohus leiab, et
Hageja kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et
lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane
Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 03.12.2025, esitanud seisukohta hageja menetluskulude osas. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud vastuväite, milles selgitas, et ta ei olnud rahatrahvist teadlik. Seega sai kostja vähemalt maksekäsu kiirmenetluses teada parkimislepingu rikkumisest ja leppetrahvi nõudest ja võis ka pöörduda hageja poole vajaliku informatsiooni saamiseks ning leppetrahvi tasumiseks. Seda kostja aga ei teinud. Kostja esitas 29.10.2025 kohtule omapoolsete selgitusteta maksekorralduse EFTA Legal OÜ-le 70 euro tasumise kohta, kuid see toimus peale hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus ei tuvastanud, et esinevad
lg 4 erandlikud asjaolud
Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + hagi esitamisel 35 eurot). Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.o 17.5 euro tagastamist oma arvelduskontole ning ülejäänud 82.5 euro suuruse riigilõivu väljamõistmist kostjalt.
lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 17.5 eurot. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel, hageja taotluses näidatud esindaja EFTA Legal OÜ arveldusarvele EE507700771007682828 LHV Pank, kasutades viitenumbrit
Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu menetluskulu 5 eurot (
Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib
lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 2h15min. Hageja selgitab, et 2h15min on tekkinud seoses hagiavalduse ja lisade koostamisega ning hagist loobumise taotluse esitamisega. Kuigi kohus nõustub, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik, on vaidluse mahtu ja vähest keerukust arvestades õigusabikulu ajaline maht üle paisutatud. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks ning hagist loobumise taotluse koostamiseks võiks mõistlikult kokku aega kuluda 1h15min. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohus märgib, et õigusabi maht ei saa olla oluliselt suurem ka näiteks tõendite kogumise tõttu, kuivõrd eeldatavasti olid hagiavaldusele lisatud tõendid (fotod sõidukist ja parkimisalast ning väljavõtted kohtueelsetest nõudekirjadest) hageja valduses. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 150 eurot (1,25x120). Kogumis on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 237.50 eurot (150+5+82.5), mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista ka viivis menetluskuludelt (237.50 eurolt) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.