KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-144985 Kohtuasi Rediem Capital AB hagi R.N-i vas

§ 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse.

Kostja sai laenu 3000 eurot ja tegi tagasimakseid 2558,55 eurot. Kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 441,45 eurot. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa viivisekokkuleppe tühisust ning palub viivise välja mõista lepingujärgses määras. Juhul kui kohus leiab et lepingujärgset viivist ei saa nõuda palub hageja rahuldada viiviseid seadusejärgses

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOSTJA SEISUKOHT

1. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). 6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 406

2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 3 Krediidiandja ja kostja sõlmisid

1. jaanuaril 2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, (dtl 32-38). Krediidiandja loovutas lepingust tulenva nõude hagejale (dtl 96). Krediidiandja andis kostjale laenu 3000 eurot (dtl 34). Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr
2. novembri 2022 seisuga 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/ 147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 22,87% (dtl 34), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidisumma 3000 eurot, esialgse maksete kogusumma 4068,79 eurot, tagasimakseperioodi 36 kuud, intressimäära 18,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arvu

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Hageja märkis, et krediidiandja on lepingu sõlmimisel tuvastanud kostja, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidiandja tuvastas, et kostja igakuine sissetulek oli 975,68 eurot. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele selgitanud, kas krediidiandja tuvastas selle kostja pangakonto väljavõtete alusel ning milliseid kostja pangakonto väljavõtetel nähtuvaid laekumisi pidas krediidiandja kostja sissetulekuks ning kuidas jõuti 975,68 euroni. Hageja selgituste puudumise tõttu ei ole 4 kohtul võimalik kontrollida, kas krediidiandja tuvastatud teave kostja sissetulekute suuruse kohta vastab kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvale.
2. oktoobril 2025,
3. novembril 2022,
4. detsembril 2022,
5. jaanuaril 2022 oli kostja töötasu suurus pangakonto väljavõtte järgi 716,96 eurot (pangakonto väljavõte, dtl 49-77). Kostja on saanud krediidiandjaga lepingu sõlmimisele eelneval kahel kuul küll Töötukassalt
6. novembril 2021 25,87 eurot ja
7. detsembril 2021 258,72 eurot, mis teeb kahe kuu keskmiseks 142,30 eurot.
8. Hagiavalduse kohaselt tuvastas krediidiandja, et peale laenutaotluse heakskiitmist said kostja kohustused olema 459,16 eurot kuus. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele täpsustanud, mida on peetud silmas kostja kohustuste all, mh kas krediidiandja tuvastas, et kostjal oli veel teisi laenukohustusi. Kostja pangakontolt (dtl 49-77) nähtub mh, et kostja on AS-lt E saanud
9. detsembril 2021 93,40 eurot, mis viitab krediidikohustusele AS E ees. Kostja on teinud
10. detsembril 2021 makse C F AS-ile 145,54 eurot, mis viitab krediidikohustusele C F AS-i ees.
11. detsembril 2021 nähtub ka laenu põhiosa ja intressi tasumine kannetelt nritega XX, XX ja XX kokku 34,96 eurot (kannetelt ei nähtu saajat).
12. detsembril 2021 nähtub samuti laenu põhiosa ja intressi tasumine kokku 74,15 eurot (kanded nr XX, XX).
13. detsembril 2021 on kostja teinud ülekande selgitusega „krediidi tagasimakse“ kokku 261,33 eurot (kanded nr XX, XX).
14. detsembril 2021 on kostja teinud makse selgitusega krediidi tagasimakse 100 eurot. Seega ainuüksi detsembrikuus 2021 nähtub, et kostja on kandnud muude krediidikohustustega seotud kulutusi 615,98 eurot. Lisaks on kostja võtnud tõenäoliselt täiendava kohustuse (E AS ülekanne).
15. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks tuvastanud krediidivõime hindamisel kostja majandamiskulude suuruse ning kas ja kuidas on seda arvesse võetud laenulepingu sõlmimisel. Kostja pangakonto väljavõttelt (dtl 49-77) nähtub mh üüri maksmine 430 eurot kuus (nt
16. oktoober 2021,
17. november 2021,
18. detsember 2021,
19. jaanuar 2022). Ka nähtub kostja pangakontolt (dtl 49-77) korteriühistu kommunaalarvete tasumine, nt
20. detsembril 2021 148,30 eurot,
21. novembril 2021 139,94 eurot,
22. oktoobril 2021 138,09 eurot,
23. septembril 2021 123,34 eurot. Seega on kostjal olnud lepingu sõlmimisele nelja eelneva kuu elukohaga seotud majandamiskulud keskmiselt 567,42 eurot kuus. Samalt pangakontolt nähtuvad E T AS-ile ülekanded 20,48 eurot kuus.
24. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttelt (dtl 49-77) regulaarne hasartmängude mängimine kümnetes eurodes kuus, nt
25. jaanuaril 2022 kanded nr-itega XX, XX, XX;
26. detsembril 2021 kanded nr-itega XX ja XX,
27. detsembril 2021 kanded nr XX, XX, XX,
28. detsembril 2021 kanne nr XX,
29. detsembril 2021 kanne nr XX, 12, detsembril 2021 kanne nr XX. Detsembris 2021 on hasartmängudega seotud väljamakseid ca 175 eurot. Sarnane hasartmängude mängimine nähtub ka teiste kuude osas (nt november 2021, oktoober 2021). Hageja ei ole vaatamata kohtunõudele selgitanud, kas ja kuidas krediidiandja laenu andmisel hasartmängude kuludega arvestas.
30. Kohus leiab eelnevalt tuvastatu ja hageja täiendavate selgituste puudumise alusel, et krediidiandja ei ole piisava hoolega hinnanud kostja krediidivõimelisust. Pangakonto väljavõtete nõuetekohaselt ja täielikult hindamata jätmine on vastuolus krediidiandja kohustusega võtta arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Selliselt on 5 krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja

§ 4034 lg 4 teine lause).

Kuivõrd krediidiandja jättis nõuetekohaselt tuvastamata kostja sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude tegeliku suuruse ning kulud hasartmängudele, ei saanud krediidiandjal tekkida ka veendumust, et kostja on võimeline võtma täiendavaid kohustusi 3000 eurot.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
2. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja ei ole koos ümberarvestusega esitanud selgitusi, kas kostja oleks olnud laenumaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse kohaselt. Samas nähtub hageja esitatud maksegraafikust, et viimase osamakse tähtaeg oli
3. aprillil 2025 (dtl 40-41). Seega on kõik laenu osamaksed muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
4. Hageja palub kostjalt põhivõla 1392,03 euro väljamõistmist. Hageja on
5. novembri 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse. Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud lepingu alusel kokku 2558,55 eurot ning seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 441,45 eurot (30002558,55). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõla 441,45 eurot (

§ 108lg 1).

Hageja põhivõla nõue jääb seega seda ületavas osas rahuldamata. 16. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 104 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 18,90% aastas (dtl 35). Hageja ei ole esitanud intressinõude ümberarvestust, milles oleks arvestatud intressimääraks

§ 94

sätestatud intressimäär, kuivõrd see ei ole suurem lepinguga kokkulepitud intressimäärast (

§ 4034lg 7).

Seetõttu on hageja intressinõue arvestuse puudumise tõttu ebaselge ning kohus jätab selle tervikuna rahuldamata. 6 17. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu haldustasu 11,60 eurot. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu kostja muid tasusid (sh lepingu haldustasu) hagejale ei võlgne (

§ 4034lg 7 teine lause), jääb lepingu haldustasu nõue tervikuna rahuldamata.

18. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 172,62 eurot väljamõistmist. Hageja nõuab hagis ja ümberarvestuses põhinõudelt viivist viivisemääraga 18,90% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti

§ 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär, sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna

§ 4034lg 7 mõttes.

Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 11. aprillist 2025 (dtl 138). Kohus rahuldab hageja viivisenõude

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 441,45 eurot perioodi 11.

aprill 2025 kuni otsuse tegemiseni (

1. detsember 2025) 30,69 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367). Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.
2. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja tugineb sissenõudmiskulu suuruse osas

§ 1132 lg 2 p-le 2.

Selle eelduseks on, et leping on lõppenud. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid seoses

1. juuli 2024,
2. augusti 2024 ja
3. septembri 2024 tasuliste kirjade saatmisega. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandjal oli alus lepingu ülesütlemiseks ka nõude ümberarvestuse korral. Seega ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulu pärast lepingu ülesütlemist. Kohus jätab sissenõudmiskulude osas hagi rahuldamata.
4. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 441,45 eurot ja ajavahemikul
5. aprill 2025 –
6. detsember 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 30,69 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 1730,25 eurot ilma edasiulatuva viiviseta) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks (hagi esitamise seisuga
7. veebruar 2025) välja 441,45 eurot (ilma edasiulatuva viiviseta), rahuldab kohus hagi ca 25% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 25% kostja kanda ja 75% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
8. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 98), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot ja esindajakuludest 358 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842). 7
9. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja tunnitasuga 169 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
10. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulise esindajal 2 tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumisele, analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele, koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule esitamisele. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu
11. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3 2 1 177 15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leiab, et arvestades asja vähest õiguslikku keerukust, hageja esindaja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asjaolu, et kostja ei vastanud ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi (s.o 338 eurot) põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 673 eurot (315 + 20 + 338). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 168,25 eurot (s.o 25% 673 eurost).
12. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

§ 113lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4).

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
2. augusti 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 8