KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht .11.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-10357 Tsiv

§ 62lg 2).

Asjaolud

1. Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 30.06.2025 Harju Maakohtule hagi AITUR TEENUSED OÜ (kostja I) ja U. H.-A. (kostja II) vastu võla nõudes. Hagi aluseks olevata asjaolude kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ ja kostja I 01.02.2024 laenulepingu nr XXX, millest tulenevad kohustused on kostja I jätnud täitmata. Credit Invest OÜ ja kostja II sõlmisid eelnimetatud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 01.02.2024 käenduslepingu nr XXX, millest tulenevad kohustused on kostja II jätnud täitmata. Credit Invest OÜ loovutas eelnimetatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhivõla 15 000 euro, intressi 2084 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1230 euro ning edasiulatuva viivise tasumist lepingujärgses määras (0,2% päevas). Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis nende kohase tasumiseni seadusjärgses määras.
2. Harju Maakohus võttis 28.08.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjatele tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 21 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
3. Kostja II teatas kohtule 24.09.2025, et on suhelnud teise poolega, kuid kokkuleppele pole saanud, kuna hageja eeldab, et kostjad tasuksid koheselt suurema summa, kuid kostjatel pole see võimalik. Kostjad ei vaielnud hagile vastu ega esitanud ühtegi sisulist vastuväidet nõudele.
4. Kohus suunas pooled veel kompromissläbirääkimistele ning määras pooltele tähtaja kompromissi esitamiseks. Pooled määratud tähtajaks kompromissi ei esitanud. Hageja selgitas 2

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 11.11.2025 dokumendis (e-kiri), milles ta kinnitab vastuseks kohtu küsimusele, et vastutab võla eest. Vastuväiteid nõudele kostja ei esitanud. 5.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. 6. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

See ei välista poolte kokkulepet täitmise aja ja tingimuste kohta. Menetluskulud 1.

§ 168

lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 2. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduse lisadena tõendid, millest nähtub, et hageja on lepingu kehtivuse ajal pöördunud kostjate poole meeldetuletuskirjadega ning palunud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostjad ei ole kohustusi kohtuväliselt täitnud. Kuivõrd kostjad kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Ka kogu kohtumenetluse jooksul ei ole kostjad hagejale nõude rahuldamiseks makseid teinud vaatamata sellele, et kostjad on omalt poolt avaldanud soovi võlgnevust tasuda, kuid ei ole seda võimelised hageja soovitud ulatuses tegema. Kostjatel oleks olnud võimalus menetluse kestel omalt poolt teha hagejale makseid võla tasumiseks vähemalt sellises ulatuses, milleks kostjad võimelised on, kuid seda kostjad teinud ei ole. Kohus on seisukohal, et kuigi kostjad on hagi kohe õigeks võtnud, on kostjad oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda

§ 168lg 6 ja § 165 lg 3 alusel.

3. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus märgib, et kostjad ei ole hageja menetluskulu suurusele vastuväiteid esitanud.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1400 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 30 000 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1400 eurot. Seega on põhjendatud hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 1400 eurot. 6. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 436,90 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud vandeadvokaat hinnaga 140 eurot/tunnis (lisandub käibemaks), kokku 2 tundi ja 31 minutit. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu ja mahtu ning asjaolu, et hagejat on menetluses esindanud vandeadvokaat, siis on 3

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohtu täiendavad selgitused 10.

§ 468lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4