MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-26-7 Haldusasi S.R kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks

), mille § 381 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on kaebajal kannatanuna õigus esitada tsiviilhagi nii teo toimepanija kui ka vangla vastu.

§ 38lg 1 p 2 kohaselt esitatakse tsiviilhagi uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu.

Seega ei ole tsiviilhagi menetlemine halduskohtu pädevuses, vaid kaebajal tuleb selle esitamiseks pöörduda kriminaalmenetlust läbiviiva uurimisasutuse või prokuratuuri poole. Arvestades, et 31.05.2025 rünnak toimus vanglas teise kaaskinnipeetava poolt, on uurimisasutuseks Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla (

§ 212lg 2 p 6).

Kohus selgitab kaebajale ka, et uurimisasutuse või prokuratuuri kohustus on selgitada kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega ja selle möödalaskmise tagajärgi, samuti riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda (

§ 38lg 4).

4.

1. Kaebaja on taotlenud ka ohvriabi saamisega seoses, et tal oleks võimalik ohvriabiga suhelda. Kaebaja on samas kinnitanud kuriteoohvri infolehe saamist ja on loetlenud üles ka vastavad telefoninumbrid (dtl 2). Kohus küsis kaebajalt, kas kaebaja on esitanud vanglale või uurijale taotluse, et ta soovib suhelda ohvriabiga; samuti kas kaebaja on saanud vastuse ning esitanud keelduva vastuse korral selle peale vaide. Kaebaja ei ole toodud küsimusele vastanud. Kuna kohustamisnõue eeldab ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, mille läbimist ei ole kaebaja väitnud, tuleb ohvriabiga suhtluse tagamiseks kohustamise nõue tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel – kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
2. Kaebaja ei ole täpsustanud, kas ta soovib esitada nõuet seoses väitega, et kohus saab kaitsta teda ülekohtu eest. Seetõttu jätab kohus vastava väite tähelepanuta. Kaebaja on taotlenud ka esialgset õiguskaitset, kuid kuna kaebaja ei ole täpsustanud, millega seoses ta esialgset õiguskaitset soovib ning kaebaja on 12.01.2026 kinnitanud, et ta ei soovi siinse kohtumenetluse jätkamist, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
3. Kaebaja riigi õigusabi taotlus on korduv, sest kaebaja on sama taotluse – samas kriminaalasjas kannatanuna – esitanud juba haldusasjas nr 3-25-4762, milles see on omakorda edastatud Harju Maakohtule lahendamiseks (kohtuasi nr XXX). Seega jätab kohus korduva riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin