KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-12288 Menetlustoiming võl

§ 175lg 7 alusel teade A.G.

kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 06.09.2021 kohtumäärusega kuulutati välja A.G. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt. Tartu Maakohtu 26.05.2022 kohtumäärusega (jõust. 15.07.2022) lõpetati A.G. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku 1 suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus nimetas A.G. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgniku tugiisiku X.U. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 20.aprillil ja esitama väljamaksete kohta kohtule aruandeid kord aastas, iga aasta
2. maiks. Võlgnik pidi esitama aruanded kohtule igal aastal
3. novembril ja
4. mail. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 7268,73 eurot (II järgu nõuded).
5. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.11.
6. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus saatis 22.11.2022 võlgnikule e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX meeldetuletuse ning 12.12.2022 korduva meeldetuletuse, mille edastas ka usaldusisikule. Usaldusisik teavitas 02.01.2023 kohut, et tal ei ole õnnestunud võlgnikuga kohtuda. Usaldusisik esitas 06.01.2023 võlgniku aruande. Võlgnik ei tööta, tal on osaline töövõime ja ta ei ole Eesti Töötukassas registreeritud.
7. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.05.
8. Usaldusisik esitas võlgniku aruande 24.05.2023 pärast kohtupoolset meeldetuletust võlgnikule ja usaldusisikule. Võlgnik ei tööta, tal on osaline töövõime ja ta ei ole Eesti Töötukassas registreeritud.
9. Seoses võlgniku mittetöötamisega ja töö mitteotsimisega määras kohus võlgniku ärakuulamiseks istungi 17.07.
10. Võlgnik selgitas, et vahepeal on olnud töötuna arvel ning uuesti saab töötuna registreerida septembris. Võlgnikule määratud osalise töövõime kehtivuse tähtaeg on saabumas 27.10.2023 ning võlgnik plaanib taotleda osalise töövõime pikendamist. Võlgnik selgitas, et ta ei ole ametlikult töötanud üle viie aasta, sest ei ole leidnud terviseseisundile sobivat tööd. Usaldusisiku selgituste kohaselt ei ole võlgnik ise aruandeid esitanud ning ei ole suuteline neid ise tegema. Usaldusisik selgitas, et aruanded on hilinenud seetõttu, et ta ei ole võlgnikult saanud andmeid ning takistuseks on olnud ka usaldusisiku enda töögraafik. Võlausaldajate nõudeid ei ole rahuldatud, sest võlgnikul ei ole selleks rahalisi vahendeid. Kohus juhtis tähelepanu, et antud asjas on aruannete esitamine võlgniku, mitte usaldusisiku kohustus.
11. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.11.
12. Kohus saatis 15.11.2023 võlgnikule ja usaldusisikule e-posti teel meeldetuletuse. Usaldusisik teavitas 03.12.2023 kohut, et võlgniku haigestumise tõttu ei ole olnud võimalik võlgnikuga kohtuda. Usaldusisik väljendas lootust võimalikult kiiresti aruanne esitada. Aruannet kohtule ei esitatud.
13. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.05.
14. Kohus saatis 17.05.2024 võlgnikule ja usaldusisikule e-posti teel meeldetuletuse, et kohtule on esitamata kaks aruannet. Võlgnik esitas aruande 22.05.
15. Võlgnik on otsinud tööd mitteametlike kanalite kaudu, kuid püsivat tööd leida ei ole õnnestunud. Võlgniku kinnitusel teeb ta aeg-ajalt juhutöid. Võlgnik oli vahepeal kahel korral lühiajaliselt registreeritud Eesti Töötukassas, ent arvelolek on lõpetatud seetõttu, et võlgnik ei täitnud registreerimiskohustust. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole.
16. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 10.11.
17. Kohus saatis 14.11.2024 ja 03.12.2024 võlgnikule e-posti teel meeldetuletuse. Aruannet kohtule ei esitatud.
18. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 10.05.
19. Kohus saatis 26.05.2025 võlgnikule ja usaldusisikule e-posti teel meeldetuletuse. 12.06.2025 esitati võlgniku aruanne Viljandi Linnavalitsuse eestkosteteenistuse juhi poolt. Kaaskirja kohaselt oli võlgnikuga kohtumiseks aeg kokku lepitud, ent võlgniku terviseprobleemide tõttu ei olnud ta võimeline varem kokkusaamisele tulema. Aruande kohaselt on võlgnik alates
20. aasta maist taas registreeritud Eesti Töötukassas ning oli seda ka ajavahemikul 23.10.202415.01.
21. Sarnaselt varasemaga lõpetati vahepeal võlgniku arvelolek seetõttu, et võlgnik 2 ei täitnud registreerimiskohustust. Võlgnikul on tekkinud ka eluaseme üürivõlg. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole.
22. Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja edastas kohtule 07.11.2025 võlgniku lõpparuande. Aruande kohaselt oli võlgnik alates
23. aasta maist taas registreeritud Eesti Töötukassas ning sarnaselt varasemaga lõpetati 07.08.2025 võlgniku arvelolek seetõttu, et võlgnik ei täitnud registreerimiskohustust. Võlgnikul on jätkuvalt eluaseme üürivõlg.
24. Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja edastas kohtule 11.11.2025 võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT
25. Pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kohus selgitab, et kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist

1. juulist
3. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 26.05.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 15.07.
4. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates
5. juulist
7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
8. aasta
9. juunini.
10. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 5. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A.G. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul oli kohtule esitatud andmete kohaselt tuvastatud tähtajaga 27.10.2023 osaline töövõime. Kohus järeldab, et alates 28.10.2023 ei ole võlgnikul olnud kehtivat osalise töövõime määramise otsust. Võlgnik otsis tööd mitteametlike kanalite kaudu, kuid 3 püsivat tööd menetluse kestel leida ei õnnestunud. Võlgniku kinnitusel tegi ta aeg-ajalt toidu ja riiete eest juhutöid. Võlgnik oli mitmel korral lühiajaliselt registreeritud Eesti Töötukassas, ent arvelolek lõpetati seetõttu, et võlgnik ei täitnud registreerimiskohustust. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 7.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 26.05.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Kohtule on esitatud kokku viis aruannet, esitamata jäi kaks aruannet. Kõik esitatud aruanded on kohtusse edastatud alles pärast sellekohast kohtupoolset meeldetuletust, ehkki menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama meeldetuletusi. Võlgnikule on tema kohustusi selgitatud ka 17.07.2023 kohtuistungil. Võlgnik oli menetluse kestel korduvalt kättesaamatu ka usaldusisikule. Aruannete esitamata jätmise korral ei ole kohtul võimalik kontrollida võlgniku kohustuste täitmist kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule ja usaldusisikule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 8.

§ 173lg 3-6 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus, toimetulekutoetus ja lähedaste rahaline abi. Võlgnik on sagedane toiduabi saaja ning lisasissetulekut teenib ka taara korjamisega. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik ei ole teinud väljamakseid võlausaldajatele. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lg 3-6 toodud eraldamiskohustust.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus on korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu tema kohustustele kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale

§ 173lg 1-2 tulenevaid kohustusi.

Võlgnik ei ole hoolimata kohtu hoiatustest tööle asunud. Võlgnikul oli kuni 27.10.2023 osaline töövõime ning hilisemal perioodil ei ole kohut teavitatud osalise töövõime pikendamisest. Kohus järeldab, et alates 28.10.2023 ei ole võlgnikul olnud kehtivat osalise töövõime määramise otsust, millega oleks olnud põhjendatud võlgniku püsivalt mittetöötamine kohustusest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik oli menetluse kestel mitmel korral lühiajaliselt registreeritud Eesti Töötukassas, ent arvelolek lõpetati 4 korduvalt põhjusel, et võlgnik ei täitnud registreerimiskohustust. Käesoleval juhul ei ole võlgnik üles näidanud piisavat tahet oma tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust täita. Võlgniku 07.11.2025 aruande kohaselt ei ole ta sõltuvusprobleemide, vanuse ja muude sotsiaalsete oskuste puudumise tõttu tööturul konkurentsivõimeline. Kohus märgib, et viidatud põhjuseid pankrotiseadus ega füüsilise isiku maksejõuetuse seadus kohustustest vabastamise alusena ette ei näe. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma

§-st 173 lg 1-2 tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluses olles oma kohustuse rikkumise vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest kui võlgnik oleks asunud tööle, siis oleks tal olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. 10.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida ja oma kohustusi täita. 11. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A.G. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda A.G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A.G. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab A.G. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb X.U vabastada ka usaldusisiku kohustustest A.G. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5