lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhivõlgnevuse 114,42 euro tasumiseni. 2.2. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 322,09 eurot ja viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhivõlgnevuse 322,09 euro tasumiseni. 2.3. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 363,64 eurot ja viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhivõlgnevuse 363,64 euro tasumiseni. 2.4. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 477,59 eurot ja viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhivõlgnevuse 477,59 euro tasumiseni. 2.5. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 333,99 eurot ja viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhivõlgnevuse 333,99 euro tasumiseni. 2-25-12544 2.6. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 767,79 eurot ja viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhivõlgnevuse 767,79 euro tasumiseni. 2.7. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 332,71 eurot ja viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhivõlgnevuse 332,71 euro tasumiseni. 2.8. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 369,56 eurot ja viivis põhivõlgnevuse tasumata jäägilt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhivõlgnevuse 369,56 euro tasumiseni.
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). 2 2-25-12544 Asjaolud
10. Hageja esitas alternatiivse nõuete arvestuse, mida kohus käsitab kui alternatiivset nõuet, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingust nr XXX tulenev nõue ümberarvestuse kohaselt on 114,42 eurot (väljastatud krediit 949,50 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 835,08 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 28.08.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu kooskõlas võlaõigusseaduse (
) § 416 erakorraliselt üles 06.12.2024 seisuga. Lepingu tagastusperiood oli 24 kuud, mistõttu lepingu lõpptähtaeg saabus 23.04.2025. Lepingust nr XXX tulenev nõue ümberarvestuse kohaselt 322,09 eurot (väljastatud krediit 972,85 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 650,76 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 05.08.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu kooskõlas
Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise eelduseks. Lepingust nr XXX tulenev nõue ümberarvestuse kohaselt 363,64 eurot (väljastatud krediit 1048,45 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 684,81 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise 6 2-25-12544 päevast. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 28.08.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu kooskõlas
Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise eelduseks. Lepingust nr XXX tulenev nõue ümberarvestuse kohaselt 477,59 eurot (väljastatud krediit 1048,45 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 570,86 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 28.08.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu kooskõlas
Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise eelduseks. Lepingust nr XXX tulenev nõue ümberarvestuse kohaselt 333,99 eurot (väljastatud krediit 661,00 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 327,01 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 19.09.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu kooskõlas
Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise eelduseks. Lepingust nr XXX tulenev nõue ümberarvestuse kohaselt 767,79 eurot (väljastatud krediit 1596,55 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 828,76 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 05.08.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu kooskõlas
Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise eelduseks. Lepingust nr XXX tulenev nõue ümberarvestuse kohaselt 332,71 eurot (väljastatud krediit 679,90 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 347,19 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 04.10.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu kooskõlas
Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise eelduseks. Lepingust nr XXX tulenev nõue ümberarvestuse kohaselt 369,56 eurot (väljastatud krediit 717,70 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 348,14 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. Kostja poolt on viimane tagasimakse tehtud 28.08.2024, mistõttu ütles krediidiandja lepingu kooskõlas
Lepingu ülesütlemine oli hagejale nõude loovutamise eelduseks. Kostja ei ole krediiti tänaseni tagastanud, mistõttu on hageja nõuded muutunud sissenõutavaks
MS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaalis 09.11.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul vastavad viidatud lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele
lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad
§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (
lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (
4 lg 1) ning
§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 14. Vastavalt
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et OÜ O ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis OÜ O kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate 8 2-25-12544 seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul OÜ O kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et OÜ O oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 15.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. 16. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks
lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena
17. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (
lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja: 1) lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 114,42 eurot (väljastatud krediit 949,50 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 835,08 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. 9 2-25-12544 2) lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 322,09 eurot (väljastatud krediit 972,85 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 650,76 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. 3) lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 363,64 eurot (väljastatud krediit 1048,45 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 684,81 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. 4) lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 477,59 eurot (väljastatud krediit 1048,45 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 570,86 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. 5) lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 333,99 eurot (väljastatud krediit 661,00 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 327,01 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. 6) lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 767,79 eurot (väljastatud krediit 1596,55 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 828,76 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. 7) lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 332,71 eurot (väljastatud krediit 679,90 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 347,19 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. 8) lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 369,56 eurot (väljastatud krediit 717,70 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 348,14 eurot) ning lisaks seadusjärgne viivis alates tagasinõude esitamise päevast. 18. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingute ülesütlemise eeldused (
lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. 19.
4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). 20.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavalduse kohaselt sai kostja: 1) laenulepingu nr XXX alusel 1000 eurot laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 20,00 eurot, tagatisfondi tasu 30,00 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. 10 2-25-12544 Kostja on lepingu katteks maksnud kokku 835,08 eurot. Lepingutasu ning muud lepinguga seotud tasud ei ole
4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Lepingust nr XXX tulenev võlgnevus on seega 114,42 eurot (väljastatud krediit 949,50 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 835,08 eurot). 2) 09.02.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel on kostja saanud 1030 eurot laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 20,60 eurot, tagatisfondi tasu 36,05 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja on lepingu katteks maksnud kokku 650,76 eurot. Lepingutasu ning muud lepinguga seotud tasud ei ole
4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Lepingust nr XXX tulenev võlgnevus on seega 322,09 eurot (väljastatud krediit 972,85 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 650,76 eurot). 3) 14.03.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel on kostja saanud 1110 eurot laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 22,20 eurot, tagatisfondi tasu 38,85 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja on lepingu katteks maksnud kokku 684,81 eurot. Lepingutasu ning muud lepinguga seotud tasud ei ole
4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Lepingust nr XXX tulenev võlgnevus on seega 363,64 eurot (väljastatud krediit 1048,45 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 684,81 eurot). 4) 14.03.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel on kostja saanud 1110 eurot laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 22,20 eurot, tagatisfondi tasu 38,85 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja on lepingu katteks maksnud kokku 570,86 eurot. Lepingutasu ning muud lepinguga seotud tasud ei ole
4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Lepingust nr XXX tulenev võlgnevus on seega 477,59 eurot (väljastatud krediit 1048,45 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 570,86 eurot). 5) 31.03.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel on kostja saanud 700 eurot laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 14 eurot, tagatisfondi tasu 24,50 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja on lepingu katteks maksnud kokku 327,01 eurot. Lepingutasu ning muud lepinguga seotud tasud ei ole
4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Lepingust nr XXX tulenev võlgnevus on seega 333,99 eurot (väljastatud krediit 661,00 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 327,01 eurot). 6) 09.04.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel on kostja saanud 1690 eurot laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 33,80 eurot, tagatisfondi tasu 59,15 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. 11 2-25-12544 Kostja on lepingu katteks maksnud kokku 828,76 eurot. Lepingutasu ning muud lepinguga seotud tasud ei ole
4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Lepingust nr XXX tulenev võlgnevus on seega 767,79 eurot (väljastatud krediit 1596,55 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 828,76 eurot). 7) 01.05.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel on kostja saanud 720 eurot laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 14,40 eurot, tagatisfondi tasu 25,20 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Seega on kostja saanud laenu summas 679,90 eurot. Kostja on lepingu katteks maksnud kokku 347,19 eurot. Lepingutasu ning muud lepinguga seotud tasud ei ole
4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Lepingust nr XXX tulenev võlgnevus on seega 332,71 eurot (väljastatud krediit 679,90 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 347,19 eurot). 8) 28.05.2023 laenulepingu XXX, mille alusel on kostja saanud 760 eurot laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 15,20 eurot, tagatisfondi tasu 26,60 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Seega on kostja saanud laenu summas 717,70 eurot. Kostja on lepingu katteks maksnud kokku 348,14 eurot. Lepingutasu ning muud lepinguga seotud tasud ei ole
4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Lepingust nr XXX tulenev võlgnevus on seega 369,56 eurot (väljastatud krediit 717,70 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 348,14 eurot). 21. Hageja nõuab lisaks seadusjärgset viivist lepingutest tulenevalt võlgnevuselt alates tagasinõude esitamise päevast. Nõue on käsitatav edasiulatuva viivisenõudena TsMS § 367 tähenduses ning on põhjendatud nimetatud sätte, samuti
Kohus mõistab viivise võlgnevustelt
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025, s.o alates hagi esitamisest järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 22. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi esemest ega ületa nõude piire. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: 1) Lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 114,42 eurot ja sellelt viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 2) Lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 322,09 eurot ja sellelt viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 3) Lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 363,64 eurot ja sellelt viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 4) Lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 477,59 eurot ja sellelt viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 12 2-25-12544 5) Lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 333,99 eurot ja sellelt viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 6) Lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 767,79 eurot ja sellelt viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 7) Lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 332,71 eurot ja sellelt viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. 8) Lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 369,56 eurot ja sellelt viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõivu summas 770 eurot ja menetluskuludelt viivise
Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 770 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.