← Eesti

2-25-13029/11

Obsah (5)§ 661§ 428§ 466§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-25-13029 Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2026, Pärnu Tsiviilasi T.M-i hagi T.V (seaduslik esindaja L.H) vastu elatise

§ 661

lg 4 kohaselt ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on T.M-i
  2. augustil 2025 esitatud hagi alaealise kostja T.V (kostja seaduslik esindaja L.H) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu
  3. oktoobri 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-133742 mõisteti T.M-ilt T.V kasuks välja elatis alates
  4. augustist 2022 kuni T.V täisealiseks saamiseni elatis 225,64 eurot kuus. T.V elab Pärnu Maakohtu
  5. mail 2025 kohtumäärusega (jõustus
  6. juunil 2025) tsiviilasjas 2-25-3649 kinnitatud suhtluskorra alusel võrdselt mõlema vanemaga. Seega on pärast Pärnu Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a maksekäsu kohtumäärust tsiviilasjas 2-22-133742 muutunud elatise maksmise kohtumääruse aluseks olnud elulised asjaolud sedavõrd, et hagejal on alus nõuda kostjalt temale elatise maksmise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest. Hageja annab kostjale vahetult ülalpidamist võrdselt teise vanemaga ning palub vähendada väljamõistetud elatise 0 euroni. Hageja asus alates
  9. novembrist 2025 püsivalt Eestisse ega naase 2026.a enam Inglismaale.
  10. Kostja vaidles hagile vastu. Tsiviilasjas 2-25-3649 kohtumäärusega kinnitatud suhtluskord ei loo automaatselt 50/50 elumustrit, tegemist on üleminekuperioodiga. Tegelikkuses viibis laps 2025.a isa juures 199 päeva (54,5%) ja ema juures 166 päeva (45,5%), faktiliselt elas laps enamuse ajast isa juures. Alates 2025.a augustist (vastuse
  11. detsembril 2025 esitamise seisuga) on laps isa juures olnud 95 4

(6)Tsiviilasi nr 2-25-13029 päeva (62%) ja ema juures 58 päeva (38%), millest isa järeldab, et alates augustist kujunes stabiilne elumuster, mille kohaselt oli lapse peamine elukoht isa juures. Elatise muutmise alus saab tekkida alles siis, kui: 2+2 nädalat elukorraldus on reaalselt rakendunud, mitte planeeritud; ja vanemate vahel on sõlmitud kirjalik 50/50 kulude jagamise kokkulepe. Elatise vähendamine 0 eurole ei vastaks lapse huvidele ega PKS § 100 sisule, kuna kogu lapse ülalpidamise koormus jääks täielikult isa kanda. Ema ei ole kokkuleppeid järjepidevalt täitnud ega lapse ülalpidamises sisuliselt osalenud. Lapse elukorraldus ei ole olnud ega ole ka vaidlusalusel perioodil võrdselt jagatud, isa panus lapse hoolduses ja ülalpidamises on olnud selgelt suurem ning lapse kulud ei ole vähenenud. Lapse jõudmine teismeikka ja gümnaasiumiastmesse toob kaasa kasvavad ülalpidamiskulud. Seetõttu puudub alus elatise vähendamiseks või ümberhindamiseks enne, kui elukorraldus ja kulude tegelik jagunemine on reaalselt ja püsivalt võrdsed.
  2. detsembril 2025 esitas hageja (lapse ema) kohtule tema poolt digitaalselt allkirjastatud kostja seadusliku esindaja koostatud kompromissi ettepaneku. Kostja seaduslik esindaja ettepanekut ei allkirjastanud, kuid saatis
  3. jaanuaril 2026 kohtule oluliselt täiendatud ja kostja seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud uue kompromisslepingu.
  5. jaanuaril 2026 kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele, vastavalt pooltega arutatule kohus täiendas ja parandas kostja esindaja
  6. jaanuari 2026 kokkuleppe teksti, pooled allkirjastasid kokkuleppe paberil kolmes eksemplaris, millest üks esitati kohtule kinnitamiseks. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled jäid kokkuleppe juurde ning kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 6. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled leppisid kokku tsiviilasjas nr 2-25-3649 kinnitatud suhtluskorra muutmises selliselt, et alates 2026.a veebruarist hakkab T.V elama võrdselt mõlema vanema juures, vaheldumisi 2 nädala kaupa, ema annab lapsele ülalpidamist vahetult, lapse muude kulude katmiseks hakkavad vanemad tegema võrdseid sissemakseid L.H nimel avatud ühisele kontole, millele mõlemal vanemal on juurdepääs ja õigus sellelt lapse huvides ülekandeid teha kokkuleppes märgitud kulude katteks, sellega seoses loetakse tsiviilasjas nr 2-22133742 hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmise kohustus lõppenuks. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Ühisele kontole sissemaksete tegemise kohustuse osas on kohtumäärus täitedokumendiks, seega jõustub määrus pooltele kättetoimetamisest. 8. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruse resolutsioonis kinnitatud vaidluse sisu puudutavad kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kompromisslepingus eraldi punktidena esitatud poolte andmed ja sissejuhatav tekst kohtulikku kinnitamist ei vaja. Vastavalt kohus muutis kokkuleppe punktide numeratsiooni ja tekstisiseseid viiteid kokkuleppe punktidele. Kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Menetluskulude jaotus 9.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna rahaliselt kindlaksmääratavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(6)Tsiviilasi nr 2-25-13029 Heli Käpp Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.