2-25-7073/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OSAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2026, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-25-7073 Tsiviilasi K. V. hagiavaldus R. T. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 6215,66 eurot Hageja: K. V. (isikukood XXX; elukoht: Tulika XXX-i ), seaduslik esindaja H-R. V., lepinguline esindaja Andrus Post Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: R. T. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanaur 2026 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada K. V. hagi R. T. vastu põlvnemise tuvastamiseks õigeksvõtul põhineva osaotsusega.
4. Lugeda tuvastatuks, et K. V. (isikukood XXX) põlvneb R. T.-st (isikukood XXX).
5. Saata jõustunud kohtuotsuse ärakiri rahvastikuregistris K. V. andmete muutmiseks Pärnu Linnavalitsusele.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled loobusid kohtuistungil kaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsus jõustub selle avalikult teatavakstegemisega. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Pärnu Maakohtu menetluses on K. V. (hageja/alaealine laps) hagiavaldus R. T. (kostja, hageja isa) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Esitatud asjaoludel hageja Tsiviilasi nr 2-25-7073 emal H-R. V.-l (hageja seaduslik esindaja) oli kostjaga kooseluline suhe alates 2011 novembrist kuni 13 oktoober
7. Seega on hageja seaduslik esindaja kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta on hageja bioloogiline isa. Kostja ei nõustunud sellega, et suhe algas 2011 novembris, vaid
8. veebruaril
9. Kostja kolis hageja seadusliku esindaja juures ära 2014 augustis. Kuna hageja vanematel oli kokkulepe, et nad last ei planeeri, soovib kostja põlvnemise tuvastamist testiga. Kohus määras
10. augustil 2025 DNA ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei ole kostja bioloogiline isadus hageja suhtes välistatud. Kostja saab 99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa.
11. jaanuar 2026 kohtuistungil võttis kostja põlvnemise tuvastamise nõudes hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, mistõttu rahuldab hagi isaduse tuvastamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. Elatise nõude osas sõlmisid pooled kompromissi, mille kohus kinnitab eraldi määrusega. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 2