← Eesti

1-08-656/119

1-08-656 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-08-656 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid D.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu D.K (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 05.01.2016.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

  1. Vabastada D.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.08.2016.a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada D.K katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
  3. Kohaldada D.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
  4. D.K-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  5. D.K vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja D.K-le. prokurörile, Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.11.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava D.K kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.03.2009.a kohtuotsusega KarS § 114 p 1, 5 § 25 lg 1, 2; § 200 lg 2 p 4, 7; § 202; § 121 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel 9 aasta ja 30-päevase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 19.07.2007.a ja lõpp on 18.08.2016.a. D.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“, 12 sammu ehk „Igapäevane valik“, „Viha juhtimine“, „Tee“ ja „Võida“, on töötanud, osalenud riigikeele õppes, õppinud kutsekoolis, 1 distsiplinaarkaristus. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel soovib asuda elama oma ema juurde aadressile XXX. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. D.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama oma ema juurde aadressile XXX, eluase kuulub kinnipeetava tädile. Kinnipeetava ema ja tädi on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks eelpoolnimetatud elamispinnale. Olemas garanteeritud töökoht AS-s XXX, kus kinnipeetav on töötanud ka vangistuse ajal. D.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. 3 Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör Veera Kremez ei toeta D.K tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. D.K on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Käesolevat karistust kannab ta muuhulgas raske isikuvastase kuriteo eest – mõrva katse eest. Kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Temal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Tema ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud D.K arvamuse, leiab, et D.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab küll karistust raskete esimese astme kuritegude eest, kuid kuritegude raskusastet arvestades on kohus jätnud kinnipeetava juba varasemalt korduvalt ennetähtaegselt vabastamata. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, arvestades ära kantud karistusaja pikkust ning kinnipeetava käitumist vangistuse ajal – kinnipeetav on mõistetud 9 aasta ja 30-päevasest vangistusest ära kandnud ligikaudu 8 aastat ja 6 kuud vangistust ning tema käitumist karistuse kandmise ajal võib üldjoontes pidada korrektseks – on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid see on kergemaliigiline - noomitus ning määratud 2015.a esimeses pooles aset leidnud rikkumise tõttu. Lähtudes kinnipeetava viimase aja korrektsest käitumisest vanglas järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada. Samuti võib sellest järeldada, et seekordne vanglas viibimine on pannud D.K mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema ulatuslik resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle ning tema avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele oli kinnipeetav kuriteo sooritamise ajal alkoholi tarvitanud. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus peab põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ka seetõttu, et kinnipeetava karistusaja lõpp on ligikaudu 7 kuu pärast, kuid vastavalt KarS §-le 76 lg 5 määratakse ennetähtaegsel vabastamisel isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ning selleks ajaks jääb kinnipeetav kriminaalhooldusele. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste 4 täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on D.K-l olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka D.K , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa D.K edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.