Obsah (7)

§ 114§ 200§ 121§ 199§ 64§ 65§ 76

1-08-656 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2022. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-08-656 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kaja Hein Kaitsja Jugans

§ 114

p 1, 5 ja

§ 114

p 1, 4, 5- § 25 lg 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 19 aastat vangistust;

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust;

§ 121

järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust ning

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti liitkaristuseks mitme kuriteo toimepanemise eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 19 aastat 10 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Harju Maakohtu 19.03.2008.

a kohtuotsusega nr 1-08-927 mõistetud karistus 7 kuud 29 päeva vangistust. Kergem karistus loeti kaetuks raskemaga. Liitkaristuseks mõisteti 19 aastat 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.12.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud, võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti Jüri Beljajevile 20 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 07.12.

1. a Riigikohtu määrusega. Karistuse kandmise algus oli 19.07.
2. a ja lõpp on 18.07.
3. a. Jüri Beljajevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub , et kinnipeetav vangistuses töötab, läbis sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“, „Eluviisitreening“, omandas eriala ja vestles inspektor-kontaktisikuga. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla ei toeta Jüri Beljajevi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Jüri Beljajev taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist koos elektroonilise valvega ja ta on nõus asuma sõltuvusravile. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Jüri Beljajevi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Jüri Beljajev tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Ta on vanglas viibinud peaaegu 15 aastat oma elust ning ta on vanglas läbinud kõik programmid. Ta on muutnud oma suhtumist alkoholi. Tal on olemas kindel elukoht ja toetav suhe oma emaga. J. Beljajev on igati muutunud ja aru saanud, et kuritegusid enam toime panna ei saa. Isik on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Jüri Beljajev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla endiselt ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Jüri Beljajevil on praegusel ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistust kannab ta korduvalt. Käesoleval ajal kannab karistust mõrva, röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. 2 Kuritegude vägivaldsuse raskusaste on läinud kordades raskemaks. Kuritegude soodusteguriks on alkoholijoove, grupi mõju, probleemide lahendusoskuse puudulikkus, oskamatus lahendada konflikte ilma vägivallata ning materiaalse kasu saamine. Kinnipeetav vangistuses on töötanud, läbis sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“, õppis eriala ja kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Iseloomustusest nähtub, et Jüri Beljajev on kuriteod sooritatud alkoholijoobes ning viimase kuriteo toimepanemisest ei mäleta raske alkoholjoobe tõttu mitte midagi. Alkoholi hakkas ta tarvitama juba alaealisena ning alates
4. aastast ka liigtarvitama. Isiku sõnul on ta motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest ja läbis vanglas ka vastava sotsiaalprogrammi. Lisaks tarvitas Jüri Beljajev 1999-
5. a heroiini ning tunnistab ise, et ta oli heroiinisõltlane. Hiljem tarvitas kord kvartalis lõõgastumiseks amfetamiini. Isik saab aru narkootikumide kahjulikkusest ja valmis sellest loobuma.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Jüri Beljajevi puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammides osalemine ja distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses kindla elu- ja töökoha ning positiivselt toetavate lähedaste olemasolu, kuid antud juhul ei ole nimetatud asjaolud ennetähtaegse vabastamise aluseks. Täitmiskavas märgitud ülesannete täitmine ja vanglas kehtestatud reeglitest kinnipidamine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Kindel elukoht oli tal olemas juba enne vangistust, kuid see ei hoidnud ära raskete kuritegude toimepanemist ega taganud temale seaduskuulekat elu. J. Beljajevil oli enne vangistust ka kindel töökoht Xxxx, kust ta enda väitel vaid 2 nädalat enne vangistuse kandmisele asumist töölt lahkus. J. Beljajevi suhtlusringkonda kuulusid ka kriminaalse taustaga isikud, kellel on kahtlemata soodustav mõju J. Beljajevi õigusvastasele käitumisele. Jüri Beljajev kannab praegusel ajal 20-aastast vangistust julmal viisil ning röövimise eesmärgil toimepandud tapmise, s.o mõrva eest ning samuti mõrva katse, röövimise ja kehalise väärkohtlemise ning varguste eest. See, millisel moel ja millistel põhjustel J. Beljajev ühe inimese tappis ja teist püüdis tappa, on jõhker. Lisaks pani J. Beljajev toime veel vägivalla- ja varavastseid kuritegusid. Ta kannab karistust raskete eluvastaste kuritegude eest mitme kannatanu suhtes ning talle mõistetud liitkaristusest on ta praeguseks ajaks ära kandnud 14 aastat ja 8 kuud. Jüri Beljajevi kuriteod on läinud järjest raskemaks ning tema vanglast vabastamine üle 5 aasta enne karistusaja lõppu ei ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Kohus lähtub Jüri Beljajevi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nii isiku tegevustest vanglas, kuid ei saa jätta tähelepanuta tema poolt toime pandud süütegusid ja isiku varasemat ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kohtu hinnangul on Jüri Beljajev suhtunud ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Isiku eelnev kriminaalkorras karistatus ja vabaduses vaba juurdepääs alkoholile võib suurendada uue kuriteo riski. J. Beljajev on olnud allutatud kriminaalhooldusele (kriminaalasjas nr 1-06-11785), mis aga ei avaldanud talle piisavalt positiivset mõju, kuna ta jätkas uute kuritegude toimepanemisega. Seega arvestades isiku varasemat käitumist, prognoos on pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. 3 Kohus leiab, et Jüri Beljajevi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Jüri Beljajevit uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta J. Beljajev tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Tema karistusaja lõpuni on väga pikk aeg – üle 5 aasta ja 3 kuu. Jüri Beljajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör ega Tallinna Vangla. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4