KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- jaanuar 2021 Kohtuasja number 1-20-1870 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Kohtuasi D.B (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- detsembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.B, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Priit Tõnisson Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- detsembri 2020 määrus ja vabastada D.B temale Viru Maakohtu
- märtsi 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1870 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
- Määrata D.B-le katseaeg kuni
- augustini 2021, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
- Allutada D.B katseajaks käitumiskontrollile. Määrata D.B käitumiskontrolliks tema elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Käitumiskontrolli raames kohustada D.B järgima karistusseadustiku (KarS) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. D.B peab: 1) elama XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
- Kohustada D.B KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
- D.B määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
- Viru Maakohtu
- märtsi 2020 otsusega tunnistati D.B süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust D.B-le Viru Maakohtu
- mai 2019 otsusega mõistetud ja tal kandmata karistusosa võrra ning talle mõisteti liitvangistuseks 1 aasta 5 kuud 21 päeva. Vangistusse asus D.B
- märtsil 2020 ning tema karistusaeg lõppeb
- augustil
- detsembril 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid D.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ja prokuratuur toetasid D.B vabastamist.
- Viru Maakohus jättis
- detsembri 2020 määrusega D.B vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leidis, et formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas. Ka esineb D.B osas mõndagi positiivset ja tema vabastamise kasuks rääkivat. Distsiplinaarkaristused tal puuduvad, ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning ta töötab nii vangla majandustöödel koristajana kui ka AS-s Norwes Metall. Alates
- septembrist 2020 on D.B üle viidud avavanglasse. Ka süüdimõistetu elutingimused vabaduses on head. Tal on kindel elukoht koos ema ja alaealise vennaga ning ka töökoht Baltic Weld Group OÜ-s keevitajana. Eelnevale vaatamata ei saa D.B siiski vabastada. Esinevad asjaolud, mis tema valmisoleku õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad ning mis eelmärgitud positiivsed tegurid üle kaaluvad. D.B on kolmel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil Viru Maakohus oli
- mai 2019 otsusega asendanud tema vangistuse üldkasuliku tööga. See tähendab, et süüdimõistetut ei motiveerinud võimalus kanda karistust vabaduses olles. Samuti ei väärtustanud ta kohtu poolt üles näidatud usaldust. Uue kuriteo sooritamine on märk sellest, et D.B-le on esmatähtsad tema isiklik rahulolu ja vajadus tarbida alkoholi. Alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks aga takistuseks sõiduki juhtimisele. Veendumust, et ta suudab edaspidi olla alkoholi tarvitamata, ei teki. Alkoholivaba elu on ta elanud vaid vanglas.
- Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D.B , kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. D.B kinnitab, et vangistuses on ta oma käitumise hukkamõistetavusest aru saanud. Ta on omal nahal tundnud, mida tähendab vangistus ja enam ta seda kogeda ei taha. Ta palub viimast võimalust näidata, et on muutunud seaduskuulekaks ega ohusta teisi enam oma käitumisega. Ta plaanib end alkoholi vastu 2
(4)kodeerida, lubab täita kõiki ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid tingimusi ja on nõus võtma endale kõiki kohustusi, mida kohus vajalikuks peab. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine eeldab nii vormiliste (formaalsete) kui ka sisuliste (materiaalsete) eelduste täidetust. Maakohus leidis õigesti, et täidetud on KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus D.B vabastamiseks: ta on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole. Ringkonnakohtu hinnangul eksis esimese astme kohus aga vabastamise sisuliste eelduste, s.o KarS § 76 lg-s 4 toodud kriteeriumide, hindamisel ning jättis süüdimõistetu seetõttu alusetult enne tähtaega vanglast vabastamata. Enda niisugust seisukoha põhjendab kohtukolleegium nii.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et süüdimõistetu käitub edaspidi õiguskuulekalt. Seega tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses prognoosida eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrust asjas nr 3-1-1-12-17, p 20 ja
- märtsi 2019 määrust asjas nr 1-09-14104/142, p 21). Kui on põhjendatud eeldada, et süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusoht on väike ja piisava tõenäosusega käitub ta edaspidi seaduskuulekalt, siis tuleb ta ennetähtaegselt vanglast vabastada. Ka tuleb arvestada seda, millist laadi kuritegusid süüdimõistetult karta on: kui need on (suhteliselt) leebet laadi, tuleb vabastamine kõne alla ka sellise uute kuritegude tõenäosuse puhul, mille korral peab raskeid kuritegusid toime panna võiv inimene jääma vanglasse.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõned asjaolud viitavad D.B-st lähtuvale küllaltki konkreetsele uute kuritegude ohule. D.B on karistatud kolm korda ehk tegemist on korduvkurjategijaga. Kui inimene on minevikus korduvalt kuritegusid toime pannud, võib ta seda teha edaspidigi. Ka peab arvesse võtma, et viimase kuriteo sooritas D.B üldkasuliku töö ja sellega kaasneva kriminaalhoolduse ajal. Seega ei hoidnud kuritegu ära ka kriminaalhooldaja järelevalve. Samuti on oluline, et D.B senised kuriteod on olnud seotud alkoholi tarvitamisega ja tema tarvitamiskäitumine on vaadeldav uute kuritegude soodustegurina.
- Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus siiski, et eeltoodu ei võimalda teha sellist retsidiivsusprognoosi, mis tingib reaalse vangistuse jätkamise. Esineb mitmeid asjaolusid, mis lubavad loota, et vanglakaristus on oma eesmärgi täitnud ja D.B ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid.
- D.B-lt on tema senist kuritegelikku karjääri silmas pidades karta uusi mootorsõiduki purjuspäi juhtimisi. Selline kuritegu pole karistusseadustikus sätestatutest kõige leebem, on aga abstraktse ohudeliktina siiski väiksema ebaõigussisuga kui paljud muud kuriteod (nt mitmed vägivallateod). Seda silmas pidades ei pea D.B kuritegevusvaba elu tõenäosus olema sedavõrd kõrge, nagu ta peaks olema nt mõne korduva vägivalla tarvitaja puhul.
- Ootuseks, et süüdimõistetu ei hakka enam kuritegusid sooritama, annab tugevat alust D.B vangistuse esmakordsus, s.o varem on teda püütud mõjutada tingimusliku karistuse ja asenduskaristuse – üldkasuliku töö – kohaldamise läbi. Reaalne vanglakogemus ja hirm taas vanglasse sattumise ees võivad olla tõsisteks mõjuriteks, mis toovad kaasa selle, et enam D.B alkoholijoobes olles mootorsõidukit juhtima ei asu. Ka tuleb tähele panna, et vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse esmane eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele. Seetõttu peaks inimese ennetähtaegne vabastamine olema esmakordse vangistuse puhul pigem reegel – ja kohtupraktika kohaselt ta seda ka on. 3
(4)Ilma mõjuva põhjuseta vastupidiselt talitamine (süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmine) tähendaks sisuliselt asumist positsioonile, et VangS § 6 lg 1 eesmärk ei ole (üldjuhul) reaalne: vangistus inimest õiguskuulekale teele ei suuna. See positsioon oleks problemaatiline, kuivõrd ta oleks seadusandja arusaamaga vastuolus.
- Lootusele, et D.B on tõsiselt motiveeritud oma käitumist muutma ning jätkama kuritegusid toime panemata, saab tuge ka tema vangistusaegset käitumist vaadates. D.B on end hästi ülal pidanud. Distsiplinaarkaristusi tal pole ja ametnikega suhtlemisel on ta olnud koostööaldis. Ka on ta tegelenud oma riskikäitumisega: süüdimõistetu läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning nagu programmi läbiviija kirjeldas, tunnistas ta tegevuste käigus oma probleeme ning tegi järeldused alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahelistest seostest. Veel nähtub, et D.B töötab vangistuses olles nii Norwes Metall AS-s kui ka vangla majandustöödel koristajana, samuti selgub tema üleviimine avavanglasse
- septembril ning temale kodukülastuse võimaldamine
- oktoobril. Mitme kuu jooksul avavanglas elamisega ja väljaspool vanglat käimisega on süüdimõistetu näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka leebema režiimi tingimustes, sh vanglast lühiajaliselt lahkudes.
- Ka D.B vabanemisjärgsed elutingimused on head ja tema õiguskuulekalt jätkamiseks soodsad. Tal on olemas elukoht oma ema ja alaealise venna juures ning talle on garanteeritud töökoht. Tema suhted lähedastega on toetavad. Samuti tuleb arvestada, et D.B allutataks käitumiskontrollile. Ehkki D.B viimane käitumiskontroll ebaõnnestus, tähendab käitumiskontroll ikkagi, et süüdimõistetu tunnetab oma tegevuse ja käitumise jälgimist ning teda saadab teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemisel ootab teda suure tõenäosusega ees taas vangistusse sattumine, sh pööratakse täitmisele ka praegu kandmata jääv karistusosa. Vangistuskogemuse tõttu võib D.B seekord käitumiskontrolli tõsisemalt suhtuda kui ta tegi seda varem.
- Kohtukolleegiumi hinnangul on eelnevat silmas pidades D.B retsidiivseks muutumise oht piisavalt madal, et ta ennetähtaegselt vanglast vabastada.
- Vabastades D.B vanglast tingimisi enne tähtaega, tuleb talle KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg kuni
- augustini 2021, kuid mitte lühemana kui kuus kuud alates käesoleva määruse jõustumisest (juhuks, kui käesolev määrus jõustub vähem kui kuus kuud enne
- augustit 2021) ning samaks ajaks tuleb ta allutada ka käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli kestel peab D.B alluma kõigepealt selle kontrolliga kaasnevatele KarS § 75 lg 1 järgsetele üldistele kohustustele. Samuti tuleb talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel panna kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Ringkonnakohus peab eelkõige silmas programmi, mis aitaks D.B-le veelgi paremini teadvustada alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- detsembri 2020 määruse, vabastab D.B vangistusest tingimisi enne tähtaega ning rahuldab süüdimõistetu määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4
(4)