Obsah (4)

§ 227§ 15§ 50§ 262

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-3198 (2302,25,010620) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär

) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 49 trahviühiku ulatuses, s.o summas 392 eurot Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) A S: isikukood: xxx; elukoht: xxx; töökoht: xxx; xxx kodakondsusega; emakeel: xxx keel; e-post: xxx ; telefon: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Koreneva RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas: 1. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse patrulligrupi I patrullpolitseiniku M Vu 08.08.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2302,25,010620 muutmata ning A Sa kaebus rahuldamata. 2. A Sale

§ 227

lg 2 alusel määratud rahatrahv summas 392 eurot tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx. 1

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 30.10.2025), saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
2. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
3. detsembril
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 08.08.2025 kiirmenetluse otsusega karistati A Sa

§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 49 trahviühiku ulatuses, s.o summas 392 eurot.

1. Kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 08.08.2025 kell 21.24 Harju maakonnas, Saue vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla
2. kilomeetril suunaga Haapsalu poole, mootorsõidukit xxx (xxx) kiirusega 120 km/h +/- 5 km /h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3. A. S esitas 23.08.2025 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus vähendada trahvisummat mõistliku suuruseni. Esitatud kaebuses tõi A. S välja, et kiiruse ületamine oli mõõdetud möödasõidul ehk lühiajaliselt, mis vähendab vastassuunas viibimise aega ehk on vähem ohtlik. Lisaks märkis kaebaja, et karistamine peab olema ühtne ja loogiliselt põhjendatav erinevates episoodides. Antud väite kinnituseks lisas A. S 5 kuu taguse protokolli, kus tema sõpra karistati asulas 30 km/h alal toimepandud kiiruse ületamise eest 21 km/h tunnis ehk ületades 70% lubatud sõidukiirust, rahatrahviga 240 eurot. Kaebaja hinnangul on temale kiiruse ületamise eest (mis moodustas 28% lubatud sõidukiiruse ületamisest) määratud trahv üle poole suurem. Temale määratud trahv 25 km/h ületamise eest on peaaegu pool

§ 227lgs 2 sätestatud maksimaalsest trahvimäärast, mis on 800 eurot.

A. S osutab, et väärteootsuse kohaselt menetleja karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Lisaks on väärteoprotokollis ekslikult märgitud, et ta töötab, kuigi tegelikult ei ole töötanud üle aasta ning selline trahvisumma paneb kaebaja majanduslikult raskesse olukorda. Lõpetuseks märgib kaebaja, et sama kiirusega + 25km/h kiiruskaamerasse jäädes oleks trahvisumma 175 eurot ning kuidagi ei ole põhjendatud üle 2 korra suurem trahv kiirmenetluses.

1. 20.10.2025 toimunud kohtuistungil jäi A. S esitatud kaebuse juurde ning lisas täiendavalt, et kui ta oleks sõitnud kiiruskaamerasse kiirusega mingi 155 km/h, oleks ta saanud sama suure või 2 väiksema trahvi, kui ta sai politsei 08.08.2025 kiirmenetluse otsusega lühiajalise möödasõidu eest. See ei ole kaebaja arvates loogiline ja proportsionaalne. Peaaegu 400 eurot on väga suur summa selle eest, et möödasõidul on korraks kiirust ületatud. Ei mõista mille järgi määratakse paigaldatud kaamerate pealt poole väiksemaid trahve ja mis on see, mis muutis tema käitumise üle kahe korra karmima karistuse vääriliseks selles situatsioonis. Karistus peaks olema proportsioonis paigalseisvate kiiruskaameratega.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine A. Sa poolt on tõendamist leidnud, kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud, mõistetud karistus peab avaldama mõju ja kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul arvestab A. Sale määratud rahatrahv 392 eurot nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke ja vastab kaebaja süü suurusele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Menetlusalusele isikule heidetakse kiirmenetluse otsuse kohaselt ette seda, et ta juhtis 08.08.2025 mootorsõidukit Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 24. kilomeetril kiirusega 120 km/h +/- 5 km/h. Tegemist on asulavälise teega, kus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 järgi on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h. Seega ületas A. S lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. 8.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis ning selle eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

1. Poolte vahel puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. A. S on nii kohtule esitatud kaebuses kui ka temale 08.08.2025 koostatud kiirmenetluse otsuses tunnistanud talle etteheidetud rikkumise toimepanemist. A. Sa poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ületas ta lubatud sõidukiirust möödasõidul, kuna nägi, et eessõitev valge auto (kohtu märkus: kaebaja sõidukist ees sõitev ülejärgmine auto) sõidab temast aeglasemalt. Menetlusalune isik tunnistas, et ta sõidab juba 10 aastat püsikiiruse hoidjaga. Kiiruseks märgib ta kiirusehoidjale pluss 10 kilomeetrit juurde, mis arvestades tema auto eripära, ületab seega lubatud sõidukiirust kuskil 5 km/ h ja kui sellel kiirusel keegi jääb teele ette, sõidab ta lihtsalt mööda.
2. Kaebaja tunnistas kohtuistungil, et ta saab aru, et lubatud sõidukiirust ei tohi üldse ületada, aga kõik sõidavad nii. Lisaks on ta näinud ka politseiautosid, mis sõidavad ühtlases liiklusvoolus kuni 10 km/h üle. Samuti on ta teadlik sellest, et ka möödasõidu sooritamisel ei ole lubatud suurimat lubatud sõidukiirust ületada. A. S nentis kohtuistungil, et antud asjaolu on iseenesest väga kahetsusväärne ja ta ei nõustu sellega, et lühiajaliselt kiiruse ületamine möödasõidul muudab möödasõidu ohtlikumaks. Tema hinnangul näitab möödasõidu ohutust see, kui palju oled sa vastassuunavööndis, kui sa ei ületa ebamõistlikult kiirust. Kiiruse ületamise põhjusena 08.08.2025 tõi kaebaja välja, et algselt oli tal plaan mööduda korraga kahest tema ees sõitvast autost. Sellest mõttest ta aga loobus, kuna nägi möödasõidu ajal, et kaugelt tuleb teine auto ja seetõttu otsustas, et tõmbab valge auto taha ja ei läinud kahest autost korraga mööda. Tegi möödasõidu ühest autost, reastus parempoolsesse sõiduritta tagasi ja ei võtnud selleks ka oluliselt hoogu maha. Reastudes märkas ta tahavaate peeglist, et oli mööda sõitnud eravärvides politseiautost. Kaebaja hinnangul hoidsid politseiauto ja selle ees 3 sõitev valge auto omavahel pikivahet, nii et ta sai reastuda hoogu maha võtmata kahe auto vahele. Kohtuistungil märkis A. S, et politseiauto ees sõitva valge auto hinnanguliseks kiiruseks võis olla 80-85 km/h. Samas on ta kinnitanud, et pärast politseiautost möödasõidu sooritamist sai ta kahe sõiduki vahele reastuda praktiliselt hoogu maha võtmata just seetõttu, et valge sõiduk ja politseisõiduk hoidsid omavahel pikivahet.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja tõi istungil välja, et politseisõiduki kiiruseks oli 92 km/h. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtu jaoks arusaamatuks, mil moel sai kaebaja hinnata temast ülejärgmise sõiduki kiirust oluliselt väiksemaks politseisõiduki kiirusest: 7–12 km/h kiiruse erinevus sõidukite vahel ei oleks neil võimaldanud sõita selliselt, et nende vahel püsiks pikivahe, mille olemasolu kaebaja ise istungil välja tõi. Asjakohatu on ka kaebaja poolt kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindajale esitatud küsimus: Miks politsei ületas kiirust (90 km/ alas sõitis 92 km/h)? Kohus märgib, et 2 km/h kiiruseületamise eest praktikas rahatrahvi ei määrata ja sellises ulatuses kiiruse ületamise korral ei järgne reaktsiooni isegi statsionaarse kiiruskaamera poolt. Küll aga on ilmselgeks kiiruse ületamiseks lubatust 25 km/h suurema sõidukiirusega sõitmine, olenemata sellest, et tegu oli möödasõiduga.
4. Sõidukiiruse ületamine A. Sa poolt on lisaks tema enda ütlustele fikseeritud ka nõuetekohaselt taadeldud (taatlustunnistus nr TTRS-25/00064) kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt teostas 08.08.2025 kell 21.24 Põhja prefektuuri operatiivbüroo liilusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik J L riikliku järelevalve korras A. Sa poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist ja tuvastas kaebaja poolt toimepandud kiiruseületamise statsionaarselt politseisõidukis oleva seadme – pardakaameraga. Protokolli kohaselt liikus mõõdetav mootorsõiduk Volkswagen Arteon patrullsõiduki suhtes samas suunas ning eemaldus mõõtjast ehk teisisõnu sooritas politseisõidukist möödasõidu, lõpliku mõõtetulemusega 115 km/h.
5. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõte metoodikat. Patrullpolitseinik J. L on läbinud pädeva mõõtja koolituse, mida tõendab väärteotoimikus olev tõend.
6. Kohtu hinnangul on A. Sale etteheidetud väärteokoosseisu tunnused täidetud nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest. A. S rikkus

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani seeläbi toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Subjektiivsest küljest on A. S teo toime pannud otsese tahtlusega Kar

S § 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A. Sa poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema tavapäraseks sõidustiiliks auto püsikiiruse hoidjale seatud 10 km/h lubatud maksimaalsest sõidukiirusest rohkem ning kui keegi jäi temale sellise kiiruse juures teele nö takistuseks ette, sooritas ta möödasõidu. Lühiajalist kiiruseületamist möödasõidul ei pea A. S tema ütlustest nähtuvalt kuigi ohtlikuks ega oluliseks rikkumiseks.

1. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. A. S on süüvõimeline ning KarS
2. ptk
3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.
4. Kohtuvaidlustes taotles A. S, et talle mõistetud karistus oleks proportsionaalne statsionaarsete paigalseisvate kiiruskaameratega, kuna sõidukiiruse ületamisel olnuks 4 statsionaarse kiiruskaameraga fikseeritud rikkumise eest mõistetav karistus väiksem kui käesoleval juhul möödasõidul toimepandud kiiruseületamise eest.
5. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel võetakse aluseks konkreetne rikutud liiklusseaduse säte ja selles toodud sanktsioonivahemik. Statsionaarse paigalseisva kiiruskaameraga fikseeritud kiiruseületamise puhul on tegemist kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava hoiatustrahviga. Nähtuvalt

§ 262

punktist 1 määratakse kirjalikus hoiatamismenetluses suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 7. 18.

§ 227

lg 2 kohaselt nähakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, karistusena ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Trahviühiku suuruseks on 8 eurot. Trahviühiku suuruse erinevuse põhjuseid selgitas kohtuväline menetleja kaebajale kohtuistungil. Nimelt on

§ 227

lg 2 korral tegemist tahtliku rikkumisega,

§ 262

korral fikseeritakse kiiruse ületamine automaatse kiirusmõõturi seadmega ja eelduseks on, et õigusrikkumine ei ole toime pandud tahtlikult. Tulenevalt A. Sa poolt toimepandud rikkumisest kohaldub seega

§-s 227 rahatrahvi määramise aluseks olev trahviühik.

1. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohus leiab, et A. Sa süü käsilolevas juhtumis on keskmine. Üldjuhul, ületades lubatud suurimat sõidukiirust, pikeneb sõiduki pidurdusteekond, aheneb juhi vaatamisväli ja võimaliku ohu korral ei ole juht võimeline õigeaegselt reageerima ja oma sõidukit ohutult peatama. Antud juhul muudab kiiruse ületamise oma olemuselt raskemaks veel asjaolu, et see oli toime pandud vastassuunavööndis. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et möödasõit ei ole liikleja kohustus, vaid võimalus ning liikluseeskirjade, sh kiiruse piirangu järgimine on kohustuslik ka möödasõidu tegemisel. A. Sal puudus otsene vajadus möödasõiduks, kuivõrd tema ees liikuvad sõidukid liikusid suurima lubatud sõidukiirusega.
3. A. Sa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
4. Karistuse mõistmisel arvestatakse lisaks süü suurusele ning vastutust kergendavatele ja raskendavatel asjaoludele eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. A. Sa poolt toimepandud lubatud suurima sõidukiiruse ületamine möödasõidul on selline liiklusrikkumine, millega võivad kaasneda rasked tagajärjed ning sellise käitumisega seavad juhid ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Vastavalt sellele on põhjendatud määrata ka karistus, kuna vaid seeläbi saab juhti mõjutada edaspidi selliste süütegude toimepanemisest hoiduma. Ka ühiskonna ootus on, et ohtlikke juhte karistatakse nende teost lähtuvalt. Karistusregistri teatise kohaselt on A. Sa suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud ka varem,
5. jaanuaril
7. Vaatamata varasemale väärteokaristusele samaliigilise rikkumise eest on kohtuväline menetleja määranud rahatrahvi A. Sale 1 trahviühiku võrra alla keskmäära – 49 trahviühikut ehk 392 eurot. Arvestades toimepandud tegu, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning varasemat kehtivat väärteokaristust, on kohtu hinnangul A. Sale keskmäära lähedase karistuse ehk 49 trahviühiku ulatuses rahatrahvi kohaldamine igati põhjendatud, 5 proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab ka A. Sa süü suurusele ning selle vähendamiseks puudub alus. A. S peab vahetult tajuma toimepandud väärteo raskust ja ohtlikkust ning kujundama endas edaspidi õiged ja ohutud liiklusvõtted. Kohaldatav rahatrahv, mis järgnes väärteole, ja mida kaebaja ise peab pigem pisirikkumiseks, võib A. Sale küll tunduda ebameeldiva tagajärjena, kuid see on põhjuslikult seotud tema enda õigusvastase käitumisega. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6