Obsah (6)

§ 204§ 87§ 123§ 133§ 31§ 19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. novembril 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-3440 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Karin Olentšenko Maris Karna

) § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta R O kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 15.09.2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,011238 – muutmata.

§ 204

lg 3 kohaselt tuleb määratud rahatrahv summas 400 eurot tasuda 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks. Lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise (1 kuu) algust arvata käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 14.11.2025.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 19.12.2025.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 15.09.2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,011238 karistati R O liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning LS § 227 lg 5 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Vastavalt 25.08.2025 koostatud väärteoprotokollile nr 20250825343801 juhtis R O 25.08.2025 kell 15:58 Tallinnas, Pärnu mnt, Paide tn ja Vineeri tn vahel, liikudes Vineeri tn suunas, mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx kiirusega 81 km/h+/-3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu

1. R O esitas 15.09.2025 Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas kohtuvälise menetleja 15.09.2025 tehtud otsuse nr 2302,25,011238 üksnes osas, mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks alates 11.10.
2. Selgitas, et töötab eritööde projektijuhina ning tema vastutada on hetkel neli objekti. Elab väljaspool Tallinna, xxx vallas, ning tema töö eeldab igapäevast liikumist nende objektide vahel üle Tallinna ja Harjumaa – sealhulgas kontrollide tegemist, koordineerimist ja jooksvate probleemide lahendamist. Juhtimisõiguse kaotamine mõjutaks otseselt tema töövõimet ning elatist, sest töö iseloomu tõttu pole ühistransport realistlik lahendus. Lisaks mõjutaks see otsus tema võimet juhtida alltöövõtjaid, kelle tegevust koordineerib ning kellega kohtub objektil koos objektijuhtidega, et probleemsed kohad ühiselt üle vaadata ja lahendusi leida. Antud otsus ei karistaks ainult teda isiklikult, vaid mõjutaks ka tema tööandjat – töö kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine võivad kannatada, kuna tema kohalolek ja järelevalve objektil on võtmetähtsusega. Palub arvestada eeltoodut ja kaaluda võimalust asendada juhtimisõiguse äravõtmine alternatiivse karistusega – näiteks rahalise lisatrahvi, hoiatuse või kohustusega läbida liiklusohutuse koolitus. Kohtumenetlus
3. 12.11.2025 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja esindaja. R O jäi esitatud kaebuse juurde. Tema ütluste kohaselt ei leia ta, et politsei eksis oma mõõtmistulemustes või kirjelduses, kuidas see sündmus juhtus. Selgitas, et juhilubade kaotus ei mõjuta ainult teda, vaid ka tema tööandjat. Ta on eritööde projektijuht ning tema tööülesanneteks on alltöövõtu juhtimine ja ka objektidel nende probleemide lahendamine. Tal on ka varasemalt liiklusalaseid rikkumisi olnud. See miks ta nüüd 25.08.2025 ületas kiirust, siis ta tunneb, et kui üritaks enda käitumist õigustada, siis see ei mõju kuidagi positiivselt. Tahaks lihtsalt öelda, et täielikult vastutab enda tegude eest. Võib niipalju öelda, et seoses töökohustuste täitmisega tundis, et jõuab objektile kiiremini, kui ta kasutab kolmandat rida, bussirida siis eesolevast autost möödumiseks. Enda impulsiivsusega nii-öelda tegeleb igapäevaselt, et mitte selliseid rumalaid otsuseid teha nii-öelda emotsioonist. Tajus, et kiirus oli lubatust suurem. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Seda põhjusel, et menetlusalune isik omab kogemust karistuse osas samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest, kuid määratud rahatrahv on jäänud tagajärjetuks. Tänasel kohtuistungil on kaebuse esitaja tunnistanud, et kõnealuse õigusrikkumise pani ta toime tahtlikult, põhjendades seda sellega, et soovis objektile kiiremini jõuda. Kohtuväline menetleja ei saa jätta ka tähelepanuta, et kiirusmõõteseadme andmete väljatrükist nähtuvalt osalesid kaebuse esitajaga koos liikluses ka teised liiklejad. Üldteada on, et kiiruse ületamine on enam ohtlik väärtegu kuivõrd juhi vaatamisväli aheneb ning pidurdamise teekond pikeneb ja ei ole ta enam võimeline kiirust ületades ohutult oma sõidukit peatama ning õigeaegselt ohuolukorra tekkimisele reageerima. Seetõttu menetleja on ka seisukohal, et tuleb kaebuse esitaja süüd hinnata keskmiselt suuremaks. Kohtuväline menetleja juhib kaebuse esitaja tähelepanu, et kui juhtimisõigus on niivõrd olulise tähtsusega nagu kaebuse esitaja tänasel kohtuistungil on väitnud, siis peab juht käituma liikluses viisil mis välistaks tema senini mugava ja hea elulaadi muutmist tema tahtliku süülise käitumise tõttu. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik oli teadlik, et taoline tegu on karistatav ka riigi poolt, leiab kohtuväline menetleja, et ka minimaalses määras lisakaristuse kohaldamine, see tähendab juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks, on samuti vajalik selleks, et mõjutada 2 menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on samuti seisukohal, et kuivõrd kaebuse esitaja on projektijuht, siis tegelikult ühe kuu jooksul on võimalik tal oma tööülesandeid ümber koordineerida selliselt, et nad saavad olla ära täidetud. Kohtuliku arutamise järeldused 3.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama

§ 133loetletud küsimused.

1. Kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-125-12, p 6). Käesoleval juhul kohus leiab, et vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub. Kohtu hinnangul on R O poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning nõuetekohaselt tõendatud.
2. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud eelkõige videosalvestusega CD-plaadil, millest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

§ 31

lg 11 kohaselt juhul, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtu hinnangul vastab väärteoasja materjalide juures olev videosalvestus seaduses nimetatud nõuetele ja on lubatav tõend. Oluline on tuvastada konkreetse sõiduki kiirus kindlal ajal ning just sellised andmed kajastuvad ka talletatud videosalvestusel. Videosalvestusest nähtub ammendavalt millal, kus ja kuidas toimus R O poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine. Nii on salvestuselt selgelt näha R O poolt juhitud sõiduk, et mõõdeti just tema sõiduki kiirust ning sõiduauto kiiruseks fikseeris kiirusmõõteseade 83 km/h. Kohus arvestab, et nähtavus salvestusel on väga hea ning kiirusmõõturi sihik püsis R O poolt juhitud sõidukil.

1. Tuginedes videosalvestusel kajastatule on kohtu hinnangul tõendatud ka mõõtetulemuse jälgitavus. Praeguses asjas oli mõõtevahendiks kiirusmõõtur LaserCam 4 numbriga LE3251 ning asja materjalide juures on salvestuse andmed (seadme kasutaja Villu Küttner) ning taatlustunnistus nr TTRS-24/00169 selle kohta, et kiirusmõõtur LaserCam4 nr LE3251 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 05.09.2024, taatluskehtivuse lõppkuupäev 30.09.
2. Asja materjalide juures on tõend selle kohta, et V K on läbinud pädeva mõõtja koolituse.
3. Rikkumisele ei ole vastuväiteid esitanud ka R O, tunnistades kiiruse ületamist väärteoprotokollis märgitud ajal, kohas ja määras.
4. Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud

§ 19

lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sarnast teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisukohad jälgitavad. 3

1. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus R O LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
2. Sõites Tallinnas, Pärnu mnt, Paide tn ja Vineeri tn vahel, liikudes Vineeri tn suunas, s.o asulasisesel teel kiirusega vähemalt 81+- 3 km/h, ületades seega liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 28 km/h, rikkus R O LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, täites sellega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.
3. Kohtuistungil avaldas R O, et tajus kiiruse ületamist. Järelikult ei olnud tegemist ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, vaid isiku tahtliku tegevusega. Kohtu hinnangul pani R O teo toime otsese tahtlusega, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Kohus ei kahtle, et mootorsõiduki juhina teadis R O asulasisesel teel kehtivat piirkiirust ning sellest kiiremini sõites teadis ta ka seda, et rikub liiklusseaduses sätestatud kohustust. Seda enam, et teda on varasemalt analoogse süüteo eest ka karistatud ning seega oli ta teadlik ka rikkumise tagajärgedest.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et R O täitis väärteoprotokollis ja väärteootsuses näidatud ajal ja kohas LS § 227 lg 2 väärteokoosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus
5. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 p 7 ja 8 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
6. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Rahatrahvi kohaldamisel on selle keskmiseks määraks järelikult 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras R Ole LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, mis on järelikult sanktsiooni keskmises määras. Hinnates R O süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. Kiiruse ületamine R O poolt talle etteheidetavas määras on äärmiselt taunitav tegu, tegemist on liiklusohtliku süüteoga ning kohtuväline menetleja on enda otsuses õigesti osundanud, et kehtestatud piirkiirusel on põhjus ja selle eiramine võib viia raskete tagajärgedeni. Ei saa jätta arvestamata, et tegu pandi toime asulasisesel teel päevasel ajal, mil liiklustihedus ei ole väike ning oht kellegi elu või vara kahjustada alati reaalne. On igati loogiline ja usutav väärteootsuses märgitu, mille kohaselt ei ole mootorsõiduki juht suurel kiirusel võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees sõidukit ei peatama ega sellest takistusest ka ohutult ümber põikama. Antud juhul ei ole vähetähtis seegi, et väärteo pani R O toime otsese tahtlusega. Kuivõrd liikluses on suurima ohu allikaks just mootorsõidukid, peavad mootorsõiduki juhid olema ettevaatlikud ning järgima täpselt liikluses kehtestatud reegleid. Üksnes siis on võimalik tagada turvaline liikluskord ning võimalikud ohtlikud situatsioonid on viidud miinimumini. R O poolt toimepandu näitab selgelt, et ta pidas väärtusetuks nii enda kui teiste liiklejate elu, tervist ja vara ning sellistel juhtudel on piisavalt ranged karistused vajalikud mõjutamaks isiku edasist käitumist 4 õiguskuulekusele. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi välistatud, et praegusel juhul jäid rasked tagajärjed saabumata üksnes õiguskaitseorganite õigeaegse sekkumise tõttu. Olukorras, kus mootorsõidukijuht teadlikult rikub liiklusnorme, ongi õiguskaitseorganid kohustatud reageerima ning valima karistuse, mis mõjutab isiku käitumist õiguskuulekusele. Kõike eelnevat arvestades saaks R O süüd hinnata isegi keskmisest suuremaks. Seda enam, et R O on analoogse teo toime pannud ka varasemalt. Karistusregistri teatise kohaselt pani R O 20.09.2024 toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest karistati teda 22.10.2024 otsusega rahatrahviga 800 eurot. Jätkates liikluses kehtivate normide eiramist on selge, et õigeid järeldusi ta varasemast rikkumisest ega karistusest teinud ei ole. Kuna aga esineb kergendav asjaolu ning raskendavad asjaolud puuduvad, saab mõistetud põhikaristust hinnata proportsionaalseks toimepandud rikkumisega. Kohus ei saa kaebemenetluses ka isiku olukorda raskendada.
7. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt võeti R Olt LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Kohtu hinnangul, arvestades R O poolt toimepandud rikkumise asjaolusid ning varasemat karistust analoogse rikkumise eest, et nii üld- kui ka eripreventiivsetel kaalutlustel on vajalik kohaldada R O suhtes ka lisakaristust. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine vajalik süüdlase mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panema uusi liiklusalaseid süütegusid, samuti on see kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Piirkiiruse korduv ületamine näitab menetlusaluse isiku ebaõigeid hoiakuid, st tema üleolevat suhtumist liikluskorda ning nagu kohus eelnevalt märkis, siis hoolimatust kaasliiklejate elusse ja tervisesse, mistõttu ei saa rääkida ka lisakaristuse kohaldamise mittevajalikkusest. Selleks, et isik tõepoolest mõistaks, kui oluline on liiklusnormide järgimine, tuleb ta liiklusest sõiduki juhina mõneks ajaks eemaldada. Teadmine, et liikluskorda ohtu seadvad juhid kõrvaldatakse liiklusest, mõjutab ka teisi liiklejaid olema liikluses tähelepanelik ja hoolas, suurendades sellega ühiskonnaliikmete turvalisust ja heaolu. Kohtule ei ole esitatud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda lisakaristuse mittekohaldamist. R O on küll põhjendanud, et tal on juhtimisõigus vajalik seoses tööga, kuid ainuüksi selline asjaolu ei ole piisavaks aluseks jätta lisakaristus kohaldamata. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Ajal, mil R O on liiklusest mootorsõiduki juhina eemaldatud, on tal võimalik enda senist elukorraldust muuta ning leida lahendusi ka võimalike negatiivsete tagajärgedega toime tulemiseks. Õigus juhtida mootorsõidukit kui suurema ohu allikat saab olla isikutel, kes liikluseeskirjadest kinni peavad ning karistus, sealhulgas lisakaristus, peab olema piisavalt range, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekuse suunas. R Olt on juhtimisõigus ära võetud miinimummääras ning sellist lisakaristust ei saa pidada isikule ka ülemäära koormavaks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses märgituga, et karistuse eesmärk ei ole anda menetlusalusele isikule võimalust valida temale meelepärasem ja sobilikum karistus, samuti ei pea ega saagi karistus olla kerge ja mugav kanda. Samuti on väärteootsuses asjakohaselt märgitud, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liiklusnõudeid, mitte aga lootma, et tema rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Ka kohtu hinnangul olukorras, kus isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. 5 Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest onoluline, et mõistetud karistus oleks piisav, mõjutamaks isikut uusi süütegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut.
8. Eeltoodust tulenevalt tuleb R O kaebus jätta rahuldamata ning PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 15.09.2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,011238 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 6