12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (
lg 1 p.2) Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (
Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (
Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
Kohtu selgitused 1. Kooskõlas
lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi 2 2-25-748
RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva
lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15). Kuigi kohus ei esita tulenevalt
Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduv intressikokkulepe (VÕS § 403 4 lg 7) võib olla tühine. Kohus peab nimetatud asjaolusid kontrollima ka tagaseljaotsuse tegemisel, sest kohus saab tagaseljaotsusega hagi rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses (
Kohtud peavad tagama ametiülesannete korras kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25). Ringkonnakohus on olnud seisukohal, et kohtutel tuleb püüda järgida viidatud juhist ka nn jätkumenetlustes, sh maksejõuetus- ja täitemenetluses (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.1). Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus eelnevalt kirjeldatud kontrolli tegema samuti omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises korras (st muul kui PankrS § 100³ lg 4 p 1 alusel) ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.3). PankrS § 100³ lg.1 ja lg 4 p 1 kohaselt kontrollib kohus nii omal algatusel kui ka teiste menetlusosaliste (sh halduri) väidete alusel, kas tarbijakrediidi tunnustega nõude kohta esitatud kohtulahend kajastab piisavaid, st vähemalt kokkuvõtvaid põhjendusi. Kui neid põhjendusi kohtulahendist ei nähtu, tuleb kohtul samuti kas omal algatusel või teiste menetlusosaliste väidete alusel kontrollida lepingu kehtivust. Kui halduri esitatud andmetest ja dokumentidest ei nähtu kõik kontrolli aluseks vajalikud asjaolud, saab kohus kohustada võlausaldajat neid esitama ja selgitades talle ühtlasi, et kohtu nõutud andmete esitamata jätmise korral võib jääda vastav nõue võlausaldajate nimekirja kandmata (TlnRnKm 28.03.2025, 2-24-1214, p 7.4). Eeltoodust tulenevalt ja vältimaks tagaseljaotsusega lahendatud tsiviilasja sisulist uuestimenetlemist võimalikus hilisemas maksejõuetusmenetluses osundab kohus järgmisele. Puudub vaidlus selles, et krediidiandja ja kostja vahelise lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg.1 mõttes. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingut eeldatakse, kui majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). 3 2-25-748
Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud
Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-6605, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. 12. Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas
RnKo 19.06.2023, 2-22145432/8, p 23). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 13.
lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 14. Vastavalt
Hagi osalise rahuldamise korral kannavad korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (
Hageja hagiavalduses esitatud nõue oli 6417,29 eurot (488+1111,67+1002,01+425,24+454,92+972,72+656,86+1305,87). Kohus pidas sellest õiguslikult põhjendatuks 2743,69 eurot (172,11+27,06+189,18+29,75+ 210,58+33,11+494,99+77,83+354,38+55,72+949,66+149,32). Seega rahuldas kohus hagi 42,75% ulatuses (2743,69x100/6417,29). 15. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 42,75% hageja menetluskuludest ja hagejalt kostja kasuks välja mõista 57,25% kostja menetluskuludest. 4 2-25-748 16.
lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 17.
lg.1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 9 ja 484 2 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. 20. Riigilõiv menetluskuluna on kooskõlas
21. Tulenevalt
lg.1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hindama esindajakulu vajalikkust ja põhjendatust. Kohus peab vajalikuks toiminguks hagiavalduse koostamist, lisade komplekteerimist, dokumentide esitamist ja riigilõivu tasumist ning põhjendatuks sellele kulunud aega 2 tundi ja 30 minutit. Kohus ei pea siiski antud asjaoludel mõistlikuks esindaja tasumäära 120 eurot tunnis. Tegemist ei ole niivõrd keeruka ja mahuka õigusvaidlusega, mis õigustaks keskmise advokaadi tasumääraga esindaja kasutamist. Kohtu hinnangul on sellise mahukuse ja keerukusega õigusvaidluse nagu tarbijakrediidi asi mõistlik esindajatasu määr 90 eurot tunnis. Kohus peab vajalikuks toiminguks ka kohtumäärusega tutvumist, kohtunõudele vastamist ja menetluskulude nimekirja koostamist. Kohus ei pea siiski mõistlikuks kohtunõudele vastamiseks 7 tunni ja 36 minuti ehk sisuliselt ühe täis tööpäeva kulutamist. Enamik infot oli kohtule hagiavalduses esitatud ning kohus esitas väga selge nõude - ümberarvestuse esitamine – millele oleks saanud vastata väga selgelt ja konkreetselt. Kindlasti ei tohiks kohtu hinnangul antud asjaoludel ainult ümberarvestuse esitamiseks kuluda rohkem aega kui kulus terve hagiavalduse koostamiseks. Kohus juhtis kohtunõudes tähelepanu ka kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistele, mille kohaselt koostatakse menetlusdokument võimalikult lühida ja konkreetsena. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vajalik ja põhjendatud menetluskulu antud asjas on 5 tundi ja 40 minutit ning mõistlik tunnitasu määr 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatud esindajakuluks
22. Kohus ei pea põhjendatuks antud juhul ka hagiavalduse p. 5.2 esitatud taotlust mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Käesolev tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et asi oleks kohtusse tulnud maksekäsu kiirmenetlusena ning läinud üle hagimenetluseks
Ka hageja hagis esitatud nõue ületab
Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluse kulu enam lõplikku menetluskulude nimekirja lisanud ega kulude summasse arvutanud. Sellest järeldab kohus, et hageja on selle kulu hüvitamise nõudest loobunud.
lg.1 alusel kostjalt hageja 5 2-25-748 kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 502,31 eurot (1175x0,4275). 25. Juhindudes
lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.