← Eesti

2-25-15046/6

Obsah (7)§ 661§ 150§ 430§ 433§ 173§ 486§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-15046 Tsiviilasi Aktiva Finance Group osaühingu hag

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled loobuvad

§ 661lg-s 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest.

Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (349.23 eurot) tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 2 2-25-15046 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 486

lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group osaühingu hagi X vastu võlgnevuse nõudes. 07.01.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille kohus jättis käiguta. Kohus andis pooltele võimaluse esitada uus kompromiss ümberarvestuse järgse nõude osas. 16.01.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks uue kompromissi. Juhindudes

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled loobuvad

§ 661lg-s 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kohus on kontrollinud hagiavalduse alusel tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete aluseks olevaid asjaolusid ning on seisukohal, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on 01.12.2025 esitanud nõude ümberarvestuse kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus andis hagejale koos 26.11.2025 menetlusse võtmise määrusega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi, mille aluseks on nõude ümberarvestus v.a viivise nõude osas. Seadusjärgne viivis on 164.24 eurot ning lepingujärgne viivis 609.07 eurot. Kompromissi käiguta jätmise määrus, koos selgitusega, millal on tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded õiguslikult perspektiivikad (sh viivise osas), on nii hagejale kui ka kostjale 3 2-25-15046 toimetatud kätte 08.01.

  1. Kostja ei ole tema vastu esitatud nõuetele esitanud ühtegi vastuväidet (sh lepingujärgsele viivisele) ning on otsustanud peale kohtu selgitusi sõlmida kompromissi. Kompromissi punktis 1 on märgitud kompromissi summaks 2638.28 eurot. Arvestades punktis 1 nimetatud summasid on õige summa 2118.53 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist ilmse eksitusega. Võttes arvesse, et maksegraafikus on ekslikult märgitud üks kuupäev kaks korda ning kompromissi summa on väiksem, on lühem ka kompromissis märgitud maksegraafik. Maksegraafiku õige periood on kuni 05.05.2027, mitte kuni 05.07.
  2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus ei jätka asja menetlemist, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (349.23 eurot) tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. Hageja on tasunud riigilõivu 560 eurot, mistõttu on pool riigilõivust 280 eurot, mitte hageja märgitud 349.23 eurot. 4 2-25-15046 Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (560 eurost) pool, s.o 280 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja kompromissis märgitud makserekvisiitidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.