← Eesti

4-25-3319/26

Obsah (9)§ 151§ 66§ 83§ 15§ 18§ 17§ 39§ 56§ 47

4-25-3319 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2025, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3319 (233025002706) Kohtunik Olga Dorogan Kohtuist

) § 151-1 lg 1 ettenähtud väärteo. 2. 22.08.2025 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Tatjana Loginova väärteoasjas nr 233025002706 otsuse, milles pidas tõendatuks M. Saksingu poolt

§ 151-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras M.

Saksingule karistusena

§ 151-1 lg 1 järgi rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 600 eurot.

Otsusest nähtub, et

§ 66

lg 2 p 3 alusel on menetlusalusel isikul õigus tasuda rahatrahvi ositi kolme kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Vastavalt

§ 83lg-le 6 otsustas menetleja konfiskeerida M.

Saksingult T-särk sümbooliga, millel on kujundatud Waffen-SS märk, ja otsuse jõustumisel hävitada. Nimetatud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, tunnistaja S T ütlustega, menetlusaluse isiku M. Saksingu ülekuulamise protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime ettevaatamatult. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad, süüteokoosseis on täidetud, menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärtegu ning väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Arvestades süüteo tõsidust ja süü suurust, leidis kohtuväline menetleja, et antud juhul on põhjendatud määrata karistus alla keskmise määra. Kaebus ja kohtumenetlus

  1. 4.09.2025 esitas Marko Saksing kohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri 22.08.2025 otsuse peale. Kaebusest nähtub, et kaebaja pole PPA Ida prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 233025002706 nõus. Menetlusalune isik taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt leitakse kokkuvõtvalt, et koosseis ei ole täidetud, kuna otsuses puudub igasugune põhjendus või kirjeldus, kuidas kaebaja tegevus Natsi-Saksamaa kuritegusid toetas või õigustas. Kaebaja arvab, et tegemist ei olnud Natsi-Saksamaa ametliku ega kinnitatud sümbooliga. Kaebaja poolt kantud polosärgil oli kujutatud kunstniku loodud illustratsioon aastast 1986 (Uniforms, Organization and History of the Waffen-SS). Haakrist ja aastaarv 1939 olid illustratsioonilt eemaldatud just selleks, et vältida segadust. Kaebajal puudus kavatsus vaenu õhutada või režiimi õigustada. Särgi kandmise eesmärk ei olnud natsionaalsotsialistliku ideoloogia ülistamine ega kuritegude õigustamine. Kaebuse esitaja osales mälestusüritusel, kus austati sõjas langenuid ning viidi läbi traditsiooniline sõdurisupi söömine. Ta tegutses heas usus, tuginedes varasematele politsei selgitustele, et selline sümboolika ei ole iseenesest keelatud. Kaebuse esitaja väidab, et menetluses on esinenud menetluslikke rikkumisi ning inimväärikuse alandamist, kuna politseiametnikud võtsid temalt särgi ära avalikus kohas, jättes ta palja ülakehaga, mis oli tema hinnangul alandav ja rikkus põhiseadusega tagatud inimväärikust. Kaebuse esitaja hinnangul oli sündmuskohale mitme patrulli ja relvastatud eriüksuse saatmine olukorra iseloomu arvestades ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Kaebuse esitaja väidab, et politseiametnikud sundisid teda allkirjastama protokolle, mida ei koostatud kaebuse esitaja nähes, rikkudes väärteomenetluse seadustiku §
  2. Samuti ei selgitatud talle piisavalt tema õigust vaikida ega õigust mitte anda enda vastu ütlusi. Lisaks kanti protokolli ebaõigeid andmeid, sest märgiti tunnistajana isik, kes kaebaja väitel sündmuskohal ei viibinud. Kaebaja leiab, et nimetatud menetluslikud rikkumised seavad kahtluse alla kogu väärteomenetluse seaduslikkuse ning annavad täiendava aluse vaidlustatava väärteootsuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja selgitas kaebuses, et
  3. aaasta USA Displaced Persons Commission otsustas, et Balti riikide Waffen-SS üksustes teeninud mehi ei tohi käsitleda natsikurjategijatena. Sümboolika, mis viitab Eesti sõdurite osalemisele relva-SS-i koosseisus, ei saa iseenesest olla käsitletav kuritegeliku režiimi ülistamisena. Kaebuse esitaja arvab, et süüdistus ei vasta

§ 151-1 koosseisule.

Karistus on seetõttu õigusvastane ja kuulub tühistamisele. 3 4-25-3319

  1. Marko Saksingu kaebus ei vastanud VTMS § 115 lg 3 p 1, 2 nõuetele ning kohus andis oma 9.09.2025 määrusega kaebuse esitajale 7 päeva puuduste kõrvaldamiseks.
  2. 13.09.2025 esitas Marko Saksing kaitsja advokaadi Ivo Küti (Kütt) vahendusel täiendused kaebuse juurde, kus teatas, et ta soovib kohtuistungist osa võtta ning et kohtuistungil osaleb tema kaitsja. Kaebuse esitaja taotleb kohtus kõigi asjas esitatud ja kogutud tõendite uurimist ning soovib ka enda ülekuulamist kohtuistungil. Ta jääb esialgses kaebuses märgitud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja õigusabikulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebusele on lisatud elukohast pagendatud isikute komisjoni kirjalik vastus. Tõlge on koostatud Luisa Tõlkebüroos. Antud dokument oli kaebuse esitajale kättesaadav lingilt https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php? t=56174&sid=009848e441e0845e360a9c0cdc8b36e6&start=
  4. Kohus oma 25.09.2025 määrusega võttis Marko Saksingu kaebuse menetlusse, määras vaadata kaebust läbi avalikul kohtuistungil 14.10.2025 kell 13.00, kutsuda kohtuistungile Marko Saksing, tema kaitsja Ivo Kütt, kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistaja S T.
  5. 25.09.2025 esitas kaebuse esitaja kaitsja Ivo Kütt kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt ei saa kaitsja 14.10.2025 istungil osaleda, kuna ajavahemikul alates 13.10.2025 kuni 22.10.2025 viibib ta puhkusel.
  6. Viru Maakohtu 6.10.2025 määrusega rahuldati kaebuse esitaja kaitsja Ivo Küti taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ning lükati M. Saksingu kaebuse kohtulik arutamine edasi. Nimetatud määrusega tühistati 14.10.2025 kell 13.00 määratud kohtuistung ning uueks kaebuse arutamise ajaks määrati 4.11.2025 kell 13.
  7. Istungil osalejate ring jäeti samaks.
  8. 3.11.2025 esitas kaebuse esitaja kaitsja Ivo Kütt kohtule seisukohad M. Saksingu kaebuse ja menetluskulude hüvitamise kohta. Kaitsja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses, lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning jätta kaebuse esitaja õigusabikulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaitsja täpsustas, et kaebuse esitaja kandis antud T-särki ainult ajaloolises kontekstis, mitte natsionaalsotsialistliku ideoloogia toetamiseks. Kaebuse esitaja poolt kantud T-särgil oli svastika sümbol-haakrist eemaldatud teadlikult ja eesmärgiga vältida T-särgi logo samastamist Natsi Saksamaa poolse ideoloogiaga. Samuti oli eemaldatud aastaarv 1939, mil Natsi Saksamaa sõjalistel eesmärkidel svastika sümbolit kasutama hakkas. Seega tegi kaebuse esitaja kõik selleks, et tema poolt Sinimägede üritusel kantava T-särgi logo ei oleks samastav Natsi Saksamaaga, vaid ainuüksi Eesti sõdurite mälestamisega, kes teenisid Saksa sõjaväes ning tõrjusid Nõukogude okupatsiooni tekkimist. Seisukohale on lisatud Valge & Uiga Advokaadibüroo arve nr 25202 summas 1860 eurot ja maksekorraldus.
  9. 4.11.2025 toimunud kohtulikul arutamisel jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde ning palusid kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kaitsja hinnangul ei täitnud M. Saksing selle särgil oleva logo kandmisega

§ 151-1 süüteokoosseisu.

Kaitsja esitas alternatiivse taotluse ehk juhul, kui kohus leiab, et siiski kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole alust, siis taotles kaitsja alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse printsiibil.

  1. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja on süüdi temale etteheidetavas väärteos. Natsi-Saksamaa on tunnistatud sõjakuritegusid toime pannud organisatsiooniks ning seetõttu on 4 4-25-3319 selle sümboolika avalik eksponeerimine viisil, mis toetab või õigustab selle tegevust, Eesti õiguskorras keelatud. Keskmise kõrvalseisja jaoks on nimetatud sümboolika seostatav NatsiSaksamaa sümboolikaga. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei pidanud võimalikuks menetluse lõpetamist avaliku huvi puudumise tõttu, kuna Sinimägede ürituse iseloomu ja konteksti arvestades on avalik huvi menetluse jätkamiseks olemas.
  2. Kohtuistungil 4.11.2025 kuulati üle tunnistaja S T, menetlusalune isik ning uuriti väärteotoimikus olevad kirjalikud tõendid. Kohus rahuldas kaebuse esitaja ja tema kaitsja taotlused ning võttis ka vastu järgmised tõendid: - - - Foto IMG_3661

(6).jpg, millel on kujutatud kolm meesterahvast, kellest kahel on seljas tumeda värvi särgid ühe ja sama logoga. Logol on kujutatud kotkas, mille ees on ruuni tähtedes tähis „SS“, rist ja all on kirjutatud „Waffen-SS“. Foto IMG_3670
(7).jpg, millel on kujutatud kaks palja ülakehaga meest. Foto (originaal
(5).jpg) raamatu kannelt „Uniforms, Organization and History of the WaffenSS“, raamatu autorid on Roger James Bender ja Hugh Page Taylor. Raamatu kannel on kujutatud kotkas ja rist, kotka ees ruuni tähtedes tähis „SS“ ning risti ees haakrist ja aastaarv
  1. Elukohast pagendatud isikute komisjoni 13.09.1950 vastus, millest nähtub, et
  2. septembril 1950 võttis komisjon järgmise seisukoha: „Baltimaade Waffen-SS-i üksusi (Balti leegionid) tuleb pidada eesmärgi, ideoloogia, tegevuse ja liikmeks saamise kriteeriumite poolest Saksa SS-ist eraldiseisvaks ning seetõttu leiab komisjon, et see ei ole Ameerika Ühendriikide valitsuse vastu vaenulik liikumine pagendatud isikute seaduse muudetud
  3. lõigu kohaselt.“ Arve ja maksekorraldus - menetluskulusid tõendavad dokumendid. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et Marko Saksingu süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus jõudis järeldusele, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri poolt 22.08.2025 tehtud otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o karistuse määramise ja rahatrahvi tasumise aja osas. M. Saksingu kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  5. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli M. Saksing teadlik. Seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades omapoolsed selgitused ülekuulamisel (kohus neile asja lahendamisel ei tugine) ja hiljem kaebuse ja hulga tõendeid, millega on saanud omapoolsed vastuväited esitada. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamine vormistatud nõuetekohaselt. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Faktilised asjaolud ja objektiivne koosseis
  6. Menetlusalusele isikule M. Saksingule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et tema 26.07.2025 kella 12.07 paiku Narva-Jõesuu linnas aadressil Põrguaugu, Sinimäe alevik eksponeeris avalikult Natsi-Saksamaa inimsusevastaste kuritegude kui ka selle kriminaalsete organisatsioonidega seotud sümbolit, nimelt kandis ta avalikus kohas Natsi-Saksamaa 5 4-25-3319 rahvussotsialistide poolt sümboolika kasutatud Waffen-SS märk, mis oli kõrvalistele isikutele nähtav. Seega eksponeeris ta Natsi-Saksamaa inimsusevastaste kuritegude toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Sellise tegevusega pani M. Saksing toime

§ 151-1 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohus märgib, et väärteoasja arutamisel on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. 16.

§ 151

-1 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab seega järgmiste tunnuste olemasolu:

  1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit;
  2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist;
  3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist (RKKKo nr 4-22-3610). 17. Väärteoasjas on tõendamist leidnud, et M. Saksing kandis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas tumedat värvi särki, mille vasakul rinna piirkonnas oli nähtav valge kontuuriga embleem, kujutades stiliseeritud kotkast, selle ees kahte siksakikujulist SS-ruuni ning all suurt risti, mille all on tekst “Waffen-SS”. Nimetatud asjaolu ei ole menetluses vaidlustatud ning seda kinnitavad nii menetlusalune isik M. Saksing ise kui ka tunnistaja S T (04.11.2025 kohtuistungi protokoll). Need asjaolud nähtuvad ka 26.07.2025 asitõendi vaatlusprotokollist, milles on kirjeldatud M. Saksingu poolt kantud T-särk ja millele on lisatud fotod embleemi kujutisega. Samuti on sama särk embleemiga nähtav fotol, mille M. Saksing on ise kohtule kaebusega esitanud ning millel ta kannab nimetatud rõivaeset (foto IMG_3661

(6).jpg).
  1. M. Saksingu poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt ei ole tema poolt Sinimägede üritusel kantava T-särgi logo samastav Natsi-Saksamaaga, vaid on seotud Eesti sõdurite mälestamisega, kes teenisid Saksa sõjaväes. Ta selgitas, et leidis raamatu (Uniforms, Organization and History of the Waffen-SS) kaanelt illustratsiooni ja kujundas selle põhjal oma särgi logo. Kuid eemaldas ta teadlikult haakristi ja aastaarvu eesmärgiga vältida seda, et särgil olevat kujutist võiks samastada natsionaalsotsialistliku Saksamaa ideoloogiaga. Menetlusalune isik ei nõustunud, et tema eksponeeris inimsusevastaste kuritegude toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Seega taandus praeguses asjas poolte peamine vaidlus küsimusele, kas embleem, millel on kujutatud kotkas, SS-ruunid, suur rist ning mille all on tekst “Waffen-SS”, kujutab endast sümbolit, mis on seostatav Natsi-Saksamaa inimsusevastaste kuritegudega. Samuti vaieldi selle üle, kas menetlusalune isik eksponeeris nimetatud sümbolit viisil, mis toetab või õigustab inimsusevastaste kuritegude toimepanemist.
  2. Kohus märgib, et ühestki õigusaktist pole võimalik leida sümbolite loetelu, mis on konkreetselt seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Nimetatud loetelu puudumine on aga olnud seadusandja teadlik valik, mida kinnitab ka karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse 585 SE (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) seletuskiri, mille kohaselt seaduseelnõu koostamisel loobuti konkreetse sümboli loetelu andmisest. Eelnõu seletuskirja kohaselt võivad siia alla kuuluda näiteks Eesti Vabariiki okupeerinud totalitaarsete režiimide sümbolid.
  3. Kohus leiab, et kaebuse esitaja särgil kujutatud embleem – kotkas, selle ees SS-ruunid, all suur rist ning tekst “Waffen-SS” – vastab oma sümbolite koostoimes Waffen-SS märgile ja identifitseerib relvastatud SS-üksuse sümboolika. Waffen-SS vormidel kasutatud sümbolikat (sh kotkaembleem, SS-ruunid) on kirjeldatud artiklis “Uniforms and insignia of the Schutzstaffel” (eesti keeles Schutzstaffeli (SS) vormiriietus ja embleemid), kus on välja toodud SS-organisatsiooni ning 6 4-25-3319 selle relvastatud haru Waffen-SS sümbolite süsteem, vormidel kasutatud paigutus ja kujutised (https://en.wikipedia.org/wiki/Uniforms_and_insignia_of_the_Schutzstaffel). SS-ruunid olid kujutatud lippudel, vormiriietel ja muudel esemetel, mis sümboliseerisid natside ideoloogiat (https:// en.wikipedia.org/wiki/SS_runes). SS-i välgukujulised ruunid olid kasutusel isegi Relva-SS-i tunnusmärgina (https://et.wikipedia.org/wiki/Relva-SS). Ka kaebuse esitaja särgil kujutatud kotkakujutis on kujult sarnane Natsi-Saksamaa poolt kasutatud linnukujutisega. Samad sümbolid on selgelt nähtavad ka menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud raamatu kaanel, mis kinnitab, et tegemist on visuaalselt ja kompositsiooniliselt identselt kasutatud Waffen-SS sümboolikaga. Sümbolite kombineerimine annab üheselt mõista, et nii raamat kui ka sellel esitatud kujutised käsitlevad just Waffen-SS vormiriietust ja organisatsiooni sümbolit. Seega ei ole menetlusaluse isiku kantud särgi vasakul rinna piirkonnas kujutatud embleem juhuslik või dekoratiivne kujutis, vaid ajalooliselt tuntud Waffen-SS sümboolikat kajastav embleem. Käesolevas asjas tuvastatud embleemi põhielemendid – eelkõige SS-ruunid ja Relva-SS nimetuse kasutamine – on kohtu hinnangul vaieldamatult kooskõlas Waffen-SS sümboolikaga.
  4. Kohus ei pea usutavateks ega loogiliseks kaebuse esitaja ütlusi, et tal oli kavatsus luua särgile kujund, mis oleks pigem seotud Eesti Leegioniga. Kuigi M. Saksing on väitnud kujundi seotust Eesti Leegioniga, on ta samal ajal kinnitanud, et tegemist ei ole Eesti Leegioni sümboolikaga ega ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa sümboolikaga. Seega ei moodusta kaebuse esitaja esitatud selgitused loogilist tervikut. Kohus märgib, et lisaks rinna piirkonnas paiknenud Waffen-SS embleemile kandis M. Saksing ka Eesti diviisi märgiga sarnanevat embleemi, mis asus särgi krae piirkonnas ning on nähtav fotol, mille M. Saksing kohtule esitas (foto IMG_3661
(6).jpg). Avalikest allikatest, sh Vikipeedia andmetest, nähtub, et Eesti diviisi embleemil oli kujutatud E-täht ja sirget mõõka hoidev käsi ning sellist sümboolikat on ajaloolises kontekstis kirjeldatud seotuna Eesti Leegioniga (https://et.wikipedia.org/wiki/20._eesti_diviis). Samas edastas avalikkusele esmase ja domineeriva sõnumi rinna piirkonnas paiknev Waffen-SS embleem, mis oma suuruse, paigutuse ja üldtuntud tähenduse tõttu varjutas krae piirkonnas asuva sümboli. Seetõttu ei ole põhjendatud M. Saksingu väide, et sümboolika kandmise eesmärk oli Eesti Leegioni esiletõstmine. Kui M. Saksingu tegelik eesmärk oleks olnud Eesti Leegioni esiletõstmine, ei oleks olnud põhjendatud kasutada rinnamärgil Waffen-SS saksakeelset nimetust ega sümboolikat, mis ei ole avalikkusele äratuntav kui Eesti rahvusväeosa märk, vaid seostub ajalooliselt Saksa relva-SS-iga.
  1. Täiendavalt märgib kohus, et Eesti õiguskeskkonnas kasutatakse natsionaalsotsialistliku sümboolika tähenduse ja ka selle võimaliku tõlgenduse hindamisel Tartu Ülikooli semiootika rakenduskeskuse eksperthinnangut (Vastus Politsei- ja Piirivalveameti päringule seoses Lihula mälestusmärgi analüüsiga, https://www.serake.ut.ee/wp-content/uploads/2025/02/SeRaKeeksperthinnang-Lihula-09_2024.pdf). Nimetatud juhtumipõhises eksperthinnangus on rõhutatud, et sümbolite tasandil on relva-SS-i sümboolika ja haakrist on tugevad ja otseselt agressiooni ja natsionaalsotsialistliku ideoloogiaga seostatavad markerid. Eksperthinnangus on selgesõnaliselt öeldud, et sambal on „teadlikult kasutamata jäetud SS-märk ja haakrist, et vältida agressiooniga seostamist ja vägivalla õhutamist“. Sellest tulenevalt ei saa SS märki (SS-välkruunid) säilimist M. Saksingu särgi embleemil pidada väärtusneutraalseks, kuna see annab keskmisele mõistlikule vaatlejale selge ideoloogilise tähenduse. Nimetatud tähendust võimendab embleemi kujunduslik tervik, sh saksakeelne tekst Waffen-SS ning sellele lisanduvad kujutised kotkast ja risti, mis üksikuna ei pruugi omada samavõrd tugevat ideoloogilist tähendust, kuid koos SS-välkruunidega moodustavad avalikusele üheselt natsionaalsotsialistliku režiimiga seostatava terviku.
  2. Kohus arvestas M. Saksingu selgitust, et ta eemaldas haakristi kujutise eesmärgiga vältida seostamist natsismiga. Samas jääb kohtule arusaamatuks, miks pidas M. Saksing seejuures võimalikuks jätta alles välgukujulised SS-ruunid. Nii haakrist kui ka SS-ruunid kuuluvad 7 4-25-3319 natsionaalsotsialistliku režiimi ametlike sümbolite hulka ning mõlemad on rahvusvaheliste kuritegude toimepanemisega seotud märgid, mida Eesti õigusruumis ja eksperthinnangus käsitatakse võrdselt tugeva natsionaalsotsialistliku ideoloogia markeritena. SS-ruunide säilitamine ja avalik eksponeerimine olukorras, kus haakrist eemaldati justkui distantseerumise eesmärgil, näitab, et menetlusalune isik oli sümbolite tähendusest teadlik ning tegi teadlikke valikuid nende selektiivseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole usutav M. Saksingu väide, et tema eesmärk oli vältida seost natsionaalsotsialistliku ideoloogiaga, kuna särgil esile jäetud SS-ruunid säilitavad samasisulise ideoloogilise tähenduse.
  3. Kohtu hinnangul on eelnimetatud Waffen-SS embleem käsitletav

§ 151

-1 mõttes sümbolina, mis on seotud genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Vikipeedia andmetel oli Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) natsionaalsotsialistliku Saksamaa valitseva ainupartei NSDAP (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei) relvastatud SSstruktuuri lahinguüksuste üldnimetus alates

  1. aastast. Nimetatud organisatsiooni poolt toimepandud genotsiid juutide ja teiste rahvus- ning usuliste rühmade vastu, arvukad inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod ning osalemine koonduslaagrite süsteemi toimimises on üldteada ning tuvastatud ka Nürnbergi rahvusvahelise sõjatribunali otsustega, millega SS (sealhulgas selle relvastatud haru Waffen-SS) kuulutati kuritegelikuks organisatsiooniks (https://et.wikipedia.org/wiki/Relva-SS). Särgil kujutatud sümbolite kogum – kotkas, SS-välkruunid, rist ning tähis “Waffen-SS” – identifitseerib ajalooliselt just nimetatud relvastatud SS-struktuuri ning on seetõttu kohtu hinnangul otseselt seotud genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude toimepanemisega.
  2. Kohtule on menetlusaluse isiku poolt esitatud elukohast pagendatud isikute komisjoni 13.09.1950 vastus, millest nähtub, et komisjon asus seisukohale, et Baltimaade Waffen-SS-i üksusi (Balti leegionid) tuleb nende eesmärkide, ideoloogia ning tegevuse ja liikmeks saamise kriteeriumide alusel käsitada Saksa SS-ist eraldiseisvana ning et nimetatud üksusi ei loeta Ameerika Ühendriikide valitsuse suhtes vaenulikuks liikumiseks pagendatud isikute seaduse muudetud
  3. lõigu kohaselt. Esitatud dokument ei ole käesolevas asjas asjakohane ega süüd välistav, kuna see kajastab välisriigi haldusorgani seisukohta teise riigi pagulasõiguse kontekstis. Välisriigi ametiasutuse hinnang, mis on antud teises õiguslikus ja faktilises kontekstis ning teisel eesmärgil, ei ole siduv ega määrava tähendusega Eesti kohtule süüteokoosseisu hindamisel ega mõjuta keelatud sümboolika avaliku eksponeerimise õiguslikku hinnangut Eestis.
  4. Sümboli avalik eksponeerimine tähendab, et see on nähtavaks tehtud avalikult. Sümboli eksponeerimine on avalik, kui see on potentsiaalselt tajutav määramatule või vähemalt suurele hulgale isikutele (RKKKo nr 4-22-3610 p 10). Kohus märgib, et 26.07.2025 toimunud Sinimägede mälestusüritus oli avalik üritus. Seda kinnitasid menetlusalune isik M. Saksing ja politseist tunnistaja S. T. Nende ütluste kohaselt oli üritus kõigile huvilistele avatud ning sellele võis tulla igaüks. Sama nähtub ka avalikult kättesaadavast ürituse kuulutusest (https://www.elsk.ee/eventdetails/81-aastat-eesti-kaitselahingutest). Kohus märgib täiendavalt, et 26.07.2025 toimunud mälestusüritust kajastati laialdaselt meedias (https://www.elsk.ee/post/eesti-kaitselaingute-81-aastap %C3%A4eva-j%C3%A4%C3%A4dvustus-ja-meediakajastus). Seega oli tegemist sündmusega, millel osales ja mida jälgis määratlemata hulk isikuid. M. Saksingu rinna piirkonnas ehk nähtaval kohal Waffen-SS märgi kandmine sellisel üritusel, kuhu oli juurdepääs kõigil isikutel ning mida oli võimalik jälgida ka hiljem avaliku meediakajastuse kaudu, kujutab kohtu hinnangul endast sümboli avalikku eksponeerimist. Avalikult ei ole aga lubatud eksponeerida sümbolit, mis on seotud inimsusevastase kuriteoga, viisil, mis võib kõrvaltvaatajatele tunduda neid kuritegusid toetavana või õigustavana. PS § 45 lg 1 esimesed kaks lauset sätestavad küll, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda 8 4-25-3319 õigust võib aga seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS § 12 lg 2 sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Inimsusevastase kuriteoga seotud sümboolika keelamine on vajalik nii avaliku korra kui ka teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti vihkamise ja vägivalla õhutamise takistamiseks.
  5. Inimsusevastase kuriteo toetamise või õigustamise viisi sisustamisel tuleb lähtuda keskmise mõistliku inimese seisukohast. Seda ei määra menetlusaluse isiku M. Saksingu subjektiivne arusaam sümboli tähendusest, vaid sümboli objektiivne tähendus ning selle tajutav mõju avalikus ruumis. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohus, kelle praktika kohaselt tuleb nii küsimust, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka küsimust, kas sellise sümboli eksponeerimine on käsitatav selle kuriteo toetamise või õigustamisena, hinnata nn keskmise mõistliku inimese vaatepunktist. Hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta sümboli enese tähendust, eksponeerimise aega, kohta ja viisi. Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt väljendatud. Piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (RKKKo nr 4-22-3610 p 10). Kohus märgib, et teatud juhtudel võib inimsusevastaste kuritegude toetamiseks või õigustamiseks lugeda ka vastava sümboli avalikku eksponeerimist. Kohtu hinnangul on igale keskmisele mõistlikule inimesele teada, et Waffen-SS sümboolika on seotud natsionaalsotsialistliku Saksamaa poolt toime pandud rahvusvaheliste kuritegudega. Asjaolu, et menetlusalune isik seostab sümbolit enda hinnangul mõne muu ajaloolise nähtusega, ei välista selle objektiivset tajutavust rahvusvaheliste kuritegude toimepanemisega seotud sümbolina avalikus ruumis. Waffen-SS embleemi kandmine rõiva esemel rinna piirkonnas, ilma igasuguse distantseeriva või selgitava kontekstita, mõjub objektiivselt heakskiitva ja normaliseeriva väljendusena. Lähtudes eeltoodust järeldab kohus, et sümboli avalik eksponeerimine Sinimägede mälestusürituse kontekstis ei olnud väärtusneutraalne ega pelgalt ajaloolise mälu väljendus, vaid toimus viisil, mis objektiivselt toetab või õigustab Natsi-Saksamaa poolt toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid

§ 151-1 tähenduses.

28. Eeltoodu kokkuvõttes on kohtu arvates üheselt tuvastatud, et 26.07.2025 kella 12.07 paiku eksponeeris M. Saksing avalikult natsionaalsotsialistliku Saksamaa inimsusevastaste kuritegude toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Seega täitis M. Saksing enda tegevusega

§ 151-1 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Subjektiivne koosseis ja süü 29.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtuväline menetleja leidis, et M. Saksing pani talle ette heidetava väärteo toime ettevaatamatusest. Kuna vaidlustatud otsuses ei ole M. Saksingule tahtlust ette heidetud, siis ei kaalu kohus selle olemasolu tulenevalt reformatio in peius põhimõttest. 30. Kohus on seotud kohtuvälise menetleja seisukohaga teo toimepanemise vormi osas ning nõustub hinnanguga, et M. Saksing pani väärteo toime ettevaatamatusest, mis on süüteokoosseisu tuvastamiseks piisav. Kohtu hinnangul on M. Saksing pannud väärteo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis.

§ 18

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Arvestades menetlusaluse isiku hariduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset kogemust, pidi ta mõistma vastava sümboli (Waffen-SS märk) üldtunnustatud tähendust ning sellega seotud keelatud väärtushinnangut, kuid ei pööranud sellele vajalikku tähelepanu. Kohus märgib, et isegi juhul, kui M. Saksing arvas teo toimepanemise ajal ekslikult, et konkreetne sümbol 9 4-25-3319 ei ole avalikus kohas keelatud, ei olnud tegemist eksimusega süüteokoosseisu asjaoludes (

§ 17

lg 1), vaid eksimusega teo keelatuses (

§ 39). Kohtu hinnangul oli selline eksimus M.

Saksingu jaoks kergesti välditav ega välista seetõttu tema teo süülisust. Kohus arvestab, et sotisaalmeedias, avalikes aruteludes ning erinevate Euroopa riikide väljaannetes ja internetiportaalides on ulatuslikult käsitletud keelatud sümboolika temaatikat. Võttes arvesse, et M. Saksing elab Eestis ja tunneb huvi ajaloo vastu, leiab kohus, et M. Saksing pidi olema teadlik, et natsionaalsotsialistliku Saksamaa inimsusevastaste kuritegude toimepanemisega seotud sümbolite (eelkõige SS välkruunide) avalik eksponeerimine on Eestis keelatud. 31. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest jõuda järeldusele, et M. Saksingu käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 151-1 lg-s 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

  1. Kaebaja tõi nii kaebuses kui ka kohtuistungil esile, et väärteomenetluse käigus rikuti tema õigusi ning väärteoprotokoll sisaldab ebaõigeid andmeid. Kohus jõudis seisukohale, et väärteomenetluse olulist rikkumist pole aset leidnud. Kohus ei tuvastanud ühtegi sellist menetluslikku rikkumist, mis mõjutaks tõendite lubatavust, süü tuvastamist või tehtud otsuse õiguspärasust. Politsei tegutses seadusest tulenevate kohustuste kohaselt nii menetluse alustamisel kui ka eseme äravõtmisel. Antud juhul piirdub kohus tõdemusega, et VTMS § 3-1 lg 2 menetluse alustamata jätmine on menetleja kaalutlusotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolude kontrollimisel kaalutlusviga. Arvestades süüteo laadi ja raskust, ei olnud tegemist vähese tähtsusega teoga (sanktsioon näeb ette isegi aresti), mistõttu ei olnud menetluse alustamata jätmine menetleja kohustus. Samuti oli eseme äravõtmine asitõendina kooskõlas seadusega. Särk on väärteo toimepanemise vahend, millel oli kujutatud keelatud sümbol. Asitõendi äravõtmine oli antud juhul vajalik süüteo asjaolude tuvastamiseks ja tõendi säilitamiseks ning vältimaks sümboolika edasist avalikku eksponeerimist. Selline toiming vastab väärteomenetluse- ja kriminaalmenetlusseadustikus asitõendeid reguleerivate sätetele (VTMS § 31, KrMS §-d 64, 83, 86, 124) ning oli proportsionaalne menetluse eesmärkide saavutamiseks. Menetlusaluse isiku väide, et sündmuskohal puudus tunnistaja S T ja väärteoprotokoll sisaldab seetõttu ebaõigeid andmeid, ei ole põhjendatud. Tunnistaja S T kinnitas kohtuistungil, et viibis sündmuskohal ja nägi väärteo toimepanemist pealt, kuid ei ole tunnistaja menetlusaluse isikuga suhelnud. Sellest tulenevalt kajastati protokollis asjaolud õigesti ning asjaolu, et menetlusalune isik pole tunnistajat märganud, ei sea tunnistaja ütluste ega väärteoprotokolli usaldusväärsust kahtluse alla.
  2. Kaebuse esitaja väide, et ta on kandnud sama sümbolikat varasematel üritustel ilma, et talle oleks etteheiteid tehtud, on sisutühi. Esiteks puuduvad selle kohta mistahes tõendid peale kaebuse esitaja enda väidete. Teiseks ei oma varasema reaktsiooni puudumine karistusõiguslikku tähendust. Karistusõigusnormide kehtivus ning sümbolite õiguslik tähendus ei sõltu sellest, kas ja kuidas on õiguskaitseasutused varasemalt sarnastele tegudele reageerinud. Kriminaalõiguse üldpõhimõtted ei luba tõlgendada varasema sekkumise puudumist süüd või õigusvastasust välistava asjaoluna. Lisaks ei saa kohus arvestada kaebuse esitaja kaitsja väidet, et samal üritusel kandis keegi teine samuti keelatud sümboolikat. See väide jääb tõendamata ning isegi juhul, kui see väide oleks tõendatud, ei omaks see käesolevas asjas õiguslikku tähendust. Kohus hindab konkreetse isiku konkreetset tegu ning teiste rikkumiste tuvastamata jätmine teises menetluses ei välista vastutust antud juhtumis. 10 4-25-3319 Karistusõigus ei põhine võrdleval lubatavusel ning väide „teised tegid samuti“ ei oma õiguslikku relevantsust.
  3. Ka asjaolu, et on olemas raamatuid ja muid väljaandeid, mis sisaldavad rohkelt fotoillustratsiooni, kus samu sümboleid kasutatakse, ei välista M. Saksingu süüd. On selge, et ajaloolistes dokumentides, ajalooõpikutes, mälestustes ja muudes sarnastes teostes on vastava sümboolika ja fotode kasutamine lubatud. Kuid see on lubatav üksnes ajaloo- ja teaduskontekstis, mida praegusel juhul ei esinenud. Menetlusalune isik M. Saksing ei ole ajaloolane ega tegutsenud teaduslikul eesmärgil ning on ise kinnitanud, et kandis vastava sümboolikaga särki oma isiklike veendumuste väljendamiseks - Eesti Leegioni embleemi esiletõstmiseks ja Eesti sõdurite mälestamiseks. Karistus
  4. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Tatjana Loginova, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3-1 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).
  5. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). 37.

§ 151

-1 lg 1 näeb rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 1 trahviühik.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik kaheksa eurot.

Seega peab M. Saksingule mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 1-300 trahviühikut (s.o 8-2400 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 149 trahviühikut ehk 1192 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista 1-30 päeva.

  1. Kohtuväline menetleja mõistis M. Saksingule karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut ehk 600 eurot. Arvestades süüteo tõsidust ja süü suurust, leidis menetleja, et antud juhul on võimalik rakendada rahatrahvi alla keskmise määra.
  2. M. Saksingu süü suurust mõjutab esmajoones väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning nii kohus kui ka kohtuväline menetleja tuvastasid teo toimepanemise ettevaatamatuse vormis, viitab see isiku väiksemale süüle. Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud. Tegemist oli üksikjuhtumiga, mille toimepanemisel ei kaasnenud kahjulikke tagajärgi. Samuti arvestab kohus kaebuse esitaja materiaalset seisundit ja tema varasemat karistamatust samalaadsete süütegude eest. Sellistes asjaoludes on karistuse eesmärgid saavutatavad ka väiksemääralise karistusega, mis rõhutab teo õigusvastasust, kuid ei ületa vajaliku mõjutusulatust. Kohtu hinnangul vastab 11 4-25-3319 menetlusaluse isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 200 eurot. 40.

§ 66

lg 2 sätestab mõjuvatel põhjustel rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kaebajale peavad jääma rahatrahvi tasumisel piisavad rahalised vahendid, et tagada igapäevane mõistlik toimetulek. Sellega on ka kohtuväline menetleja arvestanud, võimaldades M. Saksingul tasuda rahatrahv ositi kolme kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Arvestades kaebuse esitaja vähest sissetulekut ja asjaolu, et tema ülalpidamisel on viis last, peab kohus põhjendatuks võimaldada menetluskulude tasumist osade kaupa nelja kuu jooksul.

  1. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetluse lõpetamine ebaotstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ei ole praegusel juhul põhjendatud. Kuigi menetlusaluse isiku süü on väike ja tegu pani ta toime ettevaatamatusest, ei ole väärtegu oma iseloomult väheoluline, kuna sellel on selgelt olemas avalik huvi. Tegemist on avalikus ruumis keelatud sümboolika eksponeerimisega, mis riivab kaitstavat õigushüve ning omab ühiskondlikku tähendust. Käesoleval juhul on oluline rõhutada kehtiva õiguskorra järgimise kohustust. Menetluse jätkamine ja karistuse kohaldamine on vajalik üldpreventiivsel eesmärgil. Samuti leiab kohus, et menetlusalune isik ei ole oma teo õigusvastasusest aru saanud ning on asunud oma käitumist õigustama, ka seetõttu puudub võimalus menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Seega ei näe kohus alust menetluse lõpetamiseks M. Saksingu suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Menetluse lõpetamise asemel on põhjendatud reageerida õigusrikkumisele leebema karistusega, mis tagab proportsionaalsuse ning täidab nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Konfiskeerimine
  2. Vaidlustava otsuse kohaselt konfiskeeritakse

§ 83

lg 6 alusel väärteomenetluse raames väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olev T-särk sümboliga, millel on kujundatud Waffen-SS märk ning otsuse jõustumisel hävitatakse. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et konfiskeeritud särk kujutas endast väärteo vahetut objekti.

§ 151

-1 lg 1 koosseisu vahetuks objektiks on rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega seotud sümbol, mitte mistahes ese, millele sümbol on kantud. Käesoleval juhul ei olnud sümbol iseseisev füüsiline ese (nt lipp, märk või embleem), vaid see oli kujunduslikult kantud rõivaesemele, mistõttu ei saa särki samastada sümboli kui sellisega. Seega ei olnud konfiskeeritud särk süüteo toimepanemise vahetuks objektiks. 43. Samas leiab kohus, et särk kvalifitseerub süüteo toimepanemise vahendiks

§ 83lg 1 tähenduses.

Just särgi kandmine võimaldas sümboli avalikku eksponeerimist ning ilma vastava esemeta ei oleks koosseisupärane tegu saanud realiseeruda. Asjaolu, et sümbol oli särgile kujundatud, ei muuda särki pelgalt kandjaks, vaid annab sellele funktsionaalse rolli süüteo toimepanemisel.

§ 83

lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 83

lg 6 alusel väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme võib

§ 83

lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Kuigi tegemist ei olnud tahtliku väärteoga, peab kohus konfiskeerimist käesoleval juhul siiski põhjendatuks. Esiteks tuleb arvestada, et

§ 83

lg 1 eesmärk ei piirdu üksnes süüdlase karistamisega, vaid hõlmab ka ennetavat ja korrakaitselist funktsiooni, mille sisuks on selliste esemete kõrvaldamine isiku valdusest, mille edasine kasutamine looks jätkuva ohu kaitstavale õigushüvele. Teiseks on konfiskeeritud ese oma olemuselt spetsiifilise ja ühiselt mõistetava kasutusotstarbega. M. Saksing on ka ise kinnitanud, et konfiskeeritud särk oli spetsiaalselt valmistatud Sinimägede mälestusürituse jaoks ning et ta on seda alates 2013. aastast 12 4-25-3319 järjepidevalt kandnud nimetatud üritustel. Arvestades särgi loomise eesmärki ja senist kasutuspraktikat, puudub esemel mõistlik õiguspärane kasutusviis, mis välistaks selle kasutamise edaspidi sarnaste süütegude toimepanemiseks. Kolmandaks ei ole konfiskeerimine käesolevas olukorras oma iseloomult karistuslik meede, vaid preventiivne abinõu, mille eesmärk on vältida õigusrikkumise kordumist ja eemaldada süüteo toimepanemiseks sobiv vahend käibest. Arvestades seda, et kohus tuvastas selle, et M. Saksing on toime pannud

§ 151

-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eksponeerides avalikult keelatud sümbolit, siis on põhjendatud ka selle sümboli kandjaks oleva T-särgi konfiskeerimine

§ 83lg 1 alusel.

Selline meede ei ole ebaproportsionaalne, arvestades eseme vähest majanduslikku väärtust ning konfiskeerimise olulisust

§ 151-1 kaitse eesmärgi saavutamisel.

Kohtu hinnangul on ka põhjendatud kohtuvälise menetleja otsustus, mille kohaselt M. Saksingult ära võetud ning asitõenditeks tunnistatud T-särk tuleb otsuse jõustumisel hävitada. Arvestades, et tegemist on süüteo toimepanemise vahendiga, millel puudub õiguspärane kasutusotstarve ning mille säilitamine või tagastamine looks jätkuva süüteo toimepanemise ohu, on selle hävitamine konfiskeerimise eesmärgi saavutamiseks põhjendatud täitmisviis. Menetluskulud

  1. Marko Saksingu kaitsja Valge ja Uiga AB advokaat Ivo Kütt on esitanud kohtule seisukoht kaebuse kohta, milles palus muuhulgas jätta kaebuse esitaja õigusabikulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse esitaja menetluskulud seisnevad õigusabikulude kandmises. Advokaadibüroo Valge ja Uiga OÜ on esitanud Marko Saksingule arve nr 25202 ning arve on tasutud. Advokaadibüroo töötunni hind on 150 eurot+ km= 186 eurot. Arve ja maksekorraldus on lisatud.
  2. Õigusabi osutamine 10 töötunni ulatuses on seisnenud järgnevas: Marko Saksing pöördus kaitsja poole Viru Maakohtult puuduste kõrvaldamise määruse saamise järgselt. Kaitsja kulutas väärteoasja materjalidega tutvumiseks 1 töötunni. Toimiku materjalide analüüsimine ja konsultatsioonid/kohtumised Marko Saksinguga – 2 töötundi. Seadusandluse ja kohtupraktika analüüs ning käesolevate seisukohtade koostamine – 3 tundi. Avalikest allikatest kättesaadava informatsiooniga tutvumine ja analüüs – 1.5 tundi. Puuduste kõrvaldamine – 0.5 tundi. Eeldatav kohtuistungi pikkus/aeg – 2 tundi. Kõik kokku 10 töötundi. Kaitsja leiab, et tegemist on olnud hädavajaliku ajakuluga antud väärteoasjas kaitseülesannete täitmisel. Advokaadibüroo töötunni hind on pigem Eesti Vabariigi keskmisest madalam. Marko Saksing ei ole käibemaksukohuslane ning seega tulevad õigusabikulud kohtuväliselt menetlejalt (riigilt) välja mõista tervikuna s.o koos käibemaksuga.
  3. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5– 6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas ei ole Marko Saksingu suhtes tehtud üheski väärteoetteheites menetlust lõpetavat lahendit, st kohus ei mõista menetlusalust isikut täielikult või osaliselt õigeks, vaid ainult muudab mõistetud karistuse määra (kergemaks). Seega puudub alus ka menetluskulude riigi kanda jätmiseks ning menetluskulu, s.o valitud kaitsjatele makstud tasu summas 1860 eurot, jääb menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan 13 4-25-3319 Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.