KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 08.01.2026 Tallinnas Haldusasja number 3-26-54 Haldusasi X. X kaebus Keila Linnavolikogu 0

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3.

§ 44lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

1. Kuigi kaebuses on viidatud KOKS § 47 lg rikkumisele 1, tuleneb kaebuses käsitatud proportsionaalset esindatust puudutav põhimõte KOKS § 47 lg-st 1
2. Selle sätte kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. KOKS § 47 lg 1 kolmas lause sätestab, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
3. Riigikohus on 12.03.2019 lahendis nr 3-17-2784 nii KOKS § 47 lg 1 kui ka lg 1 3 kohta selgitanud, et nendes sätetes toodud õigused ei ole subjektiivsed õigused Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 ja

§ 44lg 1 mõttes.

Riigikohtu selgituste kohaselt annavad sellised õigused volikogu liikmele võimu nõuda volikogult teatud viisil tegutsemist vaid volikogusiseste õigussuhete raames. Riigikohus sedastas, et PS § 15 lg-s 1 ja

§ 44

lg-s 1 peetakse silmas vaid õigusi erinevate isikute vaheliste suhete raames, sh üksikisiku subjektiivseid avalikke õigusi avaliku võimu kandja suhtes. Otsus volikogu komisjonide koosseisu kinnitamise kohta ei ole suunatud väljapoole, vaid see on haldusesisene akt, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Riigikohus jäi seega kõnealuses lahendis juba enda varasemas praktikas väljendatud seisukohale, et volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (vt viidatud otsuse p 8 ja seal toodud viited). Riigikohus rõhutas seejuures, et kohtuliku kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni, kuid märkis, et seadus ei anna volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse (KOKS § 47 lg 1³) komisjonide koosseisus. Riigikohus leidis, et asjaolu, et muud võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks ebaõnnestunuks, ei õigusta siiski kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle ette näeb. Riigikohus tõdes, et volikogu liikmete tarbeks sellist korda ette nähtud ei ole (vt viidatud Riigikohtu otsuse p 11). 6. Praeguses asjas vaidlustab volikogu liikmest kaebaja asjaolu, et Keila linna Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindatus sotsiaalkomisjonis on vaidlustatud volikogu otsusest tulenevalt ebaproportsionaalselt väike. Seega on tegemist vaidlusega kohaliku omavalitsuse kollegiaalorgani ja selle liikme vahel. Riigikohus selgitas eelnevalt viidatud lahendis, et volikogu liikmel puudub selliste vaidluste algatamiseks praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus. 2

§ 44lg 2).

Ka fraktsioonile ei ole eriregulatsiooniga kaebeõigust antud. 8. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub selles asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebuse tagastamise aluseks on

§ 121

lg 2 p 1, ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3