4-25-2673/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number

1. august 2025, Tallinn 4-25-2673 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Kohtuasi H M (isikukood xxx, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1, § 231 lg 2, § 241 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. juuni 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,25,003734 menetlusalune isik H M kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Jekaterina Koreneva RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
3. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
4. juuni 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,25,
6. Menetlusaluse isiku H M kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
7. oktoobril
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
10. juuni 2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,003734 karistati H Mt kohaldades karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1 ning § 48 1 lg 1 liiklusseaduse (edaspidi LS) § 231 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.
11. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse H Mle ette seda, et
12. aprillil 2025 ajavahemikul kell 14.33-14.37 Tallinnas, Mõisa tänava ja Paldiski mnt 102 juures, Vabaõhumuuseumi teel ja Haabersti ringristmikul juhtis ta mootorsõidukit, xxx registreerimisnumbriga xxx, vastassuunavööndis, möödus kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest vasakult poolt, reastus pärisuunas sõitva auto ette Mõisa tänavale, vahetult pärast reastumist pidurdas järsult, kuigi see polnud vajalik ohutuse tagamiseks, põhjustades sellega liiklusohtliku olukorra, kus teise sõiduki juht oli sunnitud järsult pidurdama ja peatuma. Juhtides edasi läbi Paldiski mnt 102 parkla mootorsõidukit Paldiski mnt-le, sõitis fooridega reguleeritud ristmikule (Haabersti ringristmikule) foori keelava tulega ja edasi üle eraldussaare vastassuunavööndisse, peatas sõiduki ristmikul, kus tegi võimatuks teiste sõidukite liikumise ja ristmikule sõitu ning tekitas liiklusohtlikku olukorda ja takistas liiklust. Menetlusalusele isikule omistatakse LS § 45 lg-te 3, 4, § 21 lg 2 p-de 5, 15, § 16 lg 1 ja § 58 lg 3 rikkumist. Väärteod on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1, § 231 lg 2 ja § 241 lg 2 järgi.
13. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ning palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Kaebuse kohaselt leidis rikkumine aset ühekordses, afektiivses seisundis, mis oli tugevalt seotud teise osapoole provokatiivse käitumisega. Menetlusalune isik tunnistab oma viga, kahetseb siiralt ning soovib muutuda paremaks. Karistuse asendamine psühholoogilise abiga võimaldaks tal oma pere eest hoolitseda, tööd teha ja liikluses paremini toime tulla. Palub kohtul kasutada kaalutlusõigust, lähtuda proportsionaalsusest ning anda talle võimalus oma vigadest õppida, mitte teda sotsiaalselt ja majanduslikult murda. 3.1 Juhtimisõigus on talle eluliselt vajalik, kuna on oma pere ainus ülalpidaja. Tema sissetulekust sõltub kogu pere toimetulek. Töö on seotud kinnisvara haldamisega kui ka autode ostu ja müügiga, mis eeldab igapäevast liikumist ärilistel põhjustel. Elab xxx, kus ühistransport on tema jaoks ebapiisav ega võimalda töö- ja eraelulisi liikumisi. Taksoteenus ei ole lahendus, kuna see tekitab temas ärevust ja kontrollikaotuse tunnet, kuna tema ohutus sõltub võõrast juhist, kelleks võib olla igaüks, kes omab juhiluba olenemata sõiduoskusest. Pealegi maksaks see ebaratsionaalselt palju, mis ei ole proportsioonis karistusega. Ka tõsiste alaseljaprobleemide tõttu vajab ta juhtimisõigust. Pikaajaline kõndimine ja seismine (nt ühistranspordis) muutub piinarikkaks. 3.2 Menetluse käigus kohtudes väärteomenetlejaga, koges ta vaenulikku ja eelarvamuslikku suhtumist. Tema selgitusetele, kuidas kogu sündmus algas, ei soovitud pöörata tähelepanu – nagu turvakaamerate või pardakaamerate videod. Keskenduti ainult tema valemanöövrile. Kui viitas videomaterjalide võimalikule olemasolule, öeldi, et "laud on niigi toimikuid täis" ja nendega ei ole hetkel aega tegeleda.
14. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT
15. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
16. Menetlusalune isik vaidlustab määratud karistust. Selles, et H M juhtis sõidukit xxx, riikliku registreerimisnumbriga xxx, väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Ta tunnistab rikkumisi osaliselt ja arvab, et tema rikkumised said alguse teise osapoole provokatiivse ja võimaliku tähelepanuotsiva käitumise tõttu.
17. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et H Mle ette heidetud teod aset leidsid. Menetluse alustamise ajend on S E Di esitatud süüteoteade, milles ta palub võtta vastutusele isik, kes juhtis
18. aprillil 2025 Paldiski mnt 102 juures sõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx ja kes korduvalt rikkus liiklusseaduse nõudeid ning tekitas oma käitumisega liiklusohtliku olukorra. Kogu juhtum on salvestatud avaldaja sõiduki pardakaamerale, kuid sellel olev kellaaeg on tund aega maas.
19. S E Di sõiduki pardakaamera salvestiselt on tuvastatav, et
20. aprillil 2025 kell 14.33 (videos kellaaeg 13.33, õige aeg on 14.33) menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk xxx, riikliku registreerimisnumbriga xxx, möödub ohutussaarest, mis on tähistatud liiklusmärgiga 421 „Ümberpõike suund”, vastassuunavööndi kaudu. Ohutussaarest möödumise järel reastub menetlusalune isik ette pärisuunavööndis otse liikuvale mootorsõidukile, sundides oma manöövriga teist juhti järsult muutma oma liikumiskiirust, kuni auto peatub täielikult. Menetlusalune isik väljub oma sõidukist ja jookseb S E Di sõiduki juurde. Pardakaamera salvestiselt nähtub, et teine sõiduk tagurdab ja möödub vastassuuna kaudu menetlusaluse isiku sõidukist ning liigub edasi Rocca Al Mare keskuse parklasse, kus üritab menetlusaluse isiku sõiduki eest ära sõita, pöörates parkimiskohtade vahele.
21. Erinevad avalikud kaamerad on jäädvustanud, kuidas menetlusalune isik jälitab mootorsõidukiga xxx teist sõidukit Rocca al Mare keskuse parklas.
22. S E Di sõiduki pardakaamera salvestiselt on näha, et Rocca Al Mare keskuse parklast lahkudes jääb S E Di sõiduk seisma vasakpööret ootava sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx taha. Rocca Al Mare keskuse parklast väljasõidul enne Paldiski maanteele pööramist on liiklusmärgid „Ühesuunaline tee”, „Anna teed” ja „Ülekäigurada”. Kui sõidukid jõuavad Paldiski mnt-l Haabersti ringristmikule, sõidab menetlusalune isik pidevat joont ületades ette kõrvalrajal liikuvale mootorsõidukile xxx, mille taga sõidab S E D. S E D reastub paremal asuvale sõidurajale. xxx jääb seisma. Menetlusalune isik liigub foori keeleva tulega mootorsõidukiga xxx üle ohutussaare äärekivide vastu lubatud sõidusuunda liikudes S E Di sõidukile ette. Menetlusalune isik pargib oma sõiduki S E Di seisva sõiduki ette ja väljub sõidukist, joostes viimase sõiduki poole. S E D tagurdab, reastub vasakpoolsele sõidurajale ja lahkub, sõites välja ringristmikule.
23. Kogu Haabersti ringristmikul toimunu nähtub ka erinevate avalike kaamerate salvestistelt. Nendelt nähtub kuidas menetlusalune isik on sunnitud ristmikult ära sõitmiseks kohapeal manööverdama. Samal ajal on takistatud ülejäänud sõidukite ristmikule väljasõit, kuna mootorsõiduk xxx on sõidutee hõivanud.
24. Videosalvestistega on tõendatud menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemine. Oma käitumisega rikkus H M LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste 3 liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
25. Mõisa tänaval liikudes rikkus H M LS § 45 lg 3 ja lg 4, mis keelab sõita vastassuunavööndis ja kohustab kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest või muust sellisest rajatisest mööduda paremalt. Menetlusalune isik, peatades sõiduki Mõisa tänaval kohas, kus teeb võimatuks teistel sõidukitel temast liiklusseaduse nõudeid eiramata liikumist jätkata, ei täida LS § 21 lg 2 p 5 nõuet, mis keelab sõidukit peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid.
26. Haabersti ringristmikule sõites rikub menetlusalune isik LS § 58 lg 3, mis sätestab, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Keerates vastu lubatud sõidusuunda ette teisele sõidukile, rikkus ta jällegi vastassuunavööndis sõitmise keeldu. Peatades oma sõiduki ristmikul, kus tegi võimatuks teiste sõidukite liikumise ristmikule, rikkus ta LS § 21 lg 2 p-de 5 ja 15 nõudeid, mille kohaselt ei tohi sõidukit peatada ristmikul ega kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid.
27. Videosalvestistelt on nähtav, et sõidukid, mille liikumist menetlusalune isik takistas, olid sunnitud pidurdama ja peatuma. Samuti on salvestistelt tuvastatav, et kokkupõrke vältimiseks ja edasi liikumiseks pidid nad ka oma sõidusuunda korrigeerima. Sellega põhjustas H M korduvalt liiklusohtliku olukorra LS § 2 p 31 tähenduses.
28. Rikkumiste ohtlikkust ja kaasliiklejate ohustamist tõendab ka kõnesalvestis, milles S E D helistab Häirekeskusesse ja palub abi. Kõnest selgub, et toimub tõsine konflikt sõiduki, xxx registreerimisnumbriga xxx, juhiga, kes sõidab vastassuunavööndis. Helistamise ajal tuleb xxx juht helistaja auto juurde ning lööb seda. Hiljem asub xxx juht helistaja autot jälitama. S E Di jutust selgub, et tema autos on ka väike laps ning tegemist on väga tõsise situatsiooniga. Salvestiselt on kuulda vene keelt rääkiva naisterahva hüsteeriline jutt.
29. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et H M rikkus keeldu sõita ristmikule foori keelava tule ajal ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi. Samuti on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime LS § 241 lg 2 kvalifitseeritava väärteo, mis näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Õigesti on kvalifitseeritud ka H M väärtegu LS § 231 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht.
30. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et tema õigusvastane käitumine oli tingitud teise sõiduki juhi provokatiivsest käitumisest. Kohtu arvates on menetlusalune isik andnud ennastõigustavaid ütlusi ning ta on üritanud nii ütlusi andes kui ka kohtule kaebust esitades salvestisel nähtuvat enda kasuks tõlgendada, luues mulje olukorrast, mida tegelikkuses ei toimunud. Seega rikkus ta liiklusseaduses kehtestatud norme kavatsetult. Samuti puuduvad ka H M teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
31. Kohtule jääb arusaamatuks menetlusaluse isiku kriitika kohtuvälise menetleja vaenuliku ja eelarvamusliku suhtumise suhtes, kuivõrd menetleja ei pööranud tähelepanu menetlusaluse isiku selgitusele kogu sündmuse alguse kohta. Kohus peab vajalikuks selles osas märkida, et sündmuse algus ei muuda olematuks sündmuse käiku, rikkumiste olemust ega õigusta menetlusaluse isiku käitumist. Ohutu liikumise ja liiklemise eesmärgil kehtestatud normid kehtivad kõikidele liikluses osalejatele igal ajahetkel. Vähetähtis ei ole, et H M käitus norme eiraval viisil teadlikult. 4 Karistus
32. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et kuna LS § 221 lg 1, § 231 lg 2 ja § 241 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 231 lg 2 järgi.
33. LS § 231 lg 2 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
34. Kuna karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puudusid, kergendava asjaoluna võeti arvesse kahetsust ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest, siis karistusena võeti LS § 231 lg 2 alusel H Mlt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks.
35. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja, määrates H Mle karistuse KarS § 63 lg-st 1 lähtudes, õigesti leidnud, et tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kõik väärteokoosseisud. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 231 lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte alusel.
36. Kohus nõustub menetlejaga, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
37. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, siis on menetlusaluse isiku süü suur, kuna sõidukis, mida menetlusalune isik jälitas, oli kolm isikut, nende hulgas laps. Samuti olid ohustatud ka teised liiklejad, sest tegemist oli päevase ajaga ning piirkonnaga, kus asub suur kaubanduskeskus ning Tallinna suurim ringristmik. Liiklusoht ei realiseerunud õnnetuseks vaid teiste sõidukijuhide õigete juhtimisvõtete ja reaktsioonide tõttu.
38. Karistusregistri väljavõttest ja väärteotoimikus olevast otsusest nähtuvalt on H Ml üks kehtiv väärteokaristus. Teda on karistatud
39. märtsil 2025 LS § 242 lg 2 alusel rahatrahviga 504 eurot. Rahatrahv on tasutud
40. märtsil
41. Paraku tuleb tõdeda, et taoline karistus ei ole H M käitumist muutnud ja ta on jätkanud peagi liiklusrikkumistega. Seejuures on tähelepanuväärne, et rikkumised on ajaliselt lähedased. Oluline on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud vaid 1,5 kuu möödumisel pärast eelmist väärteootsust. Kohus leiab, et olukorras, kus sedavõrd lühikese aja järel pannakse toime uus liiklusalane süütegu, millega kaasneb jällegi ka liiklusoht, võib teha järelduse, et varasemalt kohaldatud karistus, s.o rahatrahv, ei ole talle ilmselgelt õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.
42. H M karistusandmed ning uue liiklusalase väärteo toimepanemine näitavad seda, et tema liiklust ohustav käitumine on vaatamata kohaldatud karistustele ajas jätkunud ja rikkumised muutunud tõsisemaks. Arvestades aga seda, et eelmine rahatrahv ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ja menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, leiab kohus, et rahaline mõjutamine menetlusaluse isiku puhul eesmärki ei saavuta ja menetlusalust isikut korrale ei kutsu, mistõttu on kohtu arvates menetlusaluse isiku liiklusest eemaldamine ja teiseliigilise karistuse kohaldamine põhjendatud ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigiga.
43. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati H Mt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on tuvastanud kergendava asjaolu ja seda ka karistuse mõistmisel arvesse võtnud. Menetleja on põhjalikult selgitanud karistuse mõistmist ning eraldi veel välja toonud karistuse pikkust mõjutanud tegurid. 5
44. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja teadvalt liiklusnõudeid eiravad juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Sellist kohtu arusaama kinnitab ka S E Di ja tema sõidukis olnud naisterahva reageering. Kõnesalvestiselt kuuldu ei jäta kahtlust, et menetlusaluse isiku käitumine oli nende jaoks hirmutav.
45. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada H M suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse äravõtmist ning väärteotoimiku materjalid ei anna alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks ega ka põhikaristuse vähendamiseks.
46. Kohtu jaoks on oluline siinkohal märkida, et H M ei ole mõistnud oma teo tõsidust ega saanud aru selle ohtlikkusest, vaid püüdis kohut veenda, et ohtliku olukorra tingis teise sõiduki juhi käitumine ja tema hinnangul mingit ohtu ei olnud.
47. Kaebuses on viidatud, et menetlusalune isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses töö- ja pereeluliste kohustuste täitmisega.
48. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et vajadus perekonna eest hoolitseda ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus isikult on karistuseks mootorsõiduki juhtimisõigus äravõetud, tuleb oma elu korraldada ümber selliselt, et pere eest hoolitseda ja töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata.
49. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik igapäevasete toimetuste tegemiseks. Selline teadmine ei olnud aga talle takistuseks väärteo toimepanemisel. Menetlusalune isik oli juhtimisõiguse vajalikkusest teadlik ka siis, kui ta menetlusesemeks olevad liiklusalased väärteod toime pani. Arvestades seda, et ta liiklusseaduse nõudeid rikkus teadlikult, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et teda uuesti karistatakse. Seega ei saanud isikule järjekordse karistuse saabumine olla üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja loobub rahatrahvi kohaldamisest, sest rahatrahv karistusliigina ei ole soovitud mõju avaldanud - menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud.
50. Karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka H M enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused.
51. Seega tuleb eelnevatel kaalutlustel jätta H M kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus selgitab juhtimisõiguse äravõtmise osas täiendavalt, et LS § 127 kohaselt on H M kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. (allkirjastatud digitaalselt) 6 7