Obsah (6)

§ 175§ 193§ 1933§ 2§ 173§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2026, Tartu Tsiviilasi D.I kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-21-18558 Menetlustoim

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 1.

juulit 2022 esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuna võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks enne 1. juulit 2022, siis

§ 1933

lg 2 järgi otsustatakse kohustustest vabastamine viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. D.I kohustustest vabastamise menetlus algatati 16.08.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 01.09.2022, seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise alates 01.09.2025. 7.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik töötanud täistööajaga Tartu Rakenduslikus Kolledžis ja õppinud kutseõpetajaks Tartu Ülikoolis. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 2/3 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadavad. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. 11.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitava sissetuleku määra ning võlgnik on teinud võlausaldajatele regulaarseid väljamakseid summas 16 798,89 eurot. Kohus on kontrollinud võlgniku tehtud väljamakseid ning väljamaksete suurused vastavad võlgniku loovutuskohustusele ning kohtumääruses toodud jaotisele. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades 62% võlausaldajate nõuetest, mida saab pidada arvestatavaks ulatuseks. Kohus leiab, et D.I tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud D.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus D.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3/3