KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10833 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kriminaalasi U.S süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 2 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- augusti 2016 otsus Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.S Menetlusosalised: Prokurör Kaitsja Süüdistatav Konstantin Rostovtsev Vandeadvokaat Irina Žurina U.S Isikukood XXX Elukoht XXX Alates 14.08.2014 kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- augusti 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
- veebruaril 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
- veebruarist
- Süüdistatav saab kassatsiooni esitada ainult advokaadist kaitsja vahendusel. Maakohtu otsus
- Viru Maakohtu 17.08.2016 otsusega tunnistati U.S süüdi KarS § 266 lg 2 p 2 ja 3 (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1 ja 2) järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. 1.
- KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda vangistusega 8 kuud. 1.
- KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liideti see karistus Viru Maakohtu 14.08.2014 otsusega mõistetud karistusega – 2 aastat ja 8 kuud vangistust – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat ja 11 kuud vangistust. Sellest arvati maha kantud karistus alates 14.08.2014 kuni 16.08.2016, s.o 2 aastat ja 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 10 kuud ja 28 päeva vangistust alates 17.08.
- 1.
- Samas asjas tehti veel otsus J.J. i, A.E. i ja V.I. i kohta, kuid nende osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
- Maakohus mõistis U.S süüdi KarS § 266 lg 2 p 2 ja 3 (alates 01.01.2015 KarS § 266 lg 2 p 1 ja 2) järgi selles, et ta koos J.J. i ja V.I. iga tungis 14.02.2014 päevasel ajal sisse XXX asuvasse P.B. i eramajja, pannes selle toime valdaja tahte vastaselt ja tema suhtes vägivalda kasutades. Seejuures J.J. pritsis gaasiballoonist kannatanule silmadesse gaasi, lõi teda rusikate, jalgade ja kepiga vastu pead ja keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.
- Nimetatud süüdistus leidis tõendamist kannatanu P.B. i, tunnistaja S.G. i, kaassüüdistatavate J.J. i ja V.I. i ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu kinnitab, et tema tahte vastaselt tungisid 3 meest tema majja, kusjuures J.J. pritsis gaasiballoonist kannatanule silmadesse gaasi, mis teda pimestas. Seejärel löödi ta pikali ja 2 meest hakkasid teda teine teiselt poolt keppide ja jalgadega peksma. Peksmisega tekitati talle terve rida kehavigastusi, mida kinnitab arstlik tõend. Gaasiballooni ja keppide olemasolu tõendavad asitõendite vaatlusprotokollid ning veremäärdumisi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll. Politseinikust tunnistaja S.G. i ütluste kohaselt nägi ta sündmuskohal verist kannatanut, kes avaldas, et 3 meest tungisid tema majja ja peksid teda. V.I. i ütluste kohaselt J.J. peksis kannatanut algul rusikate ja seejärel kepiga. Kepiga peksmist kinnitab ka U.S . Samas V.I. ja U.S eitavad, et nemad oleks kannatanut peksnud. Maakohus leidis, et kuivõrd süüdistatavad kõik kolmekesi sisenesid majja koos ning kannatanu suhtes vägivalla kasutamine toimus kõigi kolme vahetul osalemisel ja kokkuleppel, siis on tegemist grupis toime pandud sissetungimise ja vägivallaga.
- Karistuse mõistmisel maakohus arvestas, et U.S on kannatanu majja omavolilist sissetungi tunnistanud, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas arvestati, et teda on varem 2 korda kohtulikult karistatud. Arvestades majja sissetungimise tehiolusid ja seejuures kasutatud vägivalda ning tekitatud kehavigastusi, pidas kohus põhjendatuks karistuseks mõista 1 aasta vangistust, mida vähendati 1/3 võrra. Sama suur karistus mõisteti ka V.I. ile. J.J. ile mõisteti karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.
- Menetluskuludena mõisteti U.S-ilt välja sundraha 645 eurot ning kaitsjatasu 403,08 eurot. Seejuures määrati, et need kuuluvad tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. -2- Apellatsioon
- Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni U.S , kes palub ennast õigeks mõista või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista kergem karistus. 6.
- Ta leiab, et kohus ei ole näidanud, milles seisnes tema panus omavolilises sissetungimises ja vägivallatsemises. Tegelikult ta kannatanule kehavigastusi ei tekitanud ja tema majja sisenes koos teistega seetõttu, et oli ebakaines olekus ja ei saanud aru, mida teeb. Seetõttu palub ta end õigeks mõista ja menetluskulud jätta riigi kanda. Kui aga teda õigeks ei mõisteta, siis taotleb ta karistuse vähendamist ja selle kaetuks lugemist praegu kantava karistusega, sest need kriminaalasjad oleks võinud liita, mitte aga neid eraldi arutada. 6.
- Menetluskulud palub ta jätta riigi kanda, sest ta on invaliid ja vanglas olles pole tal võimalik töötada. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsiooni, kohtuistungite protokollide ja kõigi kohtutoimikute materjalidega, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Seejuures ringkonnakohus tõendite hindamisel lähtus asjaolust, et kriminaalasja arutati lühimenetluses.
- Maakohus on näidanud tõendite kogumi (MK otsuse lk 10-11), mis kinnitab U.S osavõttu valdaja tahte vastaselt eramusse sissetungimisest, mis pandi toime vägivallaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib, et asjaolu, et U.S kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud, ei välista tema süüd KarS § 266 lg 2 p 1 ja 2 järgi, sest süüdistatavad kõik kolmekesi koos sisenesid majja ning kannatanu suhtes vägivalla kasutamine toimus kõigi kolme vahetul osalemisel ja kokkuleppel, seega on tegemist grupis toime pandud sissetungimise ja vägivallaga. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et U.S oleks kaassüüdistatavaid keelanud või muul moel neid takistanud kannatanut peksmast. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus ei nõustu U.S väitega, et maakohus ei ole näidanud, milles seisnes tema panus omavolilises sissetungimises ja vägivallatsemises.
- Karistuse mõistmisel maakohus arvestas kõiki seaduses ettenähtud asjaolusid ja põhjendas, miks U.S-ile tuleb mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Seejuures maakohus arvestas, et kuritegu pandi toime juba 14.02.2014, kuid kohtusse saadeti asi alles 16.12.
- Maakohus leidis (MK otsuse lk 22), et süüdistuse vähest keerukust ning kogutud tõendusteabe mahtu arvestades ei olnud niivõrd pikk kohtueelne menetlus õigustatud ja sellest lähtuvalt kohus vähendas mõistetavate karistuste määrasid. Maakohus on põhjendanud (MK otsuse lk 25), miks U.S-ile tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuotsuste kogumis seejuures reaalselt liideti eelmisele karistusele ainult 3 kuud vangistust. Ringkonnakohus leiab, et selline karistus ei ole liiga raske antud kuriteo eest ning pole alust seda lugeda kaetuks praegu kantava karistusega, nagu U.S taotleb. Selleks ei anna alust ka väide, et kriminaalasjad võinuks liita. Maakohus juba karistuse mõistmisel arvestas, et niivõrd pikk kohtueelne menetlus ei olnud õigustatud.
- Maakohus on U.S-ilt välja mõistetud menetluskulude 1048,08 euro osas määranud (MK otsuse lk 27), et need kuuluvad tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
- Ringkonnakohus leiab, et puudub alus osa kulude riigi kanda jätmiseks (nende täieliku riigi kanda jätmise välistab KrMS § 180 lg 3), sest U.S invaliidsus ja tal vanglas töö -3- puudumine ei ole sellised asjaolud, mis takistaks tal ühe aasta jooksul osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 1048,08 eurot.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. /digiallkirjad/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus -4-
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.