1-15-10833/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. mai 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-10833 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Jelena Laas Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu K.I , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemise l: xxxx Karistuse kandmise algus 17.08.2016 ja lõpp 15.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.05.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta K.I vangistusest tingimisi enne vabastamata. tähtaega Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja K.I-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.08.2016 otsusega lühimenetluse korr as KarS § 266 lg 2 p 2,3 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 1 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistuse Viru Maakohtu 14.08.2014 otsusega mõistetud karistusega (2 aastat 8 kuud vangistust) ning üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistis K.I-le liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud vangistust, millest kohus arvas maha Viru Maakohtu 14.08.2014 otsuse järgi kantud karistuse (2 aastat 2 päeva vangistust) ning mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks luges kohus 17.08.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla K.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung K.I taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist . Kinnipeetava sõnul läheb ta vabanedes elama ema juurde, neil on aiamaa, hakkab sellega tegelema. Arvas, et tulevad emaga kahekesi toime, sest ema saab ka pensioni. Selgitas, et distsiplinaarkaristused on seotud tervise probleemidega ja ta polnud võimeline vanglas tööd tegema, arsti juurde sai aga alles hiljem. Kinnitas, et suhtlema hakkab ainult ema, venna ja endise elukaaslasega. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei pea võimalikuks K.I vabastamist vangistusest tingimisi enne karistusaja lõppu. Prokurör märgib, et kinnipeetav on korduvkaristatud, tal on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitavad sellele, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga ja karistuse eesmärk ei ole täidetud. Prokurör lisab, et K.I on stabiilne õigusrikkuja, tema hoiakuid ja väärtushinnanguid on tugevasti mõjutanud kriminaalne subkultuur, tema tegusid iseloomustab vägivaldsus, elustiil on hoolimatu ja riskiv. Ka on kinnipeetav varasemalt uue kuriteo sooritanud katseajal, seega puudub alus eeldada, et kriminaalhooldusega on võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokurör juhib tähelepanu ka kõrgele retsidiivsusnäitajale. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. K.I käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste ning kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, vanglakaristust kannab 12-ndat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava 2 kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemalt karistatud vägivaldsuse, varavastaste kuritegude, huligaansuste ja väljapressimiste eest. Põhjuseks on enamasti rahalise kasu saamine ja soodusteguriks alkohol ning grupi mõju. Kriminaalhooldusame tniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama ema juurde. Tegemist on kinnipeetava vennale kuuluva 2-toalise korteriga, millel võlgnevusi pole ja kus kinnipeetava ema elab üksi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedas eks on ema ja vend, kellega suhted on head ning toetavad, tütar elab Kinnipeetava Tšehhis. ema sõnul on K.I lähedaste poolt k oju oodatud. Ka on lähedased nõus kinnipeetavat vabanemisel abistama, seega on isikul olemas sugulaste moraalne ja materiaalne toetus. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust, kuulub kinnipeetava tutvuskonda ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“, milledest võttis aktiivselt osa. Samas riigikeele õpet A1 tasemel ei läbinud ning kursuse kordamisest keeldus põhjusel, et ta on õppimiseks liiga vana ning xxxx ei ole riigikeelega midagi peale hakata. Kutseharidussüsteemis ei osalenud tervislikel põhjustel, määratud töökohal tööle ei asunud, alates 12.01.2017 on tervislikel põhjustel töötamisest vabastatud. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul puudub ka eriala, aga samuti puudub tal ametlikult töötamise kogemus ja harjumus ja seda olukorras, kus K.I on Eesti vanglates viibinud poole oma elust, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kinnipeetav on tunnistatud täielikult töövõimetuks, seega on tal vabanemisel võimalik küll saada töövõimetuspensioni, kuid see ei pruugi katta tema rahalisi vajadusi, kuna isikul on täitmata rahalisi nõudeid 1880 eurot. K.I oli vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega. Isik ise ei näe vajadust loobuda alkoholi tarvitamisest, kuigi teadvustab oma käitumise seotust alkoholiga. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis suureneb uute kuritegude toimepanemise risk. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 49%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, puudulik probleemide lahendamise oskus, alkoholi tarvitamine, tegevusetus, negatiivse mõjuga tutvusringkond ning emotsionaalselt pingeline olukord. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik ristus ja käitumiskontrollile ka allut amine ei ole K.I-le positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. 3 Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et K.I puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4