← Eesti

1-15-10833/136

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 2. mai 2022 1-15-10833 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Jevgeni Jelissejev

(38206052225)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  1. aprilli
  2. a määrus Jevgeni Jelissejev Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Alina Paadik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Jevgeni Jelissejev kannab talle Viru Maakohtu
  6. augusti
  7. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1 ja § 121 järgi lühimenetluses mõistetud 2 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Narva Linnakohtu
  8. juuni 2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa võrra. Liitkaristuseks määrati 5 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Samuti tunnistati J. Jelissejev lühimenetluses süüdi KarS § 266 lg 2 p-de 2,3, § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 200 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 2 alusel liideti see karistus Viru Maakohtu
  9. juuni
  10. a otsusega mõistetud rahalise karistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust ja rahaline karistus 960 eurot. Kergem karistus loeti raskemaga kaetuks ja lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi rahaline karistus 960 eurot ning vangistus 5 aastat 6 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti
  11. aprill
  12. Karistusaeg lõpeb
  13. oktoobril
  14. Vangla esitas materjalid J. Jelissejevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks mitte toetades tema vabastamist. Prokuratuur ei toeta J. Jelissejevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav soovib ennetähtaegselt vabaneda.
  15. Viru Maakohtu
  16. aprilli
  17. a määrusega jäeti J. Jelissejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  18. Formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, ent maakohtul puudus veendumus, et J. Jelissejev suudaks õiguskuulekalt käituda.
  19. J. Jelissejevi käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustab positiivselt töötamine, alates
  20. juulist 2021 on ta avavanglas, töötab OÜs Invest ning omandab T-kategooriat ja õpib tõstukijuhiks. Ta läbis sõltuvusteemalised programmid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ koos jätkutegevusega ning osales vestlusetel probleemide lahendamisest ja majandusliku toimetuleku võimalustest. J. Jelissejevil on üks distsiplinaarrikkumine, mille eest talle määrati leebeim karistus – noomitus. Vähetähtsa rikkumise tõttu kohus sellele suurt kaalu ei omistanud. Vabanemise kasuks räägivad veel elu- ja töökoht.
  21. Varasemat elukäiku arvestades ei saa aga välistada uute kuritegude toimepanemise ohtu. J. Jelissejevil on neli kriminaal- ja väärteokaristust. Kuriteod on toime pandud osaliselt katseajal, mil isik oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. J. Jelissejevi käitumine oli seega ka enne eelmist tingimisi ennetähtaegset vabastamist vanglas positiivne. Sellele vaatamata ei suutnud ta vabaduses õiguskuulekalt käituda ega katseaega edukalt läbida. Esmalt tunnistati ta süüdi Viru Maakohtu
  22. juuni
  23. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi ning karistati rahalise karistusega. Viru Maakohtu
  24. augusti
  25. a otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 266 lg 2 p-de 2,3, § 199 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1, § 121, § 200 lg 2 p 4 järgi. Seega pani ta korduvalt toime isiku- ja varavastaseid kuritegusid. See näitab impulsiivset käitumist ning ükskõiksust ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Karistusele liideti Narva Linnakohtu
  26. juuni
  27. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa.
  28. Kinnipeetava varasem käitumine näitab seega, et ka 6 aasta pikkune vangistus polnud piisav avaldamaks J. Jelissejevi käitumisele mõju ja muutmaks tema hoiakuid. Seega ei saa olla veendunud, et ka 5-aastane karistus on tarvilikul määral avaldanud J. Jelissejevi käitumisele ja hoiakutele mõju.
  29. Positiivne on küll see, et kinnipeetav mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust ja soovib elada kainet elu, ent ka varem on süüdlane püüdnud alkoholist tulutult loobuda. Eelmisest vangistusest ennetähtaegselt vabanedes rikkus J. Jelissejev alkoholi tarvitamise keeldu. Istungil põhjendas ta seda vanaema surma ja elus toimunud tagasilangusega. Alkoholi keeld on aga absoluutne. J. Jelissejevil on diagnoositud alkoholisõltuvus, ent ta ei tunnista seda. Varasemalt on ta aga näidanud suutmatust katseajal alkoholist loobuda. Kuna isiku varasem katseaeg ebaõnnestus tema mitteõiguskuuleka käitumise tõttu, siis puudub usaldus, et endise elustiili taastumisel kuritegudeni viinud käitumismudel ei korduks. Saanud küll aru, et kõik tema probleemid on tingitud alkoholist, ei ole J. Jelissejev astunud alkoholiprobleemiga tegelemiseks vabaduses reaalseid samme. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas J. Jelissejev
  30. a septembrist kuni kinnipidamiseni (
  31. aprill 2017) igapäevaselt alkoholi. On selge, et lihtsalt soovist alkoholi mitte tarvitada J. Jelissejevi puhul ei piisa (vaja oleks otsida psühholoogilist või spetsialisti tuge).
  32. J. Jelissejevi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka kriminaalse taustaga suhtlusringkonna olemasolu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta peab vanglast kirjavahetust ja suhtleb telefonitsi kriminaalkorras karistatud isikutega. 2
  33. Korduvalt kuritegusid toime pannud isiku puhul, keda on varasemalt ennetähtaegselt vabastatud, ent kes pani toime uued kuriteod katse ajal, peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus olema väike. Sellist järeldust aga J. Jelissejevit iseloomustavatest andmetest teha ei saa. Seetõttu ei saa teda ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. MÄÄRUSKAEBUS
  34. J. Jelissejev palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.
  35. Positiivselt iseloomustavad asjad kaaluvad üle negatiivse. J. Jelissejev asub elama ema ja õe juurde, kes saavad teda positiivselt toetada ja suunata õiguskuulekale elule. Positiivne on seegi, et J. Jelissejev osales probleemide lahendamise oskuste arendamise vestlustel, kust sai väga palju kasulikku informatsiooni ja hakkas tegema positiivseid järeldusi. Ta on läbinud ka mitu sotsiaalprogrammi („Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“) ja osalenud nende järeltegevustes. See lükkab ümber kohtu järelduse, et J. Jelissejev ei ole astunud reaalseid samme alkoholi probleemi lahendamiseks. Kui ta ei oleks tahtnud probleemiga tegeleda, ei oleks ta neid tegevusi läbinud. Samuti oleks ta tagasi kinnises vanglas, kui oleks juba pikaajalise avavanglas viibitud perioodi jooksul alkoholi tarvitanud. J. Jelissejev käib juba peaaegu aasta tööl OÜ-s Invest. Seega on J. Jelissejev astunud väga konkreetseid samme alkoholiprobleemiga tegelemiseks ega hakka uuesti alkoholi tarvitama.
  36. Kindel elu- ja töökoht näitab, et majanduslikke raskusi J. Jelissejevil ei teki ning ühiskonda sulandumine on parem.
  37. Kohus on ette heitnud suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. J. Jelissejev selgitab, et ei kavatse vabaduses kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda. Hetkel ta võib-olla tõesti helistab kriminaalse taustaga inimestele, ent palub kohtul aru saada sellest, et jube väsitav oleks iga inimese käest aru pärida, kas see on kriminaalkorras karistatud või mitte. Igapäevaselt kriminaalse taustaga tuttavaid J. Jelissejev endale siiski ei otsi, vaid püüab teha kõik endast oleneva, et tema tutvusringkonda kuuluksid õiguskuulekad inimesed. Vanglas on seda aga paratamatult raske teha. J. Jelissejev kinnitab, et vaatamata vanglas viibimisele on tal siiski ka praegu õnnestunud õiguskuulekaid tuttavaid leida – ta käib iga kahe nädala tagant vanglaväliselt kirikus jumalateenistusel ning on leidnud sealt õiguskuuleka taustaga inimesi, kes soovivad teda aidata ja õiguskuulekale teele suunata. Lisaks suhtleb J. Jelissejev ka kiriku preestriga, kes samuti on andnud talle positiivseid õppetunde ning kinnitanud kiriku valmidust olla toeks õiguskuulekal teel püsimisel ning tagasilanguse vältimisel. Usk täidab J. Jelissejevit vaimselt ja moraalselt, stabiliseerib, aitab alkoholi tarvitamisest hoiduda ning mitte langeda tagasi kriminogeensesse ellu. Jumalale ja kirikule on J. Jelissejev andnud lubaduse teha alkoholiga ja varasema käitumisega lõpparve.
  38. J. Jelissejev mõistab, et on vanglas enda süül ning katseajal kuriteo toimepanemine oli väga halb. Ta annab aga lubaduse edaspidi kuritegusid mitte toime panna ja alkoholi tarvitada. Varasemalt oli ta tühi ja sisemise jõuta, ent nüüd on see olemas ja palub kohtult võimalust seda tõestada.
  39. Lisaks läks J. Jelissejev väljapoole vanglat omandama T-kategooriat ja õpib tõstukijuhi kursustel. Seegi annab talle parema võimaluse olla tööturul konkurentsivõimeline ning võimaldab paremat elukvaliteeti ja palka. 3
  40. Kui varem J. Jelissejevil väärtused puudusid, siis nüüd on nendeks pere ja töö. Ta on aru saanud, et ema pole enam noor ning tema eest on vaja hakata hoolt kandma. Enam ei tohi raisata aega oma elu põletamiseks vanglates.
  41. J. Jelissejev mõistab, et katse ajal ei olnud positiivne alkoholi tarvitada, ent tema vanaema suri ja tekkis tagasilangus. Seda enam ei juhtu ja poleks juhtunud varemgi, kui J. Jelissejev oleks varem Jumala leidnud. J. Jelissejev soovib lasta end kodeerida kogu eluks, sest tahab olla kindel, et ta enam kunagi alkoholi tarvitama ei hakka. Ta soovib kohtult võimalust end tõestada. Lisaks soovib J. Jelissejev tõestada end ka iseendale, oma perele ja Jumalale. Paremaks ei lähe ka J. Jelissejevi tervis, ta saab vanemaks ja tahaks olla oma pere ringis. Vestlustel spetsialistidega on ta saanud väga head nõu alkoholist hoidumiseks ning kasutab neid näpunäiteid juba praegu. Psühholoogilist tuge saavad pakkuda pere ja kirik.
  42. Suuremas osas on iseloomustus positiivne. Vabastamise mittetoetamine tuleneb riskiprotsentidest, mida aga kohus enam arvesse ei võta. Prokuratuuri arvamus ühtib tavaliselt alati vangla omaga. Kahetsusväärselt hindavad nii vangla kui ka prokuratuur J. Jelissejevit tema eelmise vangistuse järgi. Kokkuvõtvalt leiab J. Jelissejev, et tema vangistus on eesmärgi täitnud ja edaspidine karistuse kandmine ei ole enam vajalik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  43. Hinnates määruskaebuse argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks.
  44. Kaebaja märgib õigesti, et edasise õiguskuuleka käitumise eeldust saab hinnata isiku vangistusaegse käitumise järgi ning võimaluste järgi vabaduses. Kohus ongi kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud kinnipeetava osalemist erinevates sotsiaalprogrammides ja nende jätkutegevustes. Hea on see, et määruskaebuse esitaja on nendest programmidest omandanud enda jaoks palju kasulikku. Nõustuda tuleb kaebajaga selleski, et tema vangistusaegne käitumine näitab, et konkreetseid samme enda alkoholisõltuvusega tegelemiseks on ta tõepoolest astunud. Samas ei kanna ringkonnakohtu arvates maakohtu määrus mõtet, et J. Jelissejev pole astunud reaalseid samme alkoholi probleemi lahendamiseks, vaid lahendi mõtte kohaselt peab kohus silmas neid tegevusi, mis aitaks süüdlasel tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral alkoholiprobleemiga tegeleda – konkreetsemalt ei tekkinud kohtunikul veendumust, et enne vangistust igapäevaselt alkoholi tarvitanud J. Jelissejev suudaks iseseisvalt tagasilangust vältida. Ringkonnakohuski nõustub maakohtuga selles, et vaid soovist alkoholi mitte tarvitada ei piisa, kui isiku alkoholiprobleem on nii pikaajaline, nagu J. Jelissejevil. Isiku käitumine avavanglas näitab tõepoolest seda, et kontrollitud tingimustes ja olles hõivatud töö ja õpingutega, suudab J. Jelissejev hoida kainust. Samas vajaks ka vangla iseloomustuse kohaselt J. Jelissejev vaatamata realistlike eesmärkide (toetada pere ja tööle minna) tuge, ent tugiisiku kaasamist süüdlane ei soovi.
  45. Määruskaebuses on J. Jelissejev kindel, et just lähedased pakuks talle psühholoogilist tuge. Samas on aga J. Jelissejev isegi möönnud, et ema pole enam noor ja vajab hoopis ise abi. Ehkki kinnipeetava suhted ema ja õega on head ja toetavad, on siiski kaheldav, kas lähedastel oleks eriline mõju süüdlase õiguskuulekusele. Süüdistatav on siiski peatselt 40-aastane mees, kelle isiksus ning harjumused on välja kujunenud. Vaevalt on emal või õel tema elukorralduse osas enam sõnaõigust. Ka eelmisel korral J. Jelissejevit tingimisi ennetähtaegselt vabastades näitas kohtu hinnangul isiku käitumine vangistuses tema muutumist paremuse poole ning ka kindel elukoht ning lähedaste ja kriminaalhoolduse toetus pidanuks kaasa aitama süüdlase edaspidisele õiguskuulekale käitumisele (Viru Maakohtu
  46. oktoobri
  47. a määrus), ent see lootus paraku 4 ei täitunud. Seega ei saa teha isiku heast käitumisest vanglas (mida tõsi küll varjutab üks kehtiv distsiplinaarkaristus), lõplikke järeldusi selle kohta, kuidas J. Jelissejev sel korral vabanemise järel käituma hakkab.
  48. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et J. Jelissejevi elu võivad hoopis hakata mõjutama kriminaalse taustaga isikud. Ehkki kinnipeetav selgitab, et ei kavatse nendega vabaduses suhtlema hakata ega otsi tutvusi kriminaalse taustaga isikutega, nähtub tema varasemast elukäigust siiski selgelt, et olles tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, pöördus J. Jelissejev üsna peagi harjumuspärase elu juurde – pannes koos teiste kuriteokaaslastega ja üksi toime uusi kehalisi väärkohtlemisi, vargusi, omavolilisi sissetunge, väljapressimise ja röövimise. Seetõttu kujutab endast kahtlemata ohtu kinnipeetava kriminaalse taustaga suhtlusring, sest grupis toime pandud kuriteod viitavad tema mõjutatavusele. Ka vangla iseloomustuse kohaselt oli J. Jelissejevil välja kujunenud kindel elustiil - juhutööd, joomingud, varavastased süüteod, et rahuldada oma sõltuvusprobleemi. Elustiil viitab riskimisele, hoolimatusele ning teiste ära kasutamisele. Lugedes süüdimõistvat otsust, peab ringkonnakohus J. Jelissejevi puhul ohuks just uusi vägivallaga seotud isiku- ja varavastaseid kuritegusid. Nimelt ei saa jätta tähelepanuta, et kannatanute suhtes rakendatud vägivald oli suure intensiivsusega (näiteks peksmine teadvuse kaotuseni, peksmine keppide ja metalltoruga ja jalgade ning rusikatega pähe), kuritegude toimepanemist iseloomustas tihti subjektiivsest küljest kavatsetus.
  49. Määruskaebuse esitaja heidab ette sedagi, et teda hinnatakse varasemate karistuste alusel. Samas peetakse kohtupraktikas heaks uute kuritegude toimepanemise indikaatoriks just isiku varasemat elukäiku. Nii varem kriminaalkorras karistatud kui ka teatud kuritegusid (nt varavastaseid) toime panevate isikute puhul on kohtupraktikas täheldatud suurt retsidiivi. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isik evib kahtlemata negatiivset suhtumist ühiselus kehtivate reeglite vastu ning vastandub õiguskorrale. Kuidas muidu selgitada seda, et ka pikaajalise vanglakaristuse ärakandmise järel ei teinud süüdlane sellest mingeid järeldusi, vaid langes uuesti samasse käitumismustrisse, korrates samu vigu, mille eest teda kriminaalkorras karistati.
  50. J. Jelissejev kurdab, et vaatamata tema positiivsele iseloomustusele ei toetanud vangla vabastamist tuginedes riskiprotsentidele. Ringkonnakohus siiski ei soostu J. Jelissejevi iseloomustust üldiselt positiivseks lugema. Nimelt on süüdlase puhul riski ja ohtlikkust täheldatud paljudes hinnatavates valdkondades (töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud). Uue kuriteo toimepanemise riski mõttes on teda peetud avalikkusele suisa kõrgohtlikuks. Vangla on uue kuriteo riskina näinud J. Jelissejevi puhul majandusliku kasu saamise eesmärgil vägivalla kasutamist, mille käigus ta võib tekitada kannatanule kehavigastusi. Seejuures on osutatud võimalusele, et J. Jelissejev võib tekitada konfliktiolukorras mh raskemaid kehavigastusi ja kasutada nende tekitamiseks näiteks nuga või metalltoru. Lisaks alkoholi tarvitamisele näeb vangla ohtu uue kuriteo toimepanemiseks olukorras, kui J. Jelissejevil tekivad majanduslikud raskused või ta ei muuda oma mõtlemist, käitumist ning hoiakuid ega mõtle tegude tagajärgedele. Kohtukolleegium möönab isiku iseloomustuse ning süüdimõistva kohtuotsustega tutvumise järel, et J. Jelissejevi käitumine võib jätkuvalt teiste isikute elule ja varale ohtu kujutada.
  51. Vaatamata sellele, et ka ringkonnakohtu arvates tuleb J. Jelissejevil karistuse kandmist jätkata, on siiski väga positiivne J. Jelissejevi püüdlus end vanglas harida erinevates kuritegelikke riske maandavates programmides ja vestlustel, samuti T-kategooria ja tõstukijuhi kutse omandamine, mis võimaldab tal tõsta enda konkurentsivõimelisust tööturul ja elukvaliteeti. Oleks tõepoolest oluline, et J. Jelissejev leiaks enda jaoks uued prioriteedid, mille 5 nimel elada seaduskuulekalt ega raisaks oma elu. Ka usk võib olla täiendavaks toeks õiguskuulekuse teel ja võimalik, et kui J. Jelissejev karistuse kandmisest selle ärakandmise järel vabaneb, leiab ta siiski sisemise jõu uusi kuritegusid mitte toime panna ja enda ning teise elu väärtustada.
  52. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et I astme kohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et J. Jelissejevi karistuse eesmärgid on täidetud. J. Jelissejevi vabastamata jätmisel ei ole omistatud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lgt 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.