lg 1 järgi tingimisi vangistus 4 aastat, mida lühimenetluses vähendati 1/3 võrra ning liitkaristuseks varasema kohtuotsuse ärakandmata osaga mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat 6 kuud ja 8 päeva 3-aastase katseajaga (katseaja lõpp 29.01.2016) - kehtivaid väärteokaristusi 16, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuv ast as T.A juhtis tahtlikult 24.12.2017 kella 16:40 ajal Tallinnas Vikerlase 11 juures mootorsõidukit Mazda Xedos registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,03 mg/l), millega ta rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega T.A pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
T.A tahtlikult 17.04.2017 kella 19:58 ajal viibides rongis marsruudil Tallinn – Kiviõli ja olles alkoholijoobes viskas tüli käigus oma elukaaslast Xxxxtulemasinaga ja tabas viimast lauba piirkonda paremalt. Samuti lõi T.A Xxxxühe korra peopesaga näo piirkonda paremalt ja ühe korra küünarnukiga näo piirkonda. Oma tegevusega tekitas T.A Xxxxfüüsilist valu ja kehavigastuse - hematoomi lauba piirkonnas paremalt. Samuti tahtlikult 08.07.2017 kella 01:30 paiku korteris aadressil xxxx lõi T.A kolm korda rusikaga oma venda Xxxxpea piirkonda, nimelt vasaku oimu piirkonda, vastu lõuga ja lauba piirkonda paremalt. Pärast seda võttis T.A ahjuroobi ja lõi sellega ühe korra Xxxxvastu vasakut jalga puusa piirkonnas ja ühe korra lõi ahjuroobiga vastu vasakut kätt küünarvarre piirkonnas. Seejärel lõi T.A ühe korra ahjuroobiga Xxxxvastu vasakut kätt, millega kannatanu kaitses oma pead. Oma tegevusega tekitas T.A Xxxx füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt hematoomi lauba piirkonnas paremalt, marrastuse ja punetuse vasaku puusa piirkonnas ja marrastused vasaku õle ja küünarnuki piirkonnas. Sellega T.A pani toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o.
MS § 245 sätetest on prokurör Paul Pikma, süüdistatav T.A ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest T.A-le karistuseks 6 kuud vangistust ja
lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel liitkaristusena mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.
lg 1 alusel lugeda ärakantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24-25.12.2017 s.o. kaks päeva, ärakandmata on seega vangistus 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mis asendada vastavalt
lg 1 üldkasuliku tööga 538 (viissada kolmkümmend kaheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdistatav vastavalt
lõigetele 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib temale ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 ja 8 alusel on süüdistatav kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta ei ole võimalik kuna teo toimepanemise ajal oli see väärteokaristusena ära võetud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub T.A 2 temale
lg 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub T.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 750 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb T.A-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 228 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 978 eurot tuleb T.A-l tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 81,50 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 64 lg 1, § 69, § 75 kohus: otsustas Süüdi tunnistada T.A
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud,
lg 2 p 2,3 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
kaks päeva karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 538 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada T.A üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T.A kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama
lg 2 p 8 alusel kohustada T.A osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. T.A määrata Tallinna Vangla Lääne–Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna Menetluskulud Välja mõista T.A-lt 750 eurot sundraha ja kaitsjatasu 228 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 978 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 81,50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse T.A-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.