Obsah (5)

§ 424§ 65§ 68§ 75§ 76

1-19-6255 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-6255 (19231701797) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljub

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta U.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel U.Z-ilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-19-6255 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 27.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
3. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.08.2019 otsusega tunnistati U.Z süüdi

§ 424lg-s 2 ette nähtud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 3 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati U.Z-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 kuud.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel liideti käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele, s.o 10-kuulisele vangistusele Harju Maakohtu 22.07.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 237 tundi üldkasulikku tööd, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestati U.Z-i karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 04.08.2019 ning mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse ära kandmist arvestati alates U.Z-i kahtlustatavana kinni pidamisest, s.o alates 04.08.

1. Kohtuotsus jõustus 14.08.
3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.08.2019 otsusest tunnistati U.Z süüdi selles, et ta pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Ta mõisteti eeltoodud otsuse kohaselt süüdi selles, et tema, olles Harju Maakohtu 22.07.2019 otsusega karistatud

§ 424

lg 2 järgi, uuesti tahtlikult 04.08.2019 kella 23.24 paiku Harjumaal Lääne Harju vallas Rummu alevikus Kooli tn 9 juures juhtis mootorsõidukit BMW 320I registreerimismärgiga XXX, olles alkoholi joobeseisundis (alkoholi 0,79 mg/l väljahingatavas õhus). Karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 22.07.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nähtuvalt selles otsusest tema olles karistatud 19.09.2011 Pärnu Maakohtu poolt

§-i 424 alusel, 20.07.2019 kella 23:14 paiku aadressil Keila-Haapsalu 20-l km-l Lääne-Harju vallas liikus suunaga Padise poole, uuesti ja korduvalt juhtis mootorsõidukit BMW 320I registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,89 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,80 mg/l). Seega pani U.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kinnipidamisasutuses U.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates selle kinnipeetava puhul oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, füüsilise vägivalla kasutamises, raskete kehavigastuste tekitamises ja teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholi tarvitanud. Ohtlikkus võib suureneda konflikti olukorras ja hetkel, mil isikul on majanduslikud raskused. Tagajärjed saabuvad, kui isik ei muuda oma hoiakuid, mõtlemist ja käitumist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav U.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et U.Z tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 31.01.2021 alates vanglast vabastamisest. Lisaks oleks otstarbekas kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada U.Z-i vastavalt

§ 75

lg 2 järgi täitma järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama 2 1-19-6255 üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega.

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kui kohus peab otstarbekaks U.Z-i

§ 76

järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis

§ 75

lg 2 p 9 alusel määratud kohustuse, elektroonilise valve pikkuseks, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekas määrata 3 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 29.01.2020 kirjalikus arvamuses vanglaga ning samuti ei toeta U.Z-i ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa U.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
2. Süüdimõistetu U.Z jäi 03.02.2020 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta on teinud järeldusi ja järele mõelnud. Vangla iseloomustuses toodud andmed ei vasta tegelikkusele. See on tehtud
3. aasta järgi. Ta ei ole iga aasta käinud siin, viimane kord ta istus kinni 10 aastat tagasi. Ta saab aru, et see tegu, mis ta tegi on vale, aga ta oli korraks rivist väljas ja paratamatult ta libastus. Ta on kindel, et ta enam siia tagasi ei tule, kui kohus annab talle sellist võimalust. Ta kindlasti täidaks kriminaalhoolduse kõiki nõudeid. Ta kindlasti käitub korralikult. Ta lihtsalt oli rivist väljas. Seda on ta enda motivatsioonikirjas kirja pannud. Sellist probleemi alkoholi ta ei näe, lihtsalt ta oli juhuslikult valel ajal vales kohas, ta oli rivist väljas. Seoses kehtiva distsiplinaarkaristusega selgitas süüdimõistetu, et ta oli endast väljas, seal oli ebatsensuursete sõnadega väljendamine, ta väljendas ennast valesti. Ta hakkas käima sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ta ei hakka ennast õigustama, ta mõistab, et tegu on vale, aga ta pole kunagi rikkunud kriminaalhooldust. Ta oli lihtsalt rivist väljas ema hukkumise tõttu, ta oli kaks nädalat joogine, aga tegelikult ta ei ole see, kes joob ja istub rooli. Kindlasti kustutab ta võlgnevuse summas 4 753,77 eurot. Ta töötas viimati OÜ-s M umbes 1, 5 aastat. Selles äriühingus oleks tema igakuine ametlik sissetulek 1800 eurot. Hetke seisuga ta alkoholi ei tarvita ja ei suitseta, üritab üldse sellest eemale hoiduda. Ta on nõus ja kindlasti saab hakkama kriminaalhooldusametniku ettepanekus ära toodud kohustuste täitmisega. Kui ta 2007.a sattus vangla, siis on ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ mitu korda juba läbinud, informatsioon ei muutu. Ta on küll impulsiivne. Ta käis tööl ja kui oli võimalus, siis ta läks kooli. Ta on ikka toetanud enda last nii palju kui saab. Tema kõige suurem motivatsioon on rumalustest hoiduda eemale, kindlasti oma perega jääda ja last kasvatada. Ta kindlasti ei suhtu ühiskonda negatiivselt, ta suhtub korralikult. Ta ei saa tunnistada, et tal on alkoholisõltuvus. Ta ei istu igapäevaselt rooli, kui ta tunneb, et selline probleem hakkab tekkima, siis ta kindlasti sellega tegeleb ja selle probleemi lahendab.
4. U.Z-i kaitsja toetas kaitsealuse soovi vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja oli seisukohal, et täidetud on formaalsed ja materiaalsed eeldused isiku vabastamiseks. Isikul on kindel elukoht ja töökoht, mis on kinnitatud kriminaalhoolduse poolt. Samas tema elukoht on kontrollitud ja on sobilik. See elukoht, kus ta hakkab elama, kuulub isikule, kes ei ole varem kriminaalkorras karistatud ehk tegemist on D A, kes on kinnipeetava sõber. U.Z selgitas istungil, milliseid järeldusi ta on teinud vanglas viibides ja kaitsja arvates see on piisav selleks, et teda vabastada. Tõepoolest kuritegude toimepanemisel soodustavaks teguriks oli alkoholi tarvitamine. U.Z selgitas, et mida ta on vanglas viibides teinud ja esitas kohtule ka oma motivatsioonikirja. Samuti ta selgitas, millega ta hakkab tegelema vanglast vabanemisel. Kaitsja palus enda kaitsealuse vabastada. 3 1-19-6255 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, sh isikliku toimikuga kinnipeetud isiku kohta ja Viru Maakohtusse 31.01.2020 saabunud kirja ning motivatsioonikirjaga, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et ei ole põhjendatud U.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.08.2019 otsusega tunnistati U.Z süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks

§ 65lg 2 alusel 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks loeti U.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 04.08.2019. 12.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§-s 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriume. Käesolevaks ajaks on U.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub see, et U.Z-i avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja U.Z-i sõber D A on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad kõik formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse 4 1-19-6255 süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et U.Z-i ndividuaalse täitmiskava alusel 04.11.2019 määrati kinnipeetav tööle koristajaks, 13.11.2019 lõpetati tööle määramise käskkiri seoses kooli õppima asumisega. Novembri keskel 2019 alustas õppimist puidupingioperaatori erialal.
2. Ka nähtub eeltoodud iseloomustusest, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud päris õiguskuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt U.Z-i isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 25.09.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/637 (IT KIK tl 2-3) määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus. Nimetatud karistuse määramise tingis see, et kinnipeetav U.Z rikkus üldtunnustatud viisakusreegleid ja suht les ebaviisakalt vanemvalvur R. A.
3. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole seega õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu ei ole võimeline kinnipidamisasutuses alluma kehtestatud korrale, siis nimetatu näitab selgelt, et tema puhul ei ole karistus veel saavutanud enda eesmärki ning suunanud teda enda käitumist korrigeerima selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik talle teha mingeid etteheiteid seoses tema tegevusega. 5 1-19-6255
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist allutamisega elektroonilisele valvele. Samuti nähtuvalt tema suhtes koostatud individuaalsest täitmiskavast (IT KIK tl 10-11) ei ole tal riskihinnangust lähtuvad tegevused veel läbitud, kuna läbimata on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mis aitab vabaneda sõltuvusest ja sotsiaalprogramm „Õige hetk“ ning ka kutsehariduse omandamine on tal pooleli. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
5. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib U.Z elama asuda aadressile XXX. Tegu on kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava sõber D A. Kodukülastusel on välja se lgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Hetkel toimub korteris remont. Kinnipeetava sõber on nõus elektroonilise valve rakendamisega U.Z-i suhtes oma elukohas, olles allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Eelnimetatud elamispinnal elab kinnipeetava sõber, D A üksinda. K-raha andmetel on isikul 14.01.2020 seisuga jooksvaid nõudeid summas 4 753,77 eurot. Enda sõnul on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Kohtuistungil teatas ta, et plaanib võlgnevuse kustutada ning ta on juba ka suure summa võlgnevusest tasunud. Vabanedes on U.Z-i sõnul võimalus tal tööle asuda M OÜ-sse. Tööandjaga võeti ühendust 18.12.2019 telefoni teel ning tööandja teavitas, et on valmis ametlikult tööle võtma U.Z-i peale vabanemist. Kohtuistungil tõi süüdimõistetu välja, et tema igakuine ametlik sissetulek eeltoodud äriühingus on 1800 eurot.
6. Kohtu poole on pöördunud ka kirjaga A L, kellel on U.Z-iga ühine laps , ning kes tõi välja, et süüdimõistetu on väga hooliv ja last austav isa. Ka on U.Z toetanud teda ja nende poega, aidates finantsiliselt hakkama saada. Poeg tunneb puudust isast. A L palub vabastada U.Z-i vangistusest ennetähtaega tingimisi.
7. Kokkuvõtvalt eeltoodud andmed süüdimõistetut vabaduses ootavate elutingimuste kohta räägivad pigem U.Z-i ennetähtaegse karistusest vabastamise kasuks allutamisega elektroonilise valve alla, kuna tal on olemas püsiv eluase ning ka on tal võimalus asuda ametlikult tööle M OÜ-sse. Ka alaealise ülalpeetava olemasolu, keda ta on toetanud materiaalselt, räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
8. U.Z-i iseloomustusest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on isikul põhiharidus. Lõpetas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ning peale seda õpingutega tegelenud ei ole. Riigikeele oskuse tase C1, suhtleb ametnikega eesti keeles. Väidetavalt õpija käitumisraskused puudusid. Alates novembrist 2019 osaleb puidupingioperaatori eriala õppes. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt ning on motiveeritud seda tegema.
9. Karistusregistri andmetel on U.Z-il viis kehtivat kriminaalkaristust. Vangla iseloomustusest tulenevalt kannab U.Z vanglas karistust teist korda. Viimati mõistetud süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Varasemalt karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vangla iseloomustuse kohaselt õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega, kuid vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Viimased kuriteod on ühiskonnaohtlikud. Teod ei ole ettevalmistatud. Soodusteguriks alkoholi tarvitamine.
10. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et U.Z vabanedes vangistusest tingimisi ennetähtaega olles allutatud elektroonilisele valvele hakkab tarvitama alkoholi, mis viib uute samalaadsete 6 1-19-6255 kuritegude toimepanemiseni, s.o mootorsõiduki juhtimiseni alkoholijoobes. Kohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks ja alkoholiga täieliku lõpparve tegemiseks vabaduses olles, arvestades tema senist käitumist . Nimelt karistati teda Harju Maakohtu 22.07.2019 otsusega

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 8 kuud, mis asendati 237 tunni üldkasuliku töö tegemise kohustusega, kuna ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes 20.07.2019. Eeltoodud kohtuotsus ei suutnud aga avaldada U.Z-ile sellist mõju, et ta oleks enda senist käitumismustrit muutnud seoses mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kuna teda karistati Harju Maakohtu 06.08.2019 otsusega

§ 424lg 2 järgi, sest ta juhtis taas mootorsõidukit alkoholijoobes 04.0 8.2019.

Eeltoodud andmete alusel on kohtu hinnangul põhjendatud nõustuda süüdistatavaga selles, et ta käitub impulsiivselt ning kohtul puudub kindlustunne, et vangistusest vabanedes tingimis ennetähtaega allutatuna elektroonilisele valvele süüdimõistetu ei pane uuesti toime mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Sellise võimaluse esinemist kinnitab ka see, et teda on karistatud ka Pärnu Maakohtu 19.09.2011 otsusega

§ 424

järgi ning nähtuvalt tema kehtivatest karistusandmetest ei osanud ta varasemalt hinnata võimalust kanda karistust vabaduses olles, vaatamata sellele, et ta oli juba varasemalt viibinud ühel korral seoses karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses. Seega kohtu hinnangul U.Z-i allutamisega käitumiskontrollile koos elektroonilise valvega käesoleval hetkel ei ole võimalik saavutada soovitud tulemust, s.o seda, et süüdimõistetu vabaduses olles ei pane toime uusi liiklussüütegusid.

1. Seega kohtuistungil ei tekkinud kohtul kindlustunnet selles, et seekord kandes karistust kinnipidamisasutuses on süüdimõistetu puhul risk uuteks samalaadseteks kuritegudeks olematu kui ta vabastada karistusest ennetähtaega allutatuna elektroonilisele valvele. Kohtu sellist seisukohta süvendab ka see, et U.Z-il on läbimata talle kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ette nähtud mõlemad sotsiaalprogrammid. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise tulemuseks peaks olema see, et süüdimõistetu mõistab sõltuvusainete kahjulikkust ja selle mõju tagajärgi, muudab oma tarbimisharjumust. Sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimise tulemuseks peaks olema see, et süüdimõistetu muudab hoiakuid ja loobub kuritegelikust käitumisest, mõistab kriminaalhoolduse rolli ning suhtub ühiskonda aktsepteerivalt. Õpib lahendama probleeme, kasutamata selleks vägivalda. Muudab oma elustiili ja suhtleb seaduskuulekate inimestega. U.Z tõi küll kohtuistungil välja, et ta on ka varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid ilmselgelt arvestades karistusregistri andmeid ei saavutanud selle programmi läbimine tema puhul soovitud tulemust. Kuna kordamine on tarkuse ema, siis kohus loodab, et veelkord läbides ettenähtud programmi ja veel lisaks teise sotsiaalprogrammi on võimalik saavutada soovitud tulemust ja suunata U.Z-i õiguskuulekuse teele.
2. Süüdistatav on ise selgitanud enda mootorsõiduki juhtumist alkoholijoobes 20.07.2019 ja ka 04.08.2019 ema hukkumisega, mille tõttu oli ta rivist väljas. Inimlikult on igati mõistetav see, et lähedase isiku kaotusega leppimine on ülikeeruline ning võib kaasa tuua ka tavapärasest erinevat käitumist. Samas süüdimõistetu kohtuistungil ei toonud välja seda, et tema puhul alkoholi tarvitamine tulevikus on täielikult välistatud, nimelt ütles ta, et üritab üldse alkoholist eemale hoiduda. Nimetatu näitab kohtu hinnangul, et süüdimõistetu ei ole endas päris kindel selles osas, kas ta suudab vabaduses täielikult välistada alkoholi tarvitamist. Arvestades süüdimõistetu poolt välja toodut, mille kohaselt tarvitas ta alkoholi kahe nädala jooksul, saab kohtu hinnangul järeldada seda, et tema enesekontroll on kehv ning seega ei saa kuidagi välistada seda, et vabaduses olles paneb ta toime uuesti sarnase liiklussüüteo. Seda kinnitab see, et tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha ja püsiva töökoha olemasolu, alaealise lapse ülalpidamine) 7 1-19-6255 üles negatiivseid (distsiplinaarkaristus, tasumata rahalised nõuded, vähene haridus ja korduv varasem karistatus ning kuriteo toimepanemise asjaolud), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Seega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et U.Z-i ennetähtaegne vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum karistuse kandmise jätkamine vanglas.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu U.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas
2. Kohtuistungil osales süüdimõistetu U.Z-i kaitsja Ilya Zuev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 64, 80 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ning selleks kulunud aeg on kohtu hinnangul usutav. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu U.Z-ilt välja mõista. Kohus leiab, et U.Z-ile võib iseloomustusest nähtuvalt piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Nimelt tuleneb KrMS § 180 lg-st 3 lausest 3, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 8