1-20-3017/375

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-3017 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Gevork Ovsepiani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Gevork Ovsepian (ik 38410290077) ja tema kaitsja jurist Silvi Erro, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati Gevork Ovsepian süüdi KarS § 133 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. Samuti tunnistati G. Ovsepian süüdi KarS § 214 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti G. Ovsepianile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Lisakaristusena kohaldati G. Ovsepiani suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist koos kümne aastase sissesõidukeeluga. G. Ovsepiani karistusaeg algas
9. novembril 2019 ja lõppeb
10. novembril
12. Viru Vangla esitas
13. mail 2023 Viru Maakohtule materjalid G. Ovsepiani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
14. Viru Maakohtu
15. juuni
16. a määrusega jäeti G. Ovsepian vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. Vangla iseloomustusest nähtub, et G. Ovsepian ei võta oma tegude eest täit vastutust ja süüdistab toime pandus enda kuriteokaaslast ehk endist elukaaslast, kes ta väidetavalt süüdi lavastas. Kuigi G. Ovsepianil puuduvad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kahel korral väärteokorras karistatud KarS § 275 lg 1 järgi (viimati oktoobris 2022). G. Ovsepian on vangistuses keeldunud tegemast majandustöid. Maakohtu hinnangul saab järeldada, et G. Ovsepian ei ole toime pandud kuritegudest teinud vajalikke järeldusi ega mõista kuritegusid selgelt hukka. Vabanemise korral soovib G. Ovsepian Venemaale minna, kus elavad tema sugulased. Ta on ka Venemaa kodanik, kuid tal puudub kehtiv dokument. Ei ole ka teada, et taotlus dokumentide saamiseks oleks esitatud. Seda arvesse võttes oma tema võimalused Eestis kehvad, sest tal ei ole siin lähedasi ega töökohta. Varasemalt on G. Ovsepian raskeid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Puuduvad andmed sellest, et ta oleks üleüldse enne vangistust ametlikult töötanud. G. Ovsepiani poolt toime pandud kuriteod näitavad, et tulu teenimise eesmärgil oli ta võimeline kasutama teiste isikute suhtes vaimset vägivalda ja käituma agressiivselt. Seda kõike arvesse võttes leidis maakohus, et G. Ovsepiani varasem käitumine ühes toime pandud kuritegude asjaoludega annavad alust arvata, et tema puhul esineb oht uuteks kuritegudeks. Samuti ei saa olla veendunud, et kohaldatav katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine aitaks ära hoida uusi kuritegusid. Määruskaebused
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G. Ovsepiani kaitsja jurist S. Erro, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
19. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Vastupidiselt maakohtule leiab kaitsja, et G. Ovsepiani isik, tema käitumine vangistuses ja võimalused vabaduses kaaluvad üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Tema käitumine vangistuses on seaduskuulekas, mis on ennetähtaegse vabastamise esmaseks eelduseks. G. Ovsepianil on üks kehtiv kriminaalkaristus ja ta viibib esimest korda vangistuses. Isiku kriminaalne minevik ei tohiks kinnipeetavalt võtta võimalust oma õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ja kantud karistus on oma eesmärgi täitnud. Eestis on tal vaid üks sugulane, ülejäänud elavad kõik Venemaal. Tal ei ole sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest. Samuti ei samasta G. Ovsepian end subkultuuriga. Ühtlasi on ekslik maakohtu seisukoht nagu vajaks Eestist väljasaatmine kehtivat dokumenti. Väljasaatmiseks saab Vene saatkond väljastada ajutise reisidokumendi. Käitumiskontrolli kohaldamiseks võib KrMS § 426 lg 3 kohaselt loobuda, kui süüdimõistuse saadetakse riigist välja.
20. Kaebuse esitas ka süüdimõistetu G. Ovsepian, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
21. Vangla ja sellest tulenevalt ka prokuratuur toetavad tema ennetähtaegset vabastamist, kui ta saadetakse Eestist välja. Maakohus ei vabastanud teda ennetähtaegselt, sest tal puudub kehtiv dokument. Venemaale minekuks ei ole aga kehtivat passi vaja, vaid väljastatakse ajutine reisidokument. Kui ta saadetaks Venemaale, ei tekitaks ta avalikule korrale ohtu ja ei paneks Eestis uusi kuritegusid toime. Ta ei saanud vanglas töötada ega keelt õppida, sest ta kuulub väljasaatmisele. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. G. Ovsepiani määruskaebusest on arusaadav, et ta vaidlustab jätkuvalt enda süüdimõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Samas ei 2 „veereta“ ta süüd teiste õlgadele, kahetseb ja ei paneks enam selliseid kuritegusid toime. Ta saab aru, et raha tuleb teenida seaduslikul teel. Venemaal on tal sugulased ja sõbrad, maja ning töökoht. Ta soovib pere luua. Teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ta ei toeta subkultuuri. Ta ei ole alkoholist ega narkootikumidest sõltuvuses. See, et tema suhtes on vangistuses algatatud kriminaalasi vanglaametniku suhtes vägivalla kasutamise eest, ei saa takistada tema ennetähtaegset vabastamist. Asja saaks arutada ilma tema osavõtuta. Ja hoopis vangivalvur kasutas tema suhtes vägivalda. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et G. Ovsepian ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus G. Ovsepiani ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga ega rikkunud põhjendamiskohustust, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus on G. Ovsepiani iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
24. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KrMS § 426 lg-s 3 sätestatu ei anna alust jätta KarS § 76 lg-t 4 kohaldamata. Teisisõnu tähendab see seda, et juhul, kui ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa isikut vabastada, hoolimata sellest, et ta saadetaks vabastamise korral Eestist välja või antaks välja välisriigile (vt RKKKm nr 1-15-2671, p 13). Teisisõnu tähendab see seda, et süüdimõistetut ei ole võimalik ainuüksi seetõttu ennetähtaegselt vabastada, et ta on Eestist väljasaadetav. Täidetud peavad olema ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused.
25. Kuigi G. Ovsepiani on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest ta praegust vangistust kannab, on tema poolt toime pandud kuritegu raske. Teda karistati inimkaubanduse toime panemise eest selles, et tema koos enda elukaaslasega pakkusid kannatanutele võimaluse minna Soome, et seal raha teenida. Soomes pidid kannatanud aga varastama Soomes asuvatest kauplusest toiduaineid ja muud kaupa, mis hiljem toimetati G. Ovsepiani juhendamisel Eestisse ja hiljem Venemaale. On ilmne, et antud kuriteo eesmärgiks oli saada majanduslikku kasu ja selleks kasutati ära teisi isikuid. Tuli ka ette kannatanute ähvardamist nii füüsilise kui ka vaimse vägivallaga. Viimast kasutas G. Ovsepian selliselt, et pani kannatanuid hirmu tundma enda lähedaste elu ja tervise pärast. Samuti on ta toime pannud väljapressimise. Hinnates vangla iseloomustust ja esitatud määruskaebust, leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga, et G. Ovsepian ei soovi jätkuvalt võtta vastutust toime pandud tegude eest. Nimelt arvab G. Ovsepian, et tegemist ei olnud inimkaubandusega ja et kannatanud ei olnud mingid „kannatanud“. Samuti on ta seisukohal, et tema elukaaslane on n-ö peasüüdlane ja saadud karistus selle kõige eest on liiga range. Endas näeb G. Ovsepian vangla hinnangul vigu minimaalselt. See tähendab, et G. Ovsepian ei saa jätkuvalt aru selliste tegude õigusvastasusest, mis loob aga mõningase ohu, et taoline käitumine võib korduda. Seda eriti juhul, kui G. Ovsepianil puudub sissetulek ja toimetulekuks vajalik ressurss, mis on aga vabanemise korral vägagi reaalne. Enne vangistust G. Ovsepian ametlikult tööl ei käinud. Ta eelistas tulu teenida kuritegelikul teel, selle asemel, et tööle asuda. Suure tõenäosusega ei olegi tal tööharjumustega kogemust. Seda kinnitab kaudselt seegi, et vangistuses keeldub ta majandustöid tegemast, sest ei taha teiste järel koristada. Teisisõnu võimalus ametlikult tööle asuda on G. Ovsepiani puhul minimaalne. 3
26. Ka G. Ovsepiani hoiakud ja suhtumine ei ole vangistuses oldud aja jooksul sedavõrd muutunud, et saaks teha tõsikindlaid järeldusi tema edasisest õiguskuulekast käitumisest. Vangistuses on teda väärteokorras kahel korral võimuesindaja solvamise eest karistatud. Kuigi viimase aasta jooksul on tema käitumine olnud rahulik, oli see esialgu agressiivne ja seda nii verbaalselt kui ka füüsiliselt. Ühtlasi anti ta aprillis 2023 kriminaalasjas nr 1-23-2610 kohtu alla süüdistatuna KarS § 274 lg 1 järgi, sest ründas vanglaametnikku. Seega tegelikkuses on G. Ovsepiani puhul täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal.
27. Kuna inimesed kipuvad tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib G. Ovsepianilt seega ka tulevikus karta raskete kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike. Nii see G. Ovsepiani puhul aga ei ole ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
29. juuni
30. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4