1-20-9238/5

(20230200411)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Tõlk Thea Tikenberg Natalija Mehh Kriminaalasi I.N süüdistatuna KarS kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav I.N – isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx kodanik, xxxx haridus, emakeel xxxx, A OÜ, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistamata § 423 1 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.N KarS § 423 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui I.N ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista I.N-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 162 eurot riigituludesse. Kohustada I.N-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 86,50 eurot. Menetluskulud kogusummas 1038 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida: „I.N , kriminaalasi 1-20-9238, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – DVD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud I.N-i süüdistatakse selles, et tema olles 20.01.2020 (teo toimepanemise aeg 19.09.2019) ja 24.04.2020 (teo toimepanemise aeg 22.04.2020) karistatud Harju Maakohtu poolt mh LS § 201 lg 2 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria juhtimisõigust isiku poolt, kellelt on juhtimisõigus ära võetud, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 21.05.2020 kl 02.28 ajal xxxx juures (kooli parklas) mootorsõidukit xxxx, reg nr xxxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Oma sellise tegevusega rikkus I.N süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet. LS § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/. Seega I.N pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta süstemaatiliselt, s.o KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo. Me netluskäik ja ko htuotsu se põhjend used Süüdistatav I.N-i , süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 14.12.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör I.N-i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. Kohaldades KarS § 73 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aastase 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 2 Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 162 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
4. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 3