Obsah (11)

§ 83§ 113§ 87§ 123§ 102§ 101§ 99§ 85§ 30§ 29§ 23

4-24-1259 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.juunil 2024 Tallinnas Väärteoasja number 4-24-1259 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Tõlk Thea

§ 83

p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Y.X loomakaitseseadus § 66 karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot. 1 lg 1 järgi ja mõista 1 KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Y.X tasuma rahatrahvi summa osade kaupa kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 20 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber xxx Kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele

§ 113lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 12.07.2024.a. Asjaolud Väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2315,23,003124 on koostatud selles, et Y.X , olles loomapidaja loomakaitseseaduse § 3 lg 1 mõttes ja kohustatud täitma loomakaitseseadusest tulenevaid nõudeid ja lemmiklooma pidamise nõuetest tulenevaid nõudeid, väljendas erilist hoolimatust talle kuuluva segaverelise isase ketikoera tervise ja heaolu vastu ning põhjustas oma tegevusetusega loomale füüsilist valu ja vaimseid kannatusi kohtuvälise menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 18.04.2023. Y.X kohtles oma koera julmal viisil, pannes toime looma suhtes lubamatu teo sellega, et jättis oma koera abitusse seisundisse ja ilma igapäevasest hoolitsusest. 18.04.2023 Eestimaa Loomakaitse Liit kontrollis aadressil xxx abitus olukorras koera ning tuvastasid, et antud kinnistul olev koer oli mõne meetri pikkuses ketis, loid, kurtunud, tuikuv, kõhuhingamine ja kõhu all lõhkenud kasvaja, puudus joogivesi ja toit. Eesti Loomakaitse Liidu vabatahtlik toimetas arstiabi saamiseks koera Loomade Kiirabikliinikusse, kus tuvastati, et koeral on kahhektiline, tugev aneemia ja lõhkenud kasvaja kõhu all ning edasiste kannatuste vältimiseks viidi läbi koera eutaneerimine. Sellega rikkus Y.X loomakaitseseaduse § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 nõudeid, jättes pikema aja vältel oma koera ilma vajalikus koguses söödast ja puhtast joogiveest, ei taganud mõne meetri pikkuses ketis koerale hoolitsust ja tervisekahjustuste tekkimisel õigeaegselt veterinaarabi, millega põhjustas loomale märkimisväärseid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Y.X ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 1); - menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvumise kinnitusleht (lk 2); - avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks koos lisadega (lk 5-17); - Y.X-i õigusabileping (lk 25-28); - vastulause koos lisadega (lk 31-38, ) - vastulause lisad (lk 114-154); - karistusregistri väljatrükk (lk 42); 2 - kohtualluvusse saatmise määrus (lk 43); - kriminaalmenetluse algatamise avalduse lisad (fotod) (lk 72-88); - B. Y.X-i saadetud fotod (lk 108-109). Kohus vaatas B. Ai ja K.M saadetud videosalvestisi. Kohus, uurinud loetletud tõendeid, kuulanud ära tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja seisukohad, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevatele seisukohtadele:

§ 87

kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et süüdistus, mille kohaselt Y.X ei andnud koerale piisavalt süüa ja vett, ei ole menetluse käigust tõendatud. Kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Hetkel ei ole võimalik tuvastada, kas koera üldine seisund, et ta oli kõhna ja n-ö kõht tühi, oli seotud sellega, et ta ei saanud süüa või haiguse tõttu. Arvestades koera seisundit, haigust, kasvajat, mis tal kõhu all oli, oleks koera omanik pidanud seda nägema. Kui koer oli kõhna, järelikult ta ei söönud. Isik oleks pidanud sellest tegema vastavad järeldused. Jääb mulje, et koer oli lihtsalt omaette seal keti otsas ja kedagi väga ei huvitanud, mis seisundis ta seal on. Kasvajat suurusega 15cm on võimatu mitte näha. Menetlusaluse isiku süü selles, et ta jättis koera abitusse seisundisse, mille tagajärjel koer pidi siis kannatama, põhjustas koerale nn märkimisväärseid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, on tõendatud. Palub määrata isikule karistuseks rahatrahv. Kaitsja on seisukohal, et Y.X-i süü ei ole tõendatud. Kõik etteheited ja süüdistused on ümber lükatud. Arsti ärakuulamisel ilmnes, et koer ei olnud sellises abitus seisundis. Koera oleks saanud tegelikult ka ravida. Ei vasta tõele loomakaitse liidu esindaja väited, et koer oli sellises seisundis, et tuli koheselt eutaneerida. Heidab kohtule ette, et kohus palus tunnistajal esitada tõendeid. Ei ole kohtule esitatud fotosid ise saanud. On näinud ainult kohtu ekraanidel. Ei ole leidnud tõendamist, et menetlusalune isik oleks tahtlikult tahtnud koerale tekitada kannatusi. Tunnistaja ütles kohtule, et kui koerale anti konserv, siis ta ahmis selle sisse. Täna tunnistaja ütles, et koera maos ei olnud toitu. Kui koer kõnnib, siis ei ole koera diagnoose märgata. Kasvaja lõhkemine võis olla lühiajaline, seal ei olnud verejooksu, ei olnud vaklasi. Vana koer oleks surnud nii või teisiti. Loomaarst ei osanud tuua põhjusi, mis on kõhnumise kaasa toonud. Hiljem kogutud tõendeid, ei saa kasutada isiku kahjuks. Visuaalselt koer toimis, omanik märkas viimasel nädalal, et koer loium, kuid ta ei osanud seda hinnata, arvas, et see on vanusest. Menetlus tuleks lõpetada väärteomenetlust välistavatel asjaoludel. Vastuseks kaitsja väidetele, et kohtul puudub õigus tõendeid koguda, märgib kohus, et kohtu roll ei ole väärteomenetluses olla passiivne. Näiteks

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 102

lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel määrata ekspertiisi.

§ 101

lg 1 kohaselt võib asitõendi ja sündmuskoha vaatlust toimetada igas kohtuliku uurimise järgus kohtu algatusel,

§ 99

lg 6 kohaselt võib kohus oma initsiatiivil või menetlusosaliste taotlusel tunnistajaid vastastada. Ka

§ 85lg 1p 3 võimaldab kohtul otsustada, milliseid tõendeid on vaja koguda.

Kõige selle juures peab kohus juhinduma sättest, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Käesolevas väärteoasjas piirdubki kohus üksnes väärteoprotokollis oleva väärteokirjeldusega ja väärteokirjeldusest 3 väljuvaid asjaolusid kohus ei käsitle. Tõendeid kogudes ja vastu võttes, ei ole kohtule ette teada, kas lõppastmes on tõend süüdistust kinnitav või hoopis isikut õigustav. Puutuvalt tunnistaja M esitatud videosalvestisse ja fotodesse, siis sellise salvestise ja fotode olemasolu nähtub juba väärteotoimikus olevast Eestimaa Loomakaitse Liidu avaldusest. Kohus uuris neid 03.mai kohtuistungil ja tegi kohtuinfosüsteemi kaudu kõik tunnistaja M saadetud materjalid Y.X-ile ja tema kaitsjale nähtavaks 07.06.

1. Seega on alusetu kaitsja väide, et ta ei ole fotosid ja videosalvestist ise saanud. Kohus juhib kaitsja tähelepanu ka asjaolule, et loomakaitseseaduse § 1 lg 1 kohaselt reguleerib seadus loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Kõnealune seadus ei reguleeri Y.X-i õigusi ja võimalikke pretensioone loomakaitsjate suhtes. Kuna kohtuväline menetleja loobus osaliselt süüdistusest, käsitleb kohus väärteoprotokollis toodud väärteo etteheitest ainult koera abitusse seisundisse jätmist, mille tagajärjel koer pidi kannatama ja Y.X põhjustas sellega koerale füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Samuti seda, et Y.X ei taganud koerale tervisekahjustuste tekkimisel õigeaegselt veterinaarabi ja oli hooletu isase ketikoera tervise ja heaolu suhtes. Loomakaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt loetakse loomapidajaks isikut, kellele loom kuulub (loomaomanik). Väärteoasjas ei ole vaidlust faktis, et kliinikusse viidud ja eutaneeritud lambakoer kuulus Y.X-ile . Seda kinnitavad Y.X-i enda ning tunnistajate B. Y.X, M, P, R, K, K, K ütlused. Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et 18.04.2023 viisid Eestimaa Loomakaitse Liidu töötajad aadressilt xxx saksa lambakoera laadse koera Loomade Kiirabikliinikusse, kus koer eutaneeriti. Neid asjaolusid kinnitavad Y.X-i enda ning tunnistajate P ja M ütlused, samuti koera ravidokumendid. Väärteoasjas on vaidlus selles, kas Y.X tagas oma koerale sobiva hoolduse ja muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Y.X end süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt tuli 18.04.23 koju ja koera ei olnud. Otsis ja lootis, et tuleb hommikuks tagasi. Koer ei lasknud end kõhu alt vaadata, ei lasknud end kammida. Ei oska arsti kirjapandut kommenteerida. Igal õhtul viis koerale süüa, hommikuti viis naine. On oma varasemaid koeri ravinud. Lõhna tunneb halvasti, kuna on krooniline nohu. Võib olla oli koer loium, aga pidas seda vanusest tingituks. Kui oleks kasvajat märganud, oleks veterinaari poole pöördunud. Tunnistaja M Pi ütluste kohaselt nägi Y.X-i koera viimati 2023 märtsis, kui aiast mööda läks. Koer oli tavaliselt kuuri juures ketis. Y.X käis koeraga jalutamas koer ronis sülle talle. Y.X-i elasid majas püsivalt. Tunnistaja A K ütluste kohaselt pidas Y.X koera hirmsates oludes lühikese keti otsas. Tal oli mulje, et peremees ei elanud majas püsivalt vaid käis nädalavahetustel. Sõitis aiast iga päev mööda ja üle päeva jalutas koertega mööda. Märtsis-aprillis 2023 ei mäleta, et oleks Y.X-i näinud. Enne kui koera enam ei olnud, oli koer halvas seisundis. Järeldas seda koera reaktsiooni puudumises mööduvate inimeste peale. Ta ei haukunud ega tõusnud püsti. Varem reageeris koer teisiti. Koera karv oli pulstunud, ta oli hädine. 4 Tunnistaja L.K ütluste kohaselt elas koer alati lühikese keti otsas. Märts-aprill 2023 nägi koera. Koer oli räpane ja must. Näeb Y.X-i krunti kui autoga mööda sõidab. Y.X-i on head inimesed ja elasid püsivalt seal majas. Viimati jalutas ise aiast mööda 2021-
2. Tunnistaja H K ütluste kohaselt sai sündmusest teada loomakaitse liidult. Kui kiirabi kliinikusse kell 18.19 jõudis, oli koer juba eutaneeritud. Ise koera ei näinud, tutvus haiguslooga. Tunnistaja K M ütluste kohaselt tuli loomakaitse liidule teade. Läks vabatahtlikuna, koos ei mäleta kellega kohale. Proovisid koerale süüa anda, koer haaras süüa. Koer oli ketis. Koera olukord oli kriitiline. Viisid kliinikusse. Koer vaarus, oli näha, et tal on ebamugav ja valus. Koer oli väga kõhna. Koeral oli kõhu all kasvaja, mis mädanes ja haises. Koeral olid ribid väljas. Haava nägi juba aia tagant. Tunnistaja T T ütluste kohaselt nägi Y.X-i koera viimati 2022 sügisel. Arvab, et Y.X elab seal pidevalt. Koera lahtisena ei ole näinud. Mööda minnes koer reageeris haukudes. Tunnistaja A K ütluste kohaselt ei mäleta, millal viimati Y.X-i koera nägi. Märts-aprill 2023 sõitis tööle minnes nende majast mööda. Viimati kui koera nägi oli koer normaalne. On käinud koera valvamas kui Y.X ära oli. Y.X elab kinnistul pidevalt. Y.X armastas oma koera. Koer oli ketis, harva lahti. On ka üle aia hüpanud. Tunnistaja I G ütluste kohaselt peab loomaomanik välise lõhkenud kasvaja avastama 24 tunni jooksul. On lõhn ja iga päev loomaga suheldes kombitakse teda. Kindlasti on koera käitumine muutunud. Vanem koer kipub rohkem magama. Saksa lambakoer elab kuskil 12-14 aastat. Kui vanal koeral vähkkasvaja lõhkeb, siis üldjuhul teda ei ravita. Kasvajaga koer jääb loiuks. Tunnistaja ei oska öelda kui kaua on olnud kasvaja koeral, keda talle videol näidati. Tunnistaja B Ai ütluste kohaselt elab 10 aastat omaette. Koer võeti
3. 2022/2023 käis harva vanemate juures, umbes kord kuus. 07.04.2023 käis vanemate juures ja koer jooksis ringi. Ei ütleks, et koer oli kõhna või, et tal oli haavad. Koer oli tavaliselt ketis. Vanemad andsid koerale süüa ja juua. Isa on käinud koeraga jalutamas. 2022 sügisel vanemad ei käinud palju väljas. Koer ei lasknud end kammida. Teda sai paitada ja kõrva tagant sügada. Videol olevaid vigastusi koeral ei näinud. Kohtuväline menetleja on märkinud väärteo toimepanemise ajaks täpselt tuvastamata ajast kuni 18.04.
4. Arvestades tunnistaja L P ütlusi koera kõhnumise, kasvaja ja muu tervisliku seisundi kohta, piirdub kohus süüdistusega üksnes tuvastamata ajast aprilli alguses kuni 18.04.
5. Kohus usub, et ajal, mil koer oli noorem ja tervem, hoolitses Y.X oma koera eest nõuetekohaselt. Seda kinnitavad ka tunnistajad B. A, P, T.T, A.K, K, K. Tunnistajad K ja G ei ole kõnealust koera kunagi näinud ja ei oska selle kohta, kuidas Y.X oma koera kohtles, midagi öelda. K ei mäleta, millal ta viimati seda koera nägi, Tuuder nägi viimati 2022 sügisel. K nägi jalgsi viimati 2021-2022 ja 2023 nägi autoga mööda sõites. P märtsis
6. Ükski nimetatud tunnistajatest ei oska anda ütlusi selle kohta, millises seisus oli täpselt koer 2023 aasta aprillis. Tunnistaja L P ütlused kinnitavad, et kliinikusse toodi halvas seisus, kahhektiline, kurtunud koer, kellel oli lõhkenud kasvaja peenise kõrval. Tal oli lihaskadu ja oli kõhnunud. Röntgenpilt tuvastas, et magu oli täiesti tühi, gaasiga laienenud. Vereproovidest tuli välja, et tal oli tugev 5 aneemia, põletik. Ultrahelis tuvastati kõhuõõnes olevad suurenenud lümfisõlmed. Mingeid toidujäänuseid või toidumassi maos röntgen ei tuvastanud. Kuna oli põletikunäitaja veres tõusnud, siis oli põletikuprotsess, mis tõenäoliselt oli seotud avanenud kasvajaga ja lümfisõlmed reageerivad organismis. Kasvaja oli avanenud ja lõhnas halvasti. See oli mingite päevade, kui mitte päeva jooksul. Kuna kasvaja on kõhu all mõõdukalt suur, peenise kõrval, siis pidi peremees seda nägema. Ta oli visuaalselt nähtav. Kasvaja oli umbes 15 cm, mis tähendab seda, et ta on ikkagi mingisuguse aja jooksul arenenud. Arvestades koera üldist seisundit, et ta oli kahhektiline, ehk siis kõhnunud, siis tõenäoliselt oli see kestnud pikalt. Kehvveresus oli suure tõenäosusega pigem krooniline probleem seal taustal. Verevalkude kadu viitab jälle sellele, et ta ei ole korralikult söönud. Kurtumine võib tekkida nädalaga. Kuna oli avatud kasvaja, ta oli väga kehvas seisus, oli põletik, tal oli väga tugev aneemia, mis tähendas seda, et ta tegelikult oleks vajanud vereülekannet, siis loomakaitse liidu otsusel see koer eutaneeriti. Aneemia võib olla tekkinud nädalatega, kuudega. Aeglaselt arenevat kroonilist aneemiat suudavad koerad kompenseerida. Tal oli hematoomis 14%, mis on poole madalam, kui alumine piirnorm. Alla 20, on vaja vereülekannet, et loom ellu jääks. Kliinikus sai koer rahustatud, valuravi ja veenikanüüli. Koera aneemiat näeks peremees vaadates limaskesta, mis muutub valgeks. Kui koer lõõtsutab, siis võiks olla näha keelt. Koer on üldiselt loium, ta ei jaksa jalutada, ei taha süüa näiteks. Verejooksu ei olnud, mis viitabki sellele, et tegemist oli kroonilise probleemiga. Tegelikult on looma omaniku kohus kontrollida igapäevaselt oma looma. See kui loom, kes on muidu söönud ilusti ikkagi juba ei taha süüa, siis see tegelikult võiks olla ohumärk. Limaskest võib olla valge ka siis kui loomal on tohutu valu või šokk, nii või teisiti peaks reageerima. Tal oli punaste vererakkude hulk organismis vähenenud, mis tähendab, et tal tegelikult oli krooniline verekaotus. Selline seisund võib tekkida ka kroonilisest söömata olekust. Selle koera verenäidud olid halvad, sest tema organism oli kurtunud, kuna ta ei olnud söönud. Röntgenpildi peal oli näha, et tal ei ole väga vistseraalset rasvkude. Tal ei ole selja peal mingit rasvkude, seal on näha neid selgroo ogajätkete tippe väga selgelt. Koera oleks saanud ravida. Seal oli vaja tegeleda mitme asjaga. Esiteks avatud kasvaja, teiseks põletik organismis. Põletik, kui see on seotud selle avatud kasvajaga, siis ühel hetkel see võib minna süsteemseks. Võib tekkida sepsis, multiorganpuudulikus, ehk siis väga intensiivne ravi. Tal oli väga tugev aneemia, mis tähendab seda, et üldse see koer ellu jääks, et saaks tegeleda selle kasvajaga, põletikuga, oli vaja verd üle kanda talle. Kui seal oli veel mingisugune põhjus, miks see koer ei ole söönud, kas see on ainult selle kasvaja ja põletiku tõttu või veel probleeme, siis see tähendaks tegelikult seda, et see koer oleks vajanud söögitorusondi või ninaneelusondi, et teda söötma hakata. Võibolla ta oleks vajanud plasma ülekannet. Siis räägiks 2500-3000 eurosest raviarvest, enne kui saavad tegeleda reaalselt selle kasvajaga. Kuna see koer kannatas, siis eutanaasia oli sellel hetkel loomakaitsjate valik. Koera seisund ei olnud tekkinud 1-2 päevaga, kindlasti rohkem kui nädal. Sellel konkreetselt koeral ei olnud kiipi. Arve tasuvad need, kes looma kliinikusse toovad. Arvestades koera just kõhnunud olekut, see kõik viitab kroonilisele protsessile seal, kahe päevaga võis see kasvaja olla katki või lõhkeda. Tsiteeritud eriala teadmistega loomaarstist tunnistaja ütlused ja ka ravidokumendid kinnitavad, et kliinikusse toodud koer oli väga halvas olukorras ja looma selline seisund ei olnud tekkinud viimase kahe päeva jooksul. Arsti hinnangul ei olnud loom söönud vähemalt nädala ja tõenäoliselt oli nälginud juba rohkem kui nädala. Arvestades kasvaja suurust, oli ka see olnud koeral juba mõnda aega, vähemalt nädalaid, kuigi katki võis olla läinud alles samal või eelmisel päeval. Koeral suure kasvaja olemasolu peenise kõrval kinnitavad ka ravidokumendid ning koerast tehtud fotod (lk 8-15) ja K.M saadetud videosalvestis. Tunnistaja P ütlustest on näha, et koer oli sellises seisundis, et teda tuli rahustada ja teha valuravi. Kõik need asjaolud kinnitavad, et kliinikusse toimetatud koeral olid valud ja ta kannatas nii füüsiliselt kui ka vaimselt. 6 Tunnistaja M 18.04.2023 tehtud videosalvestiselt on näha, et see on tehtud aia tagant, olukorras kus koer seisab ketis olles püsti. Püsti seisnud koeral on kasvaja olnud näha paari meetri kaugusele aia taha. Seega on absoluutselt välistatud, et koera omanik, kes iga päev koerale süüa annab ja temaga suhtleb, ei paneks sellise suurusega kasvajat tähele. Sellest tulenevalt ei ole nii Y.X-i ega B. A, kes väidetavalt nägi koera 07.04.2023, vastavasisulised ütlused (kasvajat ei olnud näha) usaldusväärsed. Videosalvestis kinnitab ka tunnistaja P ja M ütlusi koera kõhnuse kohta. Ühtlasi kinnitab videosalvestis tunnistaja M ütlusi selle kohta, et ta nägi haava (kasvajat) juba aia tagant, mistõttu otsustasid koera kliinikusse viia. Tunnistaja G ei oska öelda kui kaua on olnud kasvaja koeral, keda talle videol näidati, kuid välise lõhkenud kasvaja peab omanik avastama 24 tunni jooksul. Loomakaitsjad ei sattunud Y.X-i maja juurde juhuslikult. Keegi, suure tõenäosusega külaelanikest, oli neid teavitanud kehvas seisundis ja hooletusse jäetud koerast. Seega pidi koera kehv seisund olema näha inimestele, kes möödusid aiast. Ka Ki ütlused kinnitavad, et enne seda kui koera enam ei olnud, oli koer halvas seisundis. Järeldas seda koera reaktsiooni puudumises mööduvate inimeste peale. Ta ei haukunud ega tõusnud püsti. Varem reageeris koer teisiti. Koera karv oli pulstunud, ta oli hädine. Nende asjaolude valguses ei ole kuidagi usutav, et kui Y.X käis igal õhtul koerale süüa andmas, siis ta ei märganud, et koer ei söö talle pandud toitu. Samuti ei ole usutav, et ta ei märganud, et koer on loiuks ja kõhnaks jäänud. Kohtu arvates ei ole usutav väide, et koheva karvastiku tõttu ei olnud kasvajat näha. Videosalvestiselt on näha, et koer oli kõhn, karv ei olnud kohev ja kasvaja oli selgelt näha. Kohtu arvates on usutavad tunnistaja P ütlused, mille kohaselt oli koer söömata olnud juba rohkem kui nädala. Arvestades, et loomal ei tuvastatud verejooksu, olid nii aneemia kui kurtumine ja üldine halb tervislik seisund tekkinud pikema kui nädalase perioodi jooksul. Tunnistaja P ütluste kohaselt olid Y.X-il sellest ajast, mis tema mäletab koeraga head suhted ja koer ronis ka sülle. Seega lükkavad tunnistaja ütlused ümber Y.X-i enda ja tunnistaja B. Ai ütlused selle kohta, et koer ei lasknud ennast mujalt kui kõrva tagant sügada. Kui koer juba ronib sülle, ei ole tegemist koeraga, kes ei lase end sügada ja katsuda. Ja isegi olukorras, kus koer ei armasta, et teda katsutakse, peab loomaaomanik leidma mooduse, kuidas jooksvalt olla kursis looma tervisliku seisundiga, et talle vajadusel osutada abi või viia veterinaari juurde. Kohus ei loe usaldusväärseks ka Y.X-i xxx B väiteid, et 07.04.2023 jooksis koer ringi ja videol olevat kasvajat ta koeral ei näinud. B enda tehtud ja kohtule esitatud foto(lk 131) on väga tume ja tehtud tagant poolt nii, et see foto ei kinnita ega lükka ümber koera tegelikku tervislikku seisundit. Muud fotod (lk 123-130 ja132-142) on tehtud varasemal ajal ja ei puuduta perioodi, millega kohus on piiranud süüdistuse ajaraame. Piltidelt on näha koera kutsikana ja ilmselgelt nooremana. Ka kohtuistungil ei väidetud, et kõik pildid tehti 07.04.
7. Isegi kui tegemist on juba vana koeraga, ei ole lubatud loomasse pealiskaudsemalt ja hooletumalt suhtuda. Ka vanale koerale tuleb tagada piisav hoolitsus. Kui on näha, et koer ei söö ja jääb kõhnemaks ja loiumaks, tuleb välja selgitada sellise käitumise põhjused. Loom ei loobu söömisest niisama, see on seotud alati terviseprobleemidega. Kui koer paar päeva ei söö, on see igale koeraomanikule esimeseks signaaliks, et koeral on midagi viga, mis nõuab omaniku tähelepanu ja võib olla ka sekkumist. Isegi olukorras, kus koeral tuvastatakse ravimatu haigus, on tema kannatusi võimalik leevendada ja ei ole lubatud looma jätta niisama hääbuma/surema. 7 Hetkel ei oma tähtsust, kas koer sõi loomakaitsjate pakutud toitu või mitte, kuivõrd loomaarsti juures on tuvastatud, et koera magu oli tühi ja tema tervislik seisund oli halb pikaajalise nälgimise tõttu. Loomakaitseseaduse § 51 lg 1 kohaselt tuleb lemmiklooma tervist ja heaolu kontrollida regulaarselt. Looma tervisele ja heaolule tuleb pöörata suuremat tähelepanu looma haiguse ajal. Kui lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimisel leitakse kõrvalekalle tavapärasest käitumisest, tuleb viivitamata välja selgitada selle põhjus ning võtta meetmed lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks. Haigestunud või vigastatud lemmikloom peab saama vajalikku ravi. Lemmiklooma pidamise nõuete § 2 lg 2 näeb ette, et lemmiklooma pidamise ruumid ja ehitised peavad paiknema nii, et nende vahel oleks piisavalt vaba ruumi looma hooldamiseks ning tema tervise ja heaolu kontrollimiseks. Loomakaitse seaduse § 3 lg 2 kohaselt peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: kohases koguses sööta ja joogivett; sobiva hoolduse; sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Loomakaitseseaduse § 31 näeb ette, et loomapidajal peavad olema looma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud teadmised looma anatoomiast ja füsioloogiast, loomaliigile omastest käitumisharjumustest ning loomakaitsenõuetest. Kõik tsiteeritud sätted näevad loomapidajale ette kohustuse jälgida ja kontrollida regulaarselt oma lemmiklooma tervist ja heaolu. Y.X-i enda ütlustest ei nähtu, et ta kontrollis oma koera tervist regulaarselt. Ainult söögi andmine ei ole piisav koera kui lemmiklooma eest hoolitsemine. Väide, et Y.X-il oli raske kummarduda, mistõttu ta ei saanud näha loomal olnud kasvajat, on ümber lükatud videosalvestisega, kust on näha, et kasvaja nägemiseks ei pidanud kummarduma. Samuti ei ole vaja kummarduda selleks, et näha, et loom ei söö toitu ja muutub järjest kõhnemaks. Ainuüksi asjaolu, et koer ei söö juba mitu päeva ja selliseks käitumiseks ei ole nähtavat põhjust, peaks olema hoolika ja hooliva loomaomaniku jaoks ohumärk, mis viitab looma terviseprobleemidele. Looma tervisest ja heaolust hooliv omanik viib oma looma sellises olukorras arsti juurde. Kaitsja väidet, et Y.X ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu kummarduda ja seepärast ei saanud näha koera kõhu all olevat kasvajat, ei toeta ükski väärteoasjas kogutud tõend ning see ei ole konkreetseid asjaolusid arvestades ka eluliselt usutav. Asjaolu, et koer ei söö ja jääb järjest kõhnemaks oli Y.X-ile näha ka ilma kummardamata. Samuti oli kasvaja näha mõne meetri kaugusele olukorras, kus koer seisis ketis. Asjakohane ei ole kaitsja väide, et Y.X-ile ei antud võimalust oma koera ravida. Kui Y.X oleks hoolitsenud oma koera eest nõuetekohaselt, pööranud tähelepanu sellele, et koer ei söö ja muutub järjest kõhnemaks ning, et tal on kasvaja, oleks ta saanud ise pöörduda õigeaegselt loomaarsti poole ja otsustada oma koera ravi üle. Seega on väärteoasjas leidnud tõendamist, et Y.X oli hooletu oma isase ketikoera tervise ja heaolu suhtes. Ta ei pööranud tähelepanu asjaolule, et koer ei söönud ja muutus järjest kõhnemaks. Y.X ei taganud koerale tervisekahjustuste tekkimisel õigeaegselt arstiabi. 8 Sellega jättis ta koera abitusse seisundisse, mille tagajärjel koer pidi kannatama, põhjustades sellega koerale füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Oma hoolimatu suhtumisega lemmiklooma tervisesse on Y.X rikkunud loomakaitse seaduse § 3 lg 2 p 2 ja 4 nõudeid, mille kohaselt peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: sobiva hoolduse ja muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. 1 Y.X on täitnud loomakaitse seaduse § 66 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest, s.o kergemeelsusest või hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Y.X on istungil selgitanud, et ei näinud, et loomal on kasvaja, ei oska loomaarsti kirjapandut kommenteerida, pidas loidust vanaduse tunnuseks. Uuritud tõendite pinnal puudub alus ümberlükkamatult järeldada, et isik tahtlikult ei andnud koerale süüa või ei pööranud looma tervislikule olukorrale piisavat tähelepanu. Y.X-i enda ütlustest nähtub, et tal on ka varem loomi olnud, ta on neid ravinud ja arsti juurde viinud, mistõttu oleks pidanud isik juba senise elu- ja loomapidamiskogemuse pinnalt teadma, et looma kõhnumiseks ja söögist keeldumiseks võib olla mitmeid põhjusi, kaasa arvatud haigus. Mis iganes põhjusel Y.X ei viinud koera arsti juurde, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et kui ta ei pööra koera terviseseisundi muutustele piisavalt tähelepanu ja ei vii looma õigeaegselt arsti juurde, põhjustab ta sellega loomale kannatusi ja rikub sellega loomakaitseseadust. Kuivõrd isiku ütlustest nähtub, et ta viimasel ajal koeraga väga palju aega koos ei veetnud (andis õhtuti süüa), asub kohus seisukohale, et Y.X pani toime loomakaitseseaduse sätete rikkumise hooletusest. Isegi olukorras kus koera omanik haigestub ja ei saa ise looma eest hoolitseda, on loomaomaniku kohustus leida inimesed, kes looma eest tema haiguse ajal hoolitseksid. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Y.X-ile ette loomakaitseseaduse § 66 sätestatud väärteo s.o looma suhtes lubamatu teo toimepanemist. 2 lg 1 Kohtu arvates ei ole leidnud tõendamist, et Y.X pani toime looma suhtes lubamatu teo. 1 Kohtu arvates tuleb Y.X-i tegevus kvalifitseerida loomakaitseseaduse § 66 lg 1 järgi kui loomapidamisnõuete rikkumine, mille eest seadusandja näeb ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistuse määramisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Y.X-i karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka väärteo toimepanemise ajalist kestvust.

§ 30

lg 1 toodud alustel võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Käesoleval juhul ei saa väita, et puudub avalik menetlushuvi. Loomade heaolu teema on ühiskonnas laia kandepinnaga ja nagu käesoleval juhul näha, teavitati halvas seisundis koerast loomakaitsjaid. Selleks, et menetluse lõpetamine oleks

§ 30

lg 1 p1 alusel põhjendatud, peaks kohus olema veendunud, et menetlusalune isik on oma 9 teost ka tegelikult aru saanud. Käesoleval juhul sellisele järeldusele jõuda ei ole võimalik. Eeltoodut ning karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke arvestades, ei ole menetluse lõpetamine

§ 30lg 1 p1 alusel põhjendatud.

Kohus leiab, et Y.X ei jätnud koerale sööki andmata ja ei saanud võib olla täpselt aru, milliseid kannatusi põhjustab koerale nälgimine, kuigi hoolikama ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks ta saanud aru, et sellisel kujul looma hooletusse jätmine tekitab loomale kannatusi. Kohus hindab Y.X-i süüd keskmiseks. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nähtuvalt karistusregistrist on isikul üks kehtiv karistus liiklusalase väärteo eest. Arvestades fakti, et isik on varem samaliigiliste väärtegude eest karistamata, leiab kohus, et proportsionaalseks karistuse määraks on rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot, mis on ühtlasi sanktsiooni miinimumilähedane karistus. Samuti, määrab kohus, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahvi ositi tasumise võimaldamine ei võta isikult võimalust soovi korral tasuda kogu trahvisumma kiiremini. Kuivõrd kohus ei lõpeta antud väärteoasjas väärteomenetlust

§ 29

lõike 1 punktides 1– 3 ja 5–6 sätestatud alustel, puuduvad

§ 23sätestatud alused kaitsjatasu riigi kanda jätmiseks.

Liina Pohlak 10