Obsah (6)

§ 651§ 456§ 4§ 173§ 162§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-1143

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega jätab hagi ka selles osas rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 4 2-24-114384 26.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja põhivõla 6444,43 eurot ja intressi 384,83 eurot. Osas, millega maakohus jättis hageja viivisenõude rahuldamata, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg1 ja lg 4 teise lause alusel jõustunud.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis materiaalõiguse normi kohaldamise vastu, kui tuvastas, et laenuandja on tarbijakrediidilepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud.
2. Ülesütlemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed vaid siis, kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 esimese lause kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks peavad olema seega täidetud järgmised eeldused: 1) tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, 2) krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab võla tasumist, 3) tarbija on krediidiandja avalduse kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69).
3. Siinses asjas ei ole enam vaidlust selles, et kostja ei saanud laenuandja 20.11.2023 lepingu ülesütlemise hoiatust kätte. Kuigi iseenesest on õige maakohtu järeldus, et laenulepingu, sh tarbijakrediidilepingu ülesütlemise teate saab kätte toimetada ka kohtumenetluses, peavad ka sellisel juhul täidetud olema kõik materiaalõigusest tulenevad eeldused lepingu ülesütlemiseks. Sealjuures peab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise avaldus olema üheselt arusaadav, mh täitmise täiendava tähtaja ja ülesütlemise kuupäeva osas. Kui tarbijale antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja lepingu lõppemise kuupäev kohustuse täitmata jätmise korral ei ole üheselt selge, on VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgne tarbijakrediidilepingu ülesütlemine toimetu. Sellisel juhul peab krediidiandja määrama täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja märkima, mis kuupäevast alates on leping lõppenud (RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 25.6 ja RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 14).
4. Siinsel juhul tuvastas maakohus, et kostja sai esialgse võlausaldaja 20.11.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse kätte koos hagimaterjaliga 28.08.
5. Selle teate kohaselt olid kostjal seisuga 20.11.2023 lepingust tulenevad kohustused täitmata 521,77 euro ulatuses (sh põhiosa 240,46 eurot, viivis 2,53 eurot ja intress 278,78 eurot). Samas kirjas andis laenuandja kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 16.12.2023 ning hoiatas, et käsitleb teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu kohustuste määratud tähtajaks täitmata jätmise korral loeb laenuandja lepingu üles öelduks ja kõik lepingust tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks (dtl 74). Maakohus asus iseenesest õigesti kindlaks tegema, millal laenuleping üles öeldi. Laenulepingu lõppemise aja tuvastamine on hageja esile toodud asjaoludele õigusliku hinnangu andmine. Seetõttu ei ole õige kostja etteheide, et maakohus tuvastas lepingu lõppemise aja hageja esile toodust erinevalt. Kohus ei ole hagi alusena esile toodud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmisel seotud poolte antud õigusliku hinnanguga (vt ka RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134, p 25). Küll aga eksis maakohus, kui leidis, et lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud ja leping lõppes 23.09.
6. 5 2-24-114384
7. Nimelt oli selleks ajaks, kui laenuandja tahteavaldus muutus kehtivaks (TsÜS § 69), möödunud nii kostjale kohustuse täitmiseks kui ka lepingu ülesöelduks lugemise tähtaeg. Võlausaldaja avaldus ei vastanud seega VÕS § 416 lg-st 1 tulenevatele nõuetele, kuna kostjale ei olnud antud vähemalt kahenädalast tähtaega võla tasumiseks. Kirjas märgitud tähtaeg oli selle kostjani jõudmise hetkeks juba möödunud ja talle ei saanud olla üheselt arusaadav, millise aja jooksul on tal seega võimalik kohustus täita ja millisel kuupäeval leping lõpeb. Maakohtu seisukoht, nagu oleks teates viidatud võimalusele pidada läbirääkimisi ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks teate dateerimisele järgnevast kuupäevast arvates 26 päeva, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Teates sellist tähtaega määratud ei ole. Samuti rõhutab hageja ise oma vastuses apellatsioonkaebusele, et täiendav tähtaeg ja lepingu lõpetamise kuupäev oli teates konkreetselt määratud. Maakohtu käsitlus on ka vastuoluline, kuna 26 päeva teate dateerimisele järgnevast päevast möödus 16.12.2023, mitte 23.09.
9. Seega, kuigi maakohus tuvastas, et laenuandja 20.11.2023 tahteavaldus jõudis kostjani ja ülesütlemise avalduse formaalsed eeldused said kohtumenetluses täidetud, on avaldus siiski toimetu, kuna laenulepingu ülesütlemise VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad materiaalsed eeldused on täitmata. Kui hageja soovis kohtumenetluses tugineda kätte toimetamata ülesütlemisavaldusele, tulnuks tal määrata kostjale uuesti ka lepingu täiendav täitmise ning sellest tulenev lepingu lõppemise tähtaeg. Seda ei ole tehtud (vt ka RKTKo 14.06.2016, 3-21-53-16, p 14). Hageja viide sellele, et VÕS § 416 lg 1 ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist, on iseenesest õige, kuid ei ole siinsetel asjaoludel asjakohane.
10. Kuna lepingu ülesütlemisavaldus on toimetu, siis leping kehtib ja hagejal ei ole kostja vastu lepingu ülesütlemisest tulenevaid nõudeid. Lepingu täitmise nõuet hageja kostja vastu ei esitanud, sh ei toonud hageja esile, milliste osamaksete ja millises ulatuses tasumist ta nõuab olukorras, kus laenuleping kehtib (vt ka RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 15–16).

§ 4

ja § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus aga üksnes sellist nõuet, mis on kohtule esitatud, võttes aluseks poolte esile toodud asjaolud.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi rahuldamine selles esile toodud asjaoludel võimalik. Maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise kohta tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kuna hagi jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata, ei käsitle ringkonnakohus poolte väiteid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või järgimise kohta esialgse laenuandja poolt. Need väited ei mõjuta siinse asja lahendust. Menetluskulude jaotus
2. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, tuleb vastavalt muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

36.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna hagi jääb käesoleva otsusega rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Maakohus andis kostjale 06.09.2024 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

§ 190

lg 5 teise lause kohaselt jäävad seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda ka kostjale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud. (allkirjastatud digitaalselt) 6