2-23-10786/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-10786 Kohtuasi J.Y hagi N.L vastu kaasomandi lõpetamise nõudes N.L vastuhagi J.Y nõudes vastu seltsingu likvideerimise Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.04.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik N.L apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja J.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Irina Gromtsev Kostja N.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Suido Västra Menetluse liik Asja läbivaatamine 26.01.2026 kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 15.04.2025 otsus.

2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-10786 menetlus ja kinnitada hageja J.Y ning kostja N.L (ühiselt pooled) vahel kompromiss, mille tingimused on järgmised:

2.1. Lõpetada korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXX, Tallinn kaasomand selliselt, et kuni 01.01.2027 müüvad pooled korteriomandit iseseisvalt järgmiselt:

2.1.1. korteriomandi müügi alghind on 298 000 eurot;

2.1.2. kui pooled ei lepi kokku teisiti, siis alates 01.09.2026 korraldab müüki maakler;

2.1.3. müügi tulemist kaetakse esmajärjekorras korteriomandi müügiga seotud kulud;

2.1.4. müügi tulemist kaetakse teises järjekorras Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 14-038236-EL tulenev laenujääk ja võimalikud kõrvalnõuded;

2.1.5. müügi tulemist makstakse kolmandas järjekorras hagejale 10 000 eurot;

2.1.6. ülejäänud müügist saadud rahast saab hageja 40% ja kostja 60%.

2-23-10786 2.2. Juhul kui pooltel ei õnnestu korteriomandit müüa iseseisvalt, siis lõpetada korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXX, Tallinn kaasomand selle müügiga avalikul enampakkumisel järgmiselt:

2.2.1. enampakkumine viiakse läbi täitemenetluses;

2.2.2. enampakkumise alghind on 298 000 eurot;

2.2.3. enampakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras enampakkumise kulud;

2.2.4. enampakkumise tulemist kaetakse teises järjekorras Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 14-038236-EL tulenev laenujääk ja võimalikud kõrvalnõuded;

2.2.5. enampakkumise tulemist makstakse kolmandas järjekorras hagejale 10 000 eurot;

2.2.6. ülejäänud tulemist saab hageja 40% ja kostja 60%.

2.3. Pooled kinnitavad, et eelnev kompromiss sisaldab tsiviilasjas nr 2-23-9815 esitatud nõudeid ja pooled paluvad Harju Maakohtul lõpetada tsiviilasja nr 2-23-9815 menetlus käesoleva kompromissi sõlmimisega. Viidatud tsiviilasja kompromissi sisu on poolte järgmine avaldus: pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale vastavalt tsiviilasjas nr 2-23-10786 sõlmitud kompromissitingimustele korteriomandi kaasomandi lõpetamisest saadavast rahast. Pooled paluvad ringkonnkohtul edastada kompromissidokument Harju Maakohtule.

2.4. Pooled kinnitavad, et pärast kompromisslepingu sõlmimist ja kinnitamist ei ole neil teineteise vastu seoses kaasomandi lõpetamise, kaasomandi valdamise ning kasutamisega ja ühisvara jagamisega täiendavaid nõudeid.

3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4.Tagastada N.L-ile apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 1050 eurot, ja kanda see N.L arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.

5.Edastada J.Y ja N.L vahel 26.01.2026 sõlmitud kompromissileping ja käesolev määrus Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-23-9815 menetluse lõpetamiseks ja riigilõivude tagastamise taotluste lahendamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. J.Y (hageja) esitas 30.07.2023 N.L (kostja) vastu hagi, paludes lõpetada korteriomandi, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi korteriomand), kaasomand selle avalikul enampakkumisel müümise teel alghinnaga 280 000 eurot, jagada müügist saadud raha pärast laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja müügi korraldamisega seotud kulude mahaarvamist poolte vahel võrdsetes osades.

2 2-23-10786 2. Kostja esitas 08.08.2023 hageja vastu hagi, mis liideti käesoleva tsiviilasjaga ja käsitati vastuhagina, mille 15.07.2024 tervikteksti järgi palus kostja:

1)müüa korteriomand selle võõrandamisega täitemenetluse korras avalikul enampakkumisel;

2)alates 01.08.2023 kuni korteriomandi müümiseni iga kuu 15. kuupäeval tasuvad korteriomandiga seotud igakuisest laenumaksest ja XXX Korteriühistu igakuised arvetest (kommunaalmaksed) kostja 50% ja hageja 50%. Nimetatud igakuised laenumaksed ja kommunaalmaksed loetakse kostja ja hageja panusteks, mis tagastatakse kostjale ja hagejale vastavalt otsuse täitmise korrale;

3)kostja ja hageja on kohustatud korteriomandi müügist saadud rahast esimeses järjekorras tasuma kohtutäituri tasud ja Swedbank AS-i kasuks korteriomandile seatud hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr 14-038236-EL tuleneva laenujäägi ja võimalikud kõrvalnõuded;

4)pärast müügikulude katmist ja AS Swedbank ees kohustuste täitmist allesjääv raha jagatakse kostja ja hageja vahel vastavalt nende panustele: a. kostja panuseks lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 603 lg 1 alusel 95 072,15 eurot seisuga 20.10.2023, millele lisandub panus kostja poolt kuni korteriomandi müügini tehtud laenumaksetena ja kommunaalmaksetena; b. hageja panuseks lugeda VÕS § 603 lg 1 alusel 1680,04 eurot seisuga 08.08.2023 + korteriomandi kommunaalmaksed perioodil 2016–2022, millele lisandub panus hageja poolt kuni korteriomandi müügini tehtud laenumaksetena ja kommunaalmaksetena;

5)alternatiivselt rahuldada vastuhagi VÕS § 1018 lg 1 alusel ja välja mõista hagejalt kostja kasuks 95 072,15 eurot ja seadusest tulenev viivis.

6)pärast panuste terves ulatuses tagastamist allesjääv raha jagatakse kostja ja hageja vahel võrdsetes osades.

3.Harju Maakohus rahuldas 15.04.2025 otsusega osaliselt hageja hagi kaasomandi lõpetamise nõudes ning kostja vastuhagi hageja vastu seltsingu likvideerimise nõudes, lõpetas hageja ja kostja kaasomandi korteriomandile selle võõrandamisega avalikul enampakkumisel.

Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra, mille kohaselt enampakkumise tulemist:

1)esmalt tasutakse enampakkumise läbiviimisega seotud kulud;

2)teiseks tasutakse Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 14-038236-EL tulenev laenujääk ja võimalikud kõrvalnõuded;

3)seejärel jagatakse ülejäänud raha hageja ja kostja vahel võrdsetes osades;

4)viimaks hüvitatakse hageja tulemiosa arvelt kostjale korteriomandi laenumaksed ja kindlustusmaksed kogusummas 3800,26 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras põhinõudelt (3800,26 eurot) alates 15.07.2024 kuni korteriomandi võõrandamiseni.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

3.1. Maakohus tuvastas, et poolte kooselu algas 2007. 30.12.2014 omandasid pooled kaasomandisse (võrdsetes mõttelistes osades) korteriomandi, pooled sõlmisid 23.05.2014 laenulepingu Swedbank AS-iga, et finantseerida korteriomandi ostu. Laenulepingust tulenevate kohustuste eest on pooled solidaarselt vastutavad. Poolte vahel on registreeritud abielu 17.11.2017, mis on lahutatud 26.08.2022.

3.2. Kuivõrd pooled ei vaielnud kaasomandi lõpetamise viisi üle, siis tuli see taotletud viisil lõpetada ja müüa korteriomand avalikul enampakkumisel.

3 2-23-10786 3.3. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei kuulu vaidlusaluse korteriomandi jagamisel kohaldamisele seltsingu sätted analoogia korras. Poolte seltsingulaadne suhe lõppes abielu sõlmimisega 17.11.2017. Abielu sõlmimisest hakkas poolte varalistes suhetes kehtima ühisvara režiim. Tõendatud ei ole, et pooled oleksid teinud ühiselt ja võrreldavaid panuseid korteriomandi omandamiseks, parendamiseks, säilitamiseks, mistõttu on põhjendamatu praegusel juhul seltsingusätete kohaldamine korteriomandi jagamiseks.

3.4. Kuivõrd kostja oli esitanud rahalise nõude, mis seltsingusätete alusel rahuldamisele ei kuulunud, siis hindas maakohus kostja rahalist nõuet ka teistel õiguslikel alustel, võttes arvesse hageja aegumise vastuväidet.

3.5. Maakohus tuvastas, et korteriomandi sissemaksu 21 935 eurot on teinud kostja, ja selline nõue võiks kuuluda rahuldamisele poolte kui solidaarvõlgnike omavahelisest suhtest tulenevatest kohustustest VÕS § 69 lg 1 alusel. 21 935 euro nõue muutus sissenõutavaks 21.05.2014 ning möödunud on aegumistähtaeg. Kostja nõue on aegunud.

3.6. Kostja laenumaksete nõudele tuleb samuti kohaldada solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerivaid norme. Kostja vastuhagi esitamise ajaks on kostja poolt 2014 kuni 31.12.2019 tehtud laenumaksete tagasinõue aegunud. Maakohus tuvastas, et kostja on alates 2020 kuni 2023 tasunud laenumakseid 6492,10 eurot, ja kui kostja pidi sellest tasuma temale langeva osa, s.o poole, siis on hagejal kohustus tasuda teine pool 3249,05 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

3.7. Kostja kindlustusmaksete nõude puhul aastast 2014 kuni 2024 on tegemist kaasomaniku kulutusena AÕS § 75 lg 1 alusel. See nõue ei ole aegunud. Hageja on kohustatud hüvitama kostjale 50% tehtud maksetest, s.o 554,21 eurot.

3.8. Kostja väide, et ta on teinud makseid mööbli, ehitusmaterjalide, kardinate, sanitaartehnika ja elektritarvete ostmiseks korterisse summas 20 502,44 eurot, ei ole tõendatud. Esitatud fotod ei tõenda kostja väiteid ja neid ei ole võimalik siduda kostja kontoväljavõttelt nähtuvate kulutustega. Seega sõltumata sellise nõude õiguslikust alusest ei oleks kostja nõuet rahuldada.

3.9. Kostja nõude määrata kindlaks tulevikus kuni korteriomandi müümiseni korteriga seotud laenumaksed ja kommunaalkulud kummagi poole kanda võrdsetes osades, mis loetakse võrdseteks panusteks, mis tagastada enampakkumise tulemi arvelt, jättis maakohus rahuldamata, kuna pole võimalik ette näha, kui suured need panused võiksid olla.

3.10. Maakohus märkis, et rahuldab kostja vastuhagi osaliselt ning määrab kindlaks otsuse täitmise korra, mille kohaselt kostjale tasutav summa tuleb hagejal hüvitada korteriomandi müümisel saadud hagejale kuuluva tulemiosa arvelt.

4.Kostja esitas 15.05.2025 maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse 24.09.2025 täienduse kohaselt palub kostja tühistada Harju Maakohtu 15.04.2025 otsus osas, millega maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista täiendavalt hageja tulemiosa arvelt välja kostja kasuks hüvitis 91 271,89 eurot VÕS § 603 lg 1 alusel. Alternatiivselt tühistada Harju Maakohtu 15.04.2025 otsus osas, millega maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega mõista täiendavalt hageja tulemiosa arvelt kostja kasuks välja hüvitis 91 271,89 eurot VÕS § 1018 lg 1 alusel, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (91 271,89 eurot) alates 15.07.2024 kuni korteriomandi võõrandamiseni. Kostja palus lisaks täiendada Harju Maakohtu 15.04.2025 otsuse 4 2-23-10786 resolutsiooni p 3 sõnadega “täitemenetluse korras”. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

6.Pooled esitasid 26.01.2026 istungil ringkonnakohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad kinnitada. Kompromissileping sisaldab ka poolte avaldusi tsiviilasjas nr 2-23-9815.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 657 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 4 alusel.

8.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

9.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise.

10.Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (1050 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja palus riigilõivu tagastada arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti.

11.Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kompromiss sisaldab ka tsiviilasjas nr 2-23-9815 esitatud nõudeid ja pooled paluvad Harju Maakohtul lõpetada tsiviilasja nr 2-23-9815 menetlus käesoleva kompromissi sõlmimisega. Pooled palusid edastada kompromissidokument tsiviilasjas nr 2-23-9815 Harju Maakohtule. Nimetatud tsiviilasjas otsustab kohus kompromissi kinnitamise ja poolte riigilõivu tagastamise avalduste lahendamise eraldi määrusega.

12.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissilepingus leppinud kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse ühele päevale. (allkirjastatud digitaalselt) 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.