Obsah (11)

§ 4034§ 406§ 4062§ 94§ 416§ 403§ 108§ 1132§ 101§ 113§ 415

Tsiviilasi nr 2-24-132263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-132263

§ 4034

lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud (dtl 89). Kostja sai lepingu alusel laenu 1500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 215,52 eurot, mis on arvestatud põhivõla ja seadusjärgse intressi katteks. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates

1. osamaksest 20.06.
2. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 21,90% aastas. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel vastavalt graafikule maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni graafiku alusel.
3. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 04.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L89013888188 (dtl 31-35) on õiguslikult kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna võlaõigusseaduse (

) § 402 mõistes. Lepingu kohaselt sai hageja laenu 1500 eurot ning pidid selle tagastama osamaksetena 20.10.2023 kuni 20.09.

2. Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 13.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 14. Lepingu krediidikulukuse määr oli 34,12% aastas. Lepingu sõlmimise ajal 04.10.2023 oli viimane Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2023 seisuga 16,72% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole

§ 4062lg 3 järgi tühine.

15.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt 3 tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 16.

§ 4034

lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida. 17.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

1. Hageja on seisukohal, et vastustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning on esitanud kohtule kostja esitatud laenutaotluse (dtl 48), millest nähtuvalt on kostja laenu taotlemisel märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot ja kohustuste suuruseks 68 eurot. Taotluses esitatud andmetest nähtuvalt ei ole kostja märkinud andmeid oma tööandja ega ülalpeetavate kohta.
2. Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või küsida andmeid juurde. Hageja on hagis märkinud, et on teinud Pensioniregistrist päringu ning selle tulemusest nähtub, et kostja sissetuleku suuruseks on 762,46 eurot. Kuigi hageja on selgitanud, et on teinud päringud ka maksehäireregistrisse ja maksehäireid ei esinenud, nähtub kohtule esitatud taust.ee väljatrükist (dtl 49), et see on tehtud hagiavalduse esitamise seisuga, mitte laenulepingu sõlmimise seisuga. Samuti nähtuvad sealt 2 pooleli olevat nõuet Julianus Inkasso OÜ-le ning 2 lõpetatud nõuet AS-ile Inbank Finance. Isegi kui ühe nõude puhul on tegemist käesolevas tsiviilasjas menetletava nõudega, nähtub väljavõttest kostja vastu ikkagi veel teinegi nõue.
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et laenuandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja analüüsinud üksnes kostjalt endalt saadud ja taotluse vormil küsitud teavet. Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet, millest nähtuks kostja majanduslik seis ja sissetulekute ning kohustuste suurus, kostjalt küsitud ei ole.
4. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda krediidi taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks enne laenu andmist kindlaks tehtud. Asjaolu, et kostja on algselt laenumakseid tasunud, ei anna alust järeldada, et tegelikkuses oli võetud laen talle ka majanduslikult jõukohane. 22.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et laenuandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud laenutaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest 4 lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 25. Hageja on esitanud kaks erinevat käsitlust selle kohta, millisel alusel on leping 26.03.2024 üles öeldud. Lepingu üldtingimuste p 9.5 esimene alternatiiv näeb muuhulgas ette, et laenuandjal on õigus leping ette teatamata üles öelda ja nõuda lepingust tulenevate maksete tasumist, kui klient ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 26. Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuandja on kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostja tagasimaksete osas esitada ümberarvestus. Hageja on esitanud kaks ümberarvestust

§ 403

⁴ lg 7 tähenduses (dtl 6970 ja dtl 92), millest kohus võtab aluseks teise (dtl 92). See on selgemini arusaadav, kooskõlas seaduse nõuetega ning ka hageja ise on oma lõplikes taotlustes sellele tuginenud. Ümberarvestus on kostjale kättetoimetatud postkasti panekuga. Hagi ja tagasimaksete arvestuse kohaselt on kostja teinud esialgsele laenuandjale ja hagejale makseid kokku 215,52 eurot, mis on ümberarvestuses arvestatud põhivõla ja seadusjärgse intressi katteks. Hageja on oma ümberarvestuses möönnud, et sellisel juhul ei olnud kostja poolt lepingu katteks tasutut arvestades kostjal lepingu laenuandja poolt ülesütlemise avalduse esitamise ajaks 26.03.2024 võlgnevust vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning esialgsel laenuandjal puudus õigus lepingu ülesütlemiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga ning leiab, et laenuandjal puudus 26.03.2024 õigus võlgnevuse tõttu lepingu ülesütlemiseks.

1. Alternatiivse ülesütlemise alusena on hageja tuginenud üldtingimuste neljandale alternatiivile, mille kohaselt on laenuandjal õigus leping üles öelda, kui klient on rikkunud mis tahes muud laenuandjaga sõlmitud teenuselepingut. Kohus leiab, et neljandas alternatiivis toodud alused lepingu ülesütlemiseks ei ole hetkel täidetud. Hageja ei ole toonud selget välja, millist lepingut ja milliseid tingimusi on kostja rikkunud. Hageja on oma seisukohas (dtl 88) toonud välja üksnes lepingu numbri ning sedagi üsna halvasti loetavalt. Kohtule ei ole toodud esile asjaolusid, milles teise lepingu rikkumine väljendus ning kuidas ja millisel alusel teine leping üles öeldi.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et 26.03.2024 puudus laenuandjal alus laenulepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemine on tühine ning kuna kohtule pole esitatud ka andmeid lepingu hilisema ülesütlemise kohta, on leping ikka veel kehtiv.
3. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 alusel.

Hageja on esitanud ümberarvestuse (dtl 92) lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, mille kohaselt pidi kostja tasuma põhivõlga ja seadusjärgses määras intressi. Hageja on kostja tasutud 215,52 eurot arvestanud põhivõla ja seadusjärgses määras intressi katteks. Sellisel juhul oli kostjal ümberarvestuse esitamise hetkel, s.o 18.09.2025 sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 640,99 eurot ja intress 56,23 eurot. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (23.10.2025) on sissenõutavaks muutunud veel septembri (põhiosa 46,14 ja intress 1,21 eurot) ning oktoobri 2025 osamaksed (põhiosa 47,40 ja intress 1,13 eurot), seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhiosa katteks 734,53 eurot (640,99 + 46,14 + 47,40) ja intress 58,57 eurot (56,23 + 1,21 + 1,13). 30. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 esimene lause näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib 5 esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades hageja tulevast nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ja kostja senist maksekäitumist, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja tulevased, perioodil 20.11.2025 kuni 20.09.2026, sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Osamaksete täpsed suurused ja maksetähtpäevad nähtuvad käesoleva otsuse resolutsiooni lisatud tabelist. Muid tasusid, sh sissenõudmiskulusid ja lepingu haldustasu kostja ei võlgne. Hageja on küll saatnud kostjale enne hagi esitamist kolm meeldetuletuskirja (dtl 50-55) võlgnevuse kohta ja palub nende hüvitamist

§ 1132lg 2 p 2 alusel.

Kuna kohus luges lepingu ülesöelduks alles hagiavalduse esitamisega, siis kirjade saatmise ajal ei saanud lepingut lugeda ülesöelduks. Seetõttu ei ole sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. 31.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 32. Riigikohus on leidnud, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).

1. Hageja nõuab lepingujärgset viivist määraga 21,9% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on viivist arvestanud igalt osamakselt eraldi. Kuni 18.09.2025 täpsustuse esitamiseni oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 94,91 eurot. Perioodil 19.09.2025 kuni 23.10.2025 lisandus summalt 640,99 eurot (kuni augustini 2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed) viivist 13,46 eurot. 20.09.2025 osamakselt 46,14 eurot lisandub perioodil 21.09.2025 kuni 23.10.2025 viivist 0,91 eurot ning 20.10.2025 sissenõutavaks muutunud osamakselt 47,40 eurot lisandub perioodil 21.10.2025 kuni 23.10.2025 viivist 0,09 eurot. Kokku on kohtuotsuse tegemise ajaga hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 109,37 eurot (94,91 + 13,46 + 0,91 + 0,09). Kohus rahuldab ka hageja nõude pärast kohtuotsuse tegemist lisanduva viivise väljamõistmiseks, seda nii kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla kui ka hiljem sissenõutavaks muutuvate osamaksete osas.
2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 23.10.2025 seisuga tasumata põhiosa jääk 734,53 eurot, intressivõlgnevus 58,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 109,37 eurot. Samuti mõistab kohus põhivõlgnevuse jäägilt välja viivise määras 21,9% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni ning edasiulatuvalt viivise igalt osamakselt alates selle osamaksega viivitusse sattumisest kuni konkreetse põhivõla osamakse tasumiseni. MENETLUSKULUD
3. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 78% ulatuses kostja kanda ning 22% ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka 6 siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
5. Hageja menetluskulud on kokku 1130,50 eurot, millest esindaja kulud 780,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 350 eurot.
6. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt tasuda riigilõivu 350 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8. Hagejat esindas menetluses jurist Sigrid Rahkema, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning on osutanud kohtumenetluses õigusabi 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.
9. Arvestades, et kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on 180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu arvestades põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 110 eurot ilma käibemaksuta.
10. Arvestades nõude sisu ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning ümberarvestuse esitamiseks on põhjendatud kokku 3,5 tunni ulatuses s.o summas 385 eurot (3,5 x 110). Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842).
11. Kokku on seega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 755 eurot (350 + 385 + 20). Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 588,90 eurot (755 eurost 78%).
12. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 7