Obsah (6)

§ 130§ 136§ 1361§ 120§ 122§ 98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-47 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmis

) § 136 1 lg 1 alusel 07.01.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtul anda luba

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise: H.E.O Swedbank AS arvelduskontole nr XXX ning kõigile tulevikus avatavatele arvelduskontodele Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu selliselt, et arestida sel olevad ja sinna tulevikus kantavad summad kuni summa 25 669,71 eurot täitumiseni ja H.E.O ettemaksukontole (viitenumber XXX) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) selliselt, et arestida seal olevad ja sinna tulevikus kantavad summad kuni summa 589,18 täitumiseni. Taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1.1. Maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. 1 MTA kontrollib 23.10.2025 korralduse nr 12.2-3/067711-1 (lisa 1, dtl 112-118) alusel H.E.O käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuli kuni september 2025. Ühtlasi kontrollib MTA ka august 2025 tagastusnõude õigsust. 1.2. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. H.E.O maksukontrolli käigus selgunud asjaolud näitavad, et äriühing esitas MTA-le valeandmeid. Maksuhalduril on alust arvata, et H.E.O vormistas teenuste ostu läbi X. X. X(registrikood: XXX), kuid tegelikkuses osutas ta need teenused ise. Sellise teguviisi (X. X. X arvete kasutamise) eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Seni kogutud tõendite alusel esitas H.E.O valeandmetega juuli-september 2025 käibedeklaratsioonid (edaspidi KMD), deklareerides alusetult sisendkäibemaksu 9496,79 eurot X. X. X nimel vormistatud arvete alusel järgnevalt:

1. a)juuli 2025 KMD-l (dtl 146-164 ja 8) kajastas H.E.O sisendkäibemaksu X. X. X arvete alusel summas 5309,28 eurot (11.07.2025 arve nr 12 alusel summas 4061,28 eurot ja 11.07.2025 arve nr 13 alusel summas 1248,00 eurot);
2. b)august 2025 KMD-l (dtl 48-49, 28) kajastas H.E.O sisendkäibemaksu X. X. X arvete alusel summas 1550,39 eurot (01.08.2025 arve nr 18 alusel summas 387,12 eurot, 19.08.2025 arve nr 15 alusel summas 193,20 eurot ja 24.08.2025 arve nr 22 alusel summas 970,07 eurot);
3. c)september 2025 KMD-l (dtl 6-7, 146-147) kajastas H.E.O sisendkäibemaksu X. X. X arvete alusel summas 2637,12 eurot (02.09.2025 arve nr 31 alusel summas 303,60 eurot, 04.09.2025 arve nr 32 alusel summas 693,60 eurot, 05.09.2025 arve nr 33 alusel summas 1262,40 eurot ja 23.09.2025 arve nr 36 alusel summas 377,52 eurot); H.E.O kajastas perioodil 01.07.2025-30.09.2025 KMD-del (vorm KMD INF B osas) X. X. X arveid kokku summas 49 066,73 eurot (dtl 142-145). H.E.O kajastas eelnimetatud arved pearaamatus (dtl 205-268). MTA-l on põhjendatud kahtlus, et H.E.O soovis saada maksueelist: suurendas sisendkäibemaksu X. X. X arvete alusel ja vähendas sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu. H.E.O ei ostnud teenuseid X. X. X arvete alusel (arved on majandusliku sisuta) ja väljamaksed X. X. X-le kontrollitaval perioodil kokku summas 59 429,28 eurot (dtl 177-184, 5) on alusetud, sest puuduvad nõuetele vastavad alusdokumendid. Tulumaksukohustus on 16 762,10 eurot. MTA jätkab maksumenetlusega. Maksustamise seisukohalt oluliste asjaolude väljaselgitamiseks on maksuhaldur pöördunud kolmandate isikute poole. Hetkel teadaolevatel andmetel suureneb juuli-september 2025 maksukohustus kokku 26 258,89 eurot (käibemaks 9496,79 eurot + tulumaks 16 762,10 eurot). Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on KMS § 29 lg 1 ning TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3. Maksuhalduri seisukoht tugineb järgneval: 1.2.1. H.E.O juhatuse liige Y. Y andis meile ebamäärast teavet tehingute kohta X. X. X-ga (dtl 25-27). 1.2.2. H.E.O juhatuse liige Y. Y täiendav 27.11.2025 vastus (dtl 197-200, 153-155) (vastus meie 18.11.2025 korraldusele nr 12.2-3/067711-412) ei tõenda samuti, et X. X. X tegi arvetel näidatud tööd. 1.2.3. H.E.O töötajad, kes tegid väidetavalt tööd samaaegselt X. X. X-ga objektidel, ei teadnud, et H.E.O kasutas alltöövõttu (dtl 141, dtl 158-163, dtl 105-110, , dtl 156-157, dtl 24, dtl 171-176, dtl 40-42, dtl 202-203, dtl 135, dtl 21-23, dtl 38-39, dtl 136-140). 2 1.2.4. X. X. X arved (dtl 201, 4 ja 134 ja dtl 104, 3, 17, 33, 152 ja 133) ei võimalda hinnata tehingute sisu. 1.2.5. X. X. X-l puudub majandustegevus. 1.2.6. H.E.O juhatuse liige Y. Y teadis, et ei ostnud teenust X. X. X-lt. H.E.O juhatuse liige Y. Y esitas meile väidetavalt enda raamatupidamises olevatest X. X. X arvetest (kõik augustikuu arved) arvuti ekraanipildid (arved koostatud veebis aadressil minuarved.ee), kus arvete staatus on „saatmata“ (dtl 201, dtl 4, dtl 134). H.E.O kajastas need arved enda raamatupidamises ostuarvetena (OA 322, 323, 324) ja arvestas nende arvete alusel sisendkäibemaksu KMD-del. MTA hinnangul on need arved koostanud MTA-le esitamiseks H.E.O juhatuse liige Y. Y ise, vastasel juhul ei oleks tema käsutuses olnud eelnimetatud fotosid saatmata arvetest. 1.2.7. H.E.O viis ettevõttest välja raha ilma nõuetele vastava alusdokumendita. H.E.O Swedbank AS-s asuvalt arvelduskontolt nr XXX on tasutud X. X. X Leedus asuvale Paysera LT UAB pangakontole nr XXX summas 59 429,28 eurot (dtl 177-184 ja 5) viidetega X. X. X arvetele. Kuivõrd punktidest 1.2.1-1.2.5 tulenevalt on MTA-l alust arvata, et tehinguid X. X. X-ga ei toimunud, siis on tulumaksukohustus 16 762,10 eurot. 1.3. Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrolli tulemusena on H.E.O-le võimaliku maksuotsusega määratava rahalise nõude suuruseks kokku 26 258,89 eurot (käibemaks 9496,79 eurot + tulumaks 16 762,10 eurot.) Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgneval:
4. a)Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et H.E.O on teadlikult esitanud kontrollitava perioodi KMD-des ja TSD-des valeandmeid, eesmärgiga saada maksueelis (vt taotluse p 2).
5. b)H.E.O võib hakata tegevust lõpetama, kui saab teada temale tõenäoliselt rahalise kohustuse määramisest ja et raha tagastusnõude alusel välja ei maksta. MTA varasem kogemus näitab, et kui isik saab teada temale rahalise kohustuse määramisest ja selle suurusest, lõpetatakse äriühingu tegevus või määratakse äriühingu juhatuse liikmeks variisiku tunnusega isik. Reeglina ei ole meil võimalik variisikust juhatuse liikmega kontakti saada, mistõttu võib tõenäoliselt määratava rahalise kohustuse sissenõudmine hiljem raskemaks või võimatuks osutuda.
6. c)Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et isik on vähemalt järjest 3 kuu jooksul kasutanud skeemi (vt taotluse punkt 2.1), mille tulemusel isiku käibemaksu kohustus on vähenenud 9496,79 euro võrra ja tulumaksukohustus on vähenenud 16 762,10 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. Augustis 2025 deklareeris H.E.O alusetu tagastusnõude summas 589,18 eurot, ilma X. X. X arveteta oleks augustis 2025 käibemaksu tasumiskohustus summas 961,12 eurot (dtl 50-94).
7. d)H.E.O-l on e-MTA-s seisuga 03.12.2025 tasumata nõuete saldo 5078,72 eurot, sh tasumise kuupäev on saabunud 2128,23 eurot (dtl 192-193). Kuigi äriühingul on tasumata nõudeid, viis ta ettevõttest välja ilma nõuetele vastava algdokumendita 59 429,28 eurot (vt taotluse p 2.7).
8. e)H.E.O-le ei kuulu ühtegi kinnistut (dtl 194).
9. f)H.E.O-le ei kuulu väikelaevade registri andmetel ühtegi veesõidukit (dtl 148). 3 g)Transpordiameti e-teeninduse andmetel on H.E.O võõrandanud oma ainsa sõiduki Citroën Berlingo kaubiku (esmane registreerimine 2009) XXX 11.09.2025 (dtl 187-191).
10. h)MTA-l puudub H.E.O arvelduskontol olevatest vabadest vahenditest hetkeline seis, kuid meie käsutuses oleva kontrollitava perioodi arvelduskonto nr XXX sissetulek on 125 969,49 eurot ja väljaminek on 126 561,48 eurot. Pangakonto algjääk seisuga 01.01.2025 on 60,21 eurot ja lõppjääk seisuga 30.09.2025 on 652,20 eurot. Kuigi H.E.O pangakontole laekub korrapäraselt raha, on näha, et pangast viiakse välja ka raha alusetute arvete alusel (vt taotluse p 2.7), mitte ei tasuta ainult ettevõtte tegelike majanduskulude eest. Võimaliku maksumääramise järgselt ei pruugi H.E.O pangakontol enam rahalisi vahendeid olla, meil puudub käesoleva taotluse koostamise seisuga ülevaade H.E.O rahalistest vahenditest. Lisaks peame oluliseks märkimist, et arvelduskontol oleva raha puhul on tegemist väga likviidse varaga, mis on ajas muutuv, seega võib arvata, et pärast kohustuse määramist võib sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks. Seega, kui H.E.O on juba kasutanud võimalust vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu majandusliku sisuta arvete alusel ja raha ettevõttest välja viinud X. X. X arveldusarve kaudu, mille tulemusel H.E.O on deklareerinud 26 258,89 eurot (käibemaks 9496,79 eurot + tulumaks 16 762,10 eurot) väiksema maksukohustuse, siis on põhjendatud kahtlus, et ta teeb seda ka tulevikus. Eeltoodust tulenevalt ei pruugi kontrolli lõppedes, võimaliku määramise järgselt H.E.O-l olla vahendeid, mille arvelt oma kohustusi täita. 1.4. Täitetoimingu valik. Kontrolli tulemusena maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude (26 258,89 eurot) puhul tekib H.E.O-l maksuvõlg, mille täitmine ei ole meie hinnangul äriühingu poolt tagatud punktis 3 toodud põhjustel. Eeltoodust tulenevalt leiame, et esineb alus H.E.O suhtes

§ 130

lg 1 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks.

§ 130lg 1 p 3 kohaselt võib MTA pöörata sissenõude rahalisele õigusele.

Rahalisele õigusele sissenõude pööramine võib maksuhalduri hinnangul olla tulemuslik, kui see toimub H.E.O jaoks ootamatult, sest arvestades eeltoodut võib ettevõte rahalised vahendid viia välja maksukohustust tasumata. Maksuhaldur on seisukohal, et

§ 130

lg-s 3 loetletud täitetoimingutest on eelaresti seadmine H.E.O ettemaksu- ja arvelduskontole kõige sobivam meede, kuna äriühingul puuduvad varad. MTA-le teadaolevalt omab H.E.O Swedbank AS-s arvelduskontot nr XXX (dtl 177-184). MTA-l puudub teave H.E.O pangakontol olevate vabade vahendite hetkeseisu kohta, kuid märgime, et kontole laekuvad rahalised vahendid korrapäraselt ja ettevõte on tegutsev. H.E.O ettemaksukontol puuduvad seisuga 08.12.2025 vabad vahendid, kuid MTA kannab sinna praegu kontrollimisel oleva summa 589,18 eurot. Kontrollis on august 2025 käibemaksu tagastusnõue summas 589,18 eurot, mille vabastamise tähtaeg on hetkel 26.01.2026 (pikendatud 18.11.2025 otsusega nr 12.2-3/067711-3 ja 12.12.2025 otsusega nr 12.2-3/067711-10). Arvestades maksumenetluses vajalikke toiminguid (vastuste ootamine kolmandatelt isikutelt, kontrolliakti koostamine ja maksumaksjale esitamine, maksumaksjale ärakuulamisõiguse tagamiseks antav aeg, seejärel maksuotsuse koostamine) toimub august 2025 tagastusnõuet hõlmava maksuotsuse edastamine H.E.O-le hiljem (peale 26.01.2026), kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. 4 MTA nõustub, et ettemaksu- ja arvelduskonto arestimine on ettevõtlust takistav meede, kuid pangakonto arestimine pärast maksuotsuse väljastamist ja selle jõustumist ei pruugi täita oma eesmärki. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine osutuda täiesti võimatuks. MTA leiab, et

§ 130

kohaste täitetoimingute rakendamine on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuse täitmine, taotleme kohtult luba arestida H.E.O arvelduskonto 25 669,71 euro ulatuses ja ettemaksukonto 589,18 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on meie hinnangul sobivaks täitetoiminguks rakendada H.E.O suhtes

§ 130

lg 1 p 3 sätestatud täitetoimingut nii, et seada arest äriühingu arvelduskontole nr XXX summas 25 669,71 eurot ja ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus kantavatele summadele kuni 589,18 euro ulatuses, et oleks tagatud maksumenetluse tulemusena tõenäoliselt määratava maksukohustuse laekumine summas 26 258,89 eurot. 1.5. Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

§ 136

¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA H.E.O vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui H.E.O on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui H.E.O on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 26 258,89 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kui H.E.O soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 26 258,89 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4).

§ 136

1 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 3).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse 5 määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

1. Asjas on tõendatud, et maksuhaldur on alustanud puudutatud isiku suhtes maksustamisperioodide juuli kuni september 2025 käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontrolli. Lisaks viib MTA läbi augusti kuu 2025 aasta käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli (dtl 112-118).
2. Taotluses on usutavalt põhistatud, et puudutatud isiku suhtes käiva kontrollimenetluse tulemusena tekib puudutatud isiku vastu tagamata maksunõue summas 26 258,89 eurot (käibemaks 9496,79 eurot + tulumaks 16 762,10 eurot. Maksusumma kujunemine on taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest jälgitav. Nimelt puudutatud isik deklareerib kontrollitava perioodi KMD-des, s.o juuli, august, september 2025 sisendkäibemaksu arvestuses X. X. X nimel vormistatud arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 9496,79 eurot. Kontrollis on ka august 2025 käibemaksu tagastusnõue summas 589,18 eurot, mille vabastamise tähtaeg on hetkel 26.01.
3. Väidetavalt on puudutatud isik soetanud X. X. X-lt erinevaid teenuseid (platside ehitustööd, uksevahetus, platsi puhastustööd, kaevetööd, haljastustööd, sidetrassi rajamine). MTA on ära näidanud, et kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad alust arvata, et puudutatud isik on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid X. X. X-ga. Seega puudutatud isik on maksuperioodil juuli, august, september 2025 deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu 9496,79 eurot. Lisaks on maksuhaldur ära näidanud, miks MTA-l on tekkinud on põhjendatud kahtlus, et H.E.O soovis saada maksueelist: suurendas sisendkäibemaksu X. X. X arvete alusel ja vähendas sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu. H.E.O ei ostnud teenuseid X. X. X arvete alusel (arved on majandusliku sisuta) ja väljamaksed X. X. X-le kontrollitaval perioodil kokku summas 59 429,28 eurot (dtl 177-184 ja 5) on seega alusetud, sest puuduvad nõuetele vastavad alusdokumendid. Sellest tulenevalt on tekkinud puudutatud isikul tulumaksukohustus summas 16 762,10 eurot. MTA on taotluses piisavalt põhistanud ning ära näidanud, kuidas MTA analüüsides maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioone, puudutatud isiku tehingupartneri tausta, erinevate menetluste ja käesoleva menetluse käigus saadud infot, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et tehinguid puudutatud isiku ja X. X. X vahel toimunud ei ole. Seega on kontrolli tõenäoliseks 6 tulemuseks puudutatud isiku maksukohustuse suurenemine ülal toodud perioodi osas kokku 26 258,89 eurot (vt taotluse p 2 ja selle alapunktid). Kohtule on MTA põhjendused ja kogutud andmete pinnalt tehtud järeldused arusaadavad ning kohus nõustub MTA järeldusega selles, et antud juhul on puudutatud isik koos tehingupartneriga loonud mittetoimunud tehingute ahela, millega tekitati olukord, millega sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendati tasumisele kuuluvad käibemaksu, samuti tehti alusetud väljamaksed, millelt on tasumata tulumaks. Eeltoodust tulenevalt on maksusumma määramine tõenäoline. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata MTA poolt välja toodud põhjendusi (vt taotluse p 2 ja selle alapunktid) vaid viitab üksnes neile. 9.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks tulenevalt puudutatud isiku käitumisest on alust arvata, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa võimatuks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et puudutatud isik on toime pannud maksupettuse, deklareerides kontrollitavatel perioodidel teadlikult sisendkäibemaksu Technician arvetelt, mille alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud, samuti tehes väljamakseid, mille tegemiseks alus puudus ning millistelt maksetelt tuleb tasuda tulumaks. Kohus nõustub MTA-ga, et olukorras, kus isik on teadlikult tegutsenud maksukohustuse täitmisest vabanemise nimel, on suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Puudutatud isikul puudub selline vara, mille arvelt maksukohustust täita. 10. Maksuhaldur on taotlenud pangakontole (sh tulevikus avatavatele pangakontodele) ja ettemaksukontole aresti seadmist. Kohus leiab, et ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib rahalise nõude täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotluse summa on kokku 26 258,89 eurot. Ületatud ei ole kolme ega viie aastast aegumistähtaega (vt

§ 98

). Arvestades puudutatud isiku tulevast võimalikku maksukohustuse suurust leiab kohus, et maksuhalduri taotletav täitetoiming on proportsionaalne. Ettemaksukonto arest võimaldab puudutatud isikul iseenesest jätkata äritegevust. Teisalt on ettemaksukontole aresti seadmisega võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Mis puudutab pangakonto aresti, siis kohus märgib, et üldjuhul ei tohiks n-ö eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Küll aga kaalub avalik huvi maksuvõla laekumise vastu maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 320-1838, p 12). Kohus leiab, et võimalikku kohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega, kuna maksukohutuse tagamiseks puuduvad muud maksukohustuslase õigusi vähem piiravad meetmed. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku 7 kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti sundtäitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Arvestades, et ettemaksukonto arest ei kata kogu maksukohustuse suurust leiabki kohus, et antud juhul on taotlus põhjendatud ka arvelduskonto arestimise osas. 11. Maksuhaldur on esitanud nõuetekohased andmed tagatise kohta. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud kui puudtatud isik on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 26 258,89 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 26 258,89 eurot. 12. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 07.01.2026 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 8