Obsah (8)

§ 120§ 2§ 37§ 47§ 71§ 152§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-4672 Määruse kuupäev 9. jaanuar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisek

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas
2. septembril 2025 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/3-25/89-1, milles palus välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot seoses tema läbiotsimistega ajavahemikul
3. juuni 2023 kuni
4. aprill
5. Nimetatud ajavahemikul otsiti kaebaja korduvalt läbi ning rakendati lahti riietumisega läbiotsimismeetodit, millega alandati tema inimväärikust ja tekitati mittevaralist kahju.
6. Viru Vangla jättis
7. novembri
8. a otsusega nr 1-9/3-25/89-4 täpsustatud kahjunõude rahuldamata. Vangla hinnangul esines oht vangla julgeolekule seoses keelatud esemete ja ainete levikuvõimalustega, mistõttu oli lahti riietumisega läbiotsimiste korraldamine põhjendatud ning õiguspärane. Samuti ei kasutanud kaebaja esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju ärahoidmiseks.
9. X esitas
10. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on vangla järeldused õigusvastased. Vangla suunas kaebajat otsusega valele teele, mistõttu esitas kaebaja esmalt vaide vanglale, mitte ei pöördunud kohe kohtu poole. 3-25-4672
11. Viru Vangla esitas
12. jaanuaril 2026 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid, millest nähtuvalt loobus kaebaja
13. detsembril 2025 esitatud vaidest ning ei soovinud sellele vastust. Seetõttu vaide osas otsust ei tehtud. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust

§ 2lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes.

Kohus mõistab, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses läbiotsimistega ajavahemikul

1. juuni 2023 kuni
2. aprill
4. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

§ 47

lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega oleks kaebaja pidanud kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast vangla otsuse saamist, millega jäeti kahjunõue rahuldamata. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja vangla otsuse kätte 11. novembril 2025. Kaebus tulnuks esitada kohtule seega hiljemalt 11. detsembril 2025. Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse kohtule 21. detsembril 2025 ehk hilinenult. 7.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
7. Kaebaja on kaebuses väitnud, et vangla eksitas teda, mistõttu ei esitanud ta kohe kaebust halduskohtule. Kohus käsitleb nimetatud asjaolu tähtaja ennistamise põhjusena ega pea vajalikuks anda kaebajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse täpsustamiseks, sest selles asjas ei saa esineda selliseid asjaolusid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Viru Vangla
8. novembri
9. a otsuses on korrektne vaidlustamisviide esitatud, mistõttu ei saanud kaebajale olla teadmata, et vangla otsusega mitte nõustudes tuleb pöörduda halduskohtusse, mitte vaidega vangla poole. Pealegi loobus kaebaja
10. detsembril 2025 vanglale esitatud vaidest ning tal oli seejärel piisavalt aega kaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks, sest kaebust sai tähtaegselt esitada kuni
11. detsembrini
12. Miski ei viita sellele, et kohtule 2 3-25-4672 esitatud üldsõnalist kaebust koos vaide tekstiga ei oleks olnud võimalik tähtaegselt esitada. Vangla otsusest ei nähtu mingilgi moel ka kaebaja väidetud eksitamist. Vangla on võtnud otsuses seisukoha kaebaja väidete osas ja asunud seisukohale, et tema tegevus ei olnud õigusvastane ning kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtule jääb arusaamatuks, milles kaebaja väidetud eksitamine üldse seisneda sai, sest vangla otsuses on vaidlustamisviide korrektne ning selles ei ole esitatud eksitavat teavet vaidlustamisvõimaluste kohta. Kaebaja ei ole kaebetähtaja järgmisel olnud ise piisavalt hoolikas ning kaebaja väited ei õigusta kaebetähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 9.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3