Obsah (7)

§ 158§ 162§ 146§ 165§ 65§ 157§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Eve Grass 30. detsember 2025, Kuressaare 2-25-4727 Võlgniku T.S

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 4.2. Kohtule esitatud aruande kohaselt pankrotivarasse on pankrotimenetluse kestel laekunud halduri poolt kinnipeetud ja sisse nõutud summad 46,89 eurot,

§ 146

nimetatud väljamakseid on tehtud kokku summas 10,29 eurot, jaotiste alusel on tehtud väljamakseid 100 % ulatuses kohtutäitur V.M-ile suumas 36,60 eurot, pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia, kuna võlgniku sissetulekuks olnud eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus ( detsembris 2025 summas 652,20 eurot) ja sotsiaaltoetus 35 eurot. Võlgniku sissetulek on väiksem, kui miinimumpalk ja seetõttu pole sellest kinnipidamisi tehtud ning selle arvelt ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud. Kohus on 17.12.2025 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

2 2-25-4727 Kohus leiab, et T.S´i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pankrotivarasse on pankrotimenetluse kestel laekunud 46,89 eurot, menetluses on kõik tunnustatud nõuded tasutud ja puuduvad nõuded, mille osas võlausaldajad ei ole raha saanud. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks oli halduri hinnangul muu asjaolu. T.S maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on töövõime kaotusest tulenev suutmatus käia tööl ja teenida vahendeid kohustuste tasumiseks. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2009 aasta lõpus, kui olid avatud esimesed täitetoimikud, millest tulenevad nõuded olid maksejõuetusmenetluse algatamisel osaliselt või täielikult tasumata. Kohus nõustub halduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas.

1. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamise otsustamine. 5.
2. Pärnu Maakohtu 21.05.2025 määrusega algatas kohus T.S kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks FIMS § 52 lg 1 alusel seoses menetluse aluse äralangemisega, kuna võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud kõik võlausaldajate nõuded. 5.
3. FIMS § 52 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kui menetluse algatamise alus on ära langenud, eelkõige kui võlgnik täidab kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded. Kuivõrd kõik võlausaldaja nõuded on rahuldatud, tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. 5.
4. Ka siis, kui kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse seetõttu, et võlgnik on täitnud menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded (FIMS § 52), on selguse huvides põhjendatud märkida määruse resolutsiooni, et seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega on võlgnik vabastatud kõikidest kohustustest, mis on tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist (vt Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-9688, p 8). FIMS § 52 alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise mõtteks ei ole olukord, kus pärast menetluse lõpetamist saaks mõni võlausaldaja, kes pankrotimenetluses nõuet ei esitanud, esitada võlgniku vastu nõudeid, mis on tekkinud enne võlgniku pankrotimenetlust. 5.
7. Kohus lisab, et kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse
8. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mis võiks anda alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 5.
9. Kohus selgitab, et FiMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
10. Pankrotihalduri vabastamine ja pankrotihalduri tasu 6.1.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 kohaselt 3 2-25-4727 kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastab kohus usaldusisiku tema taotlusel. Pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesannetes palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja palub ennast vabastada pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannetest. Kohus vabastab F.L-i võlgniku T.S´i (pankrotis) pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest. 6.2.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel

§ 157

p 2 – 6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 6.3 Pankrotihaldur palub määrata tasu

§ 65lg 11 alusel.

Viidatud sätte kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 6.4.

§ 23

lg 1 – 3 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

6.5. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud tuleb välja mõista taotletud ulatuses, s.o 886 eurot, 1098,64 eurot käibemaksuga. Halduril on tegelikkuses kulunud 13,5 tundi, kuid taotleb tasu väiksemas määras pankrotimenetluses vahendite puudumise tõttu. Võlgnik ei ole halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Taotlus on kooskõlas

§ 65

lg-s 12 ja tasu

§-s 23 sätestatuga. Haldur palus määrata halduri tasu väljamaksmise menetlusabi andmise korras riigivahendite arvelt. 6.

1. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu 4 2-25-4727 alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 6.
2. Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot kuulutati välja FIMS § 45 g 2 alusel, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi. Menetlusabi korras tuleb pankrotihaldurile F.L-ile maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu 1098,64 eurot (käibemaksuga). Tasu suurus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5