Obsah (5)

§ 150§ 432§ 430§ 168§ 64

act OÜ hagi O Ei vastu võla nõudes Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende Hageja B2 Impact OÜ esindajad lepinguline esindaja A T Kostja O E (isikukood xxx) (registrikood 11542046), RESOLUTS

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ (hageja) hagi O Ei (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja
2. juulil 2023 krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada krediiti kuni 4000 eurot. Kostja on kasutanud krediiti 4080 eurot ning lepingu kehtivuse ajal teostanud tagasimakseid 2160,84 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja teinud tagasimakseid 1520 eurot. XXX AS on loovutanud oma nõude hagejale. Kohus on selgitanud hagejale
3. detsembril 2025, et kohtu hinnangul on kostjale laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5. jaanuaril 2026 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping järgneva sisuga:
6. Pooled soovivad menetluse tsiviilasjas nr 2-25-21030 lõpetada kompromissi teel.
7. Kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevust 399,16 eurot. Intressi 210,88 eurot, viivist 15,65 eurot ja poole tasutud riigilõivust 192,50 eurot, s.o võlgnevust kokku summas 818,19 eurot ühe korraga hiljemalt 07.02.2026 hageja B2 Impact OÜ arveldusarvele nr xxx, makse selgitusse märkida: kompromiss 2-25-21030, O E ja viitenumber: xxx.
8. Juhul, kui kostja ei täida nõuetekohaselt käesoleva kompromisslepingu punktis 2 märgitud kohustusi, on hagejal õigus koheselt ja ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kompromissi punktis 2 kajastatud ja kostja poolt tasumata summade (ka nende, kus maksetähtaeg pole veel saabunud) sissenõudmiseks täies ulatuses. Kostja kohustub tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates võlgnevusse jäämise järgnevast päevast kuni kogu põhivõlgnevuse tasumiseni.
9. Käesolevas kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud jäävad Poolte endi kanda.
10. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning kompromissi ei ole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Pooltele on teada kõik kompromissi sõlmimise asjaolud ja tingimused.
11. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise materiaal- ja menetlusõiguslikest tagajärgedest.
12. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

1. Lühendada käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamise tähtaega 1 kalendripäevani määruse pooltele kättetoimetamisest alates.
2. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust kooskõlas

§ 150lg 2 p 1.“ Kohtu seisukoht 3.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, sh lähtub kompromiss võlaõigusseaduse § 4034 lg-s 7 sätestatust. Samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. 4. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud kostja kanda kompromisslepingus toodud ulatuses (

§ 168lg 3).

Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole

§ 150lg 6 alusel lõppenud.

Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 192,50 eurot. 6. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes

§ 64

lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 lühendab kohus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik