Obsah (9)

§ 47§ 49§ 15§ 18§ 45§ 46§ 53§ 54§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Edasikaebamise kord Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Leanika Tamm Ir

§ 47lgd 1, 2).

10. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
2. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud
3. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
4. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1586 eurot, millele lisandub käibemaks 380,64 eurot, kokku 1966,64 eurot.
5. Hüvitada usaldusisiku tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest ning kanda see OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole nr XXX XXX-is.
6. Mõista ülejäänud usaldusisiku tasu 700 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot, kokku 868, mõista välja võlgnikult.
7. Jõustunud lahend edastada resolutsiooni punkti 15 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
8. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. ASJAOLUD
9. Võlgnik U. L. esitas 15.10.2025 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale enda maksejõuetusavalduse. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kogusummas umbes 19 419,81 eurot, erinevaid võlausaldajaid umbes 8 (B2 Impact OÜ, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Nord Collect OÜ, Aktiva Finance Group OÜ jne). Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlusi. Võlgnikul on üks ülalpeetav.
10. Pankrotihaldur esitas 16.10.2025 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab

§ 15ja pankrotiseaduse (Pankr

S) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. 2 2-25-17292 3. Kohus võttis 07.11.2025 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku U. L. usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihalduri Andrus Õnnik, kes esitas 25.11.2025 aruande füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 17 tulenevalt. 4. Kohus korraldas

§ 18lg 1 teisest lausest tulenevalt ärakuulamise 27.11.2025.

Võlgnik elab XXX-i. Võlgnik töötab XXX OÜ-s, ehitajana. Vastuväiteid usaldusisiku nimetamisele ei ole. Kohus selgitas, et varade ja võlgade nimekiri tuleb kinnitada peale võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Võlgnik peab kohal olema ja vande kinnitama ning andma õiged andmed oma varade ja kohustuste kohta, seejärel saab algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitas ka vande kinnitamise ja selles olevate korrektsete lisaks selgitas kohus võlgnikule, et käesoleva menetluse vältel ei või võlgnik ühtegi laenu ega rahalisi kohustusi juurde võtta, kõik võlgniku varad ja kohustused peab võlgnik avaldama, ning need lisatakse nimekirja. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankroti väljakuulutamine

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnnik 25.11.2025 koostatud ja kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. U. L. teadaolevad kohustused on 10 võlausaldaja ees kokku 16 712,38 eurot, millest 14 830,14 eurot on põhinõuded ja 1882,24 eurot kõrvalnõuded.
2. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku suhtes on ajavahemikul 02.04.2020– 04.10.2024 avatud 9 täitetoimikut. Võlgnikul vara ja teadaolevalt tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnik töötab alates 21.10.2025 XXX OÜ-s, leping on tähtajaga kuni 31.12.2025, töötasuga 5,31 eurot/tunnis. Samuti toimetulekutoetus 341–378 eurot/kuus. Võlgnikul on üks alaealine laps. Elatist ei ole veel välja mõistetud, kuid elatise hagi menetlus on kohtus pooleli. Endine abikaasa nõuab elatist ka 9 kuu eest tagantjärgi. Võlgnik on lahendi edasi kaevanud.
3. Võlgnikule kuuluvad sõiduautod Nissan Primera, Ford Sierra, Citroen Berlingo ja Ford Mondeo, kõigi sõidukite osas toimuvad täitemenetlused, väärtus 0 eurot. Võlgnik on selgitanud, et sõidukid on tema nimel ammusest ajast ja neid pole üldse olemas, aga ta ei saa kohtutäiturite arestide pärast neid maha kanda /registrist kustutada.
4. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Usaldusisiku hinnangul on U. L. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks pikema aja jooksul püsiva ja piisava sissetulekuga puudumine ning seetõttu igapäevaste elamiskulude katmiseks kiirlaenude võtmine. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2020 aasta alguses, kui avati esimesed täitetoimikud, millede alusel nõuded on tänaseni täitmata. Usaldusisiku kogutud andmetel on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes.
5. Eeltoodud andmete põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.
6. Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 3 2-25-17292
7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
8. PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja.
9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
10. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 66 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 15.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 16. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku XXX kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1-2).

17. Lähtudes

§-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita

§-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule 17.11.2025 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 16.10.2025 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab

§ 15ja Pankr

S § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (

§ 46

). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku. 4 2-25-17292 18. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (

§ 47

lg-d 3-7).

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 02. detsembril 2026. 19. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Usaldusisiku tasu 20. Usaldusisik esitas 25.11.2025 kohtule usaldusisiku aruande pankrotimenetluses

§ 53

lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks ning taotluse usaldusisiku tasu kinnitamiseks ja menetlusabi saamiseks U. L. maksejõuetusmenetluses. Usaldusisik märgib, et on kulutanud

§ 53

lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks 13,5 tundi, teostades järgmised toimingud: 1) Tutvunud maksejõuetusavalduse ja lisadega – 30 min; 2) Koostanud võlgnikule päringu, edastasin talle vara- ja võlanimekirja – 1 tund; 3) Koostanud ja edastanud päringud registritesse jm asutustele – 30 min; 4) Töödelnud päringute tulemusena saabunud vastuseid – 1,5 tund; 5) Tutvunud otse registrites võlgnikuga seotud andmetega – 1 tund; 6) Tutvunud ja analüüsinud andmed võlgniku pangakontode väljavõtted – 1 tund; 7) Analüüsinud andmeid kogumis ja koostanud võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja – 8 tundi.

1. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul olulise arestitava sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kohtul kinnitada usaldusisiku tasu 1586 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 380,64 eurot (kokku 1966,64 eurot), millest 886 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 212,64 eurot (kokku 1098,64 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 700 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot (kokku 868 eurot) mõista välja pankrotivara arvelt ning hüvitada see OÜle Pärnu Pinker Albert, mille kaudu haldur tegutseb.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku 5 2-25-17292 kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 23.

§ 54

lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulud pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesoleva aruande koostamise ajal (so 2025 aastal) on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
2. U. L. (pankrotis) suhtes kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul olulise arestitava sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Seega palub usaldusisik kinnitada tasu summas 1966,64 eurot (koos käibemaksuga).
3. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1586 eurot (käibemaksuga).
4. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas määras ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et juhul, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 45lg 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu Pankr

S § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, s.o töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alamäär. PankrS § 65 lõikes 11 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta). Kuna halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest 33 eurot poole tunni kohta, siis käesolevas menetluses ei saa riigi vahenditest hüvitatav halduri tasu summa olla suurem, 891 eurot (13,5 tundi, ehk 27 pooltundi x 33 eurot). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib menetlusabi suurus ühes pankrotimenetluses olla käesoleval ajal 886 eurot (1x kehtiv kuupalga alammäär). Seega on antud menetluses lubatud halduri kulude katteks anda menetlusabi maksimaalselt 886 eurot, millele lisandub käibemaks. 28. Kuna käesoleval juhul puuduvad võlgnikul piisav vara ja sissetulek kogu taotletava usaldusisiku tasu maksmiseks, siis palub usaldusisik anda usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et puuduvad vahendid halduri tasu väljamaksmiseks, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot (kokku 1098,64 eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud tasu summas 700 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot (kokku 868 eurot), välja mõista võlgnikult. Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja OÜ-le Pärnu Pinker Albert, mille konto on XXX XXX-is. 6 2-25-17292 29. TsMS § 191 lg 1 järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 7