KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2025, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-24-4242 /24259050268/ Kohtunik Anu Ammer Rahvakohtunikud Merit Va

§ 424lg 2; § 184 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi.

Süüdistatav RAINER LINDE, isikukood 38909135211; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX (viibib vahi all Viru Vanglas); emakeel eesti keel; XXX; XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, kaks kehtivat väärteokaristust Tõkend – vahistamine kohaldatud alates 01.04.2024 Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1 O T S U S T A S: RAINER LINDE süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. RAINER LINDE süüdi tunnistada

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Rainer Lindele liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 01.04.2024 karistusaja hulka ja Rainer Linde karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 01.04.2024. Tõkend – vahistamine - jätta muutmata.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Rainer Lindelt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus 2 aastaks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on Rainer Linde viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 RAINER LINDE süüdistuses

§ 418lg 1 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Rainer Linde menetluskulud jätta 1/3 ulatuses riigi kanda. Kr

MS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Rainer Linde poolt kokku summas 6192,00 kantud menetluskuludest 1/3, s.o 2064,00 eurot, valitud kaitsjale jurist Indrek Põdrale makstud tasu ja õigusabi andmisega seotud kulude katteks, mis kanda ASIS Consult OÜ arveldusarvele nr XXX LHV Pank AS, selgitusega „Rainer Linde, kriminaalasi nr 1-24-4242“. Mõista Rainer Lindelt menetluskuluna riigituludesse: 2215,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel; 319,64 eurot korras määratud kaitsjale vandeadvokaat Margus Viirale kohtueelses menetluses makstud tasu kogusummas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; Ekspertiisitasud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel: - 2520,00 eurot DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) maksumus; - 938,00 eurot Narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) maksumus 96,53 eurot Sõiduki teisaldamise maksumus KrMS § 175 lg 1 p 7 alusel 211,00 eurot joobe tuvastamise ja hinnangu andmisega seotud kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. 115,00 eurot isiku läbivaatuse maksumus summas KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Tunnistaja D Š välja makstud saamata jäänud töötasu summas 79,20 eurot ja sõidukulud summas 30,41 eurot, kokku summas 109,61eurot KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel Tulirelvaekspertiisi (ekspertiisiakti nr XXX) maksumus summas 672 eurot ja DNAekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) maksumus 6930,00 eurot, s.o kokku 7602,00 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulu kokku summas 6524,78 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus: „Rainer Linde, 1-24-4242, menetluskulu“ . Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse nõue täies ulatuses täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid

§ 83

lg 1, 4 ja § 421 alusel konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti relvahoidlas asuvad Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX alusel asitõendina hoiule võetud 32 erinevat relvaosa, kuus erinevat muud eset, kolm padrunisalve, üks relva puhastushari, 6,15 g suitsuta püssirohtu, üks paukpadrun (1 pakk). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Rainer Lindele kohtuotsuse jõustumisel järgnevad esemed: Pakk nr 1 - digitõendite vaatluses avatud turvakotis nr XX mobiiltelefon Redmi; Pakk nr 4 – digitõendite vaatluses avatud turvakotis XX mobiiltelefon Samsung Flip; Pakk nr 5 – digitõendite vaatluses avatud pakend, milles mälupulk; Pakk nr 7 – digitõendite vaatluses avatud pakend, milles väline kõvaketas; Pakk nr 8 – (turvakleebisega XX), milles sõiduki registreerimistunnistus nr XXX; Pakk nr 9 – digitõendite vaatluses avatud turvakotis nr XX sülearvuti HP Probook; mis on antud hoiule Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlasse /asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr XX/. 2

§ 191alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ekspertiisist (akt nr XX) järele jäänud objekt – tabletid - mis asuvad hoiul EKEI keemiaosakonnas (alus: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad vaadeldud esemete koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel alljärgnevad asitõendid, mis asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlas: Pakk nr 3 – 1,5 liitrine Rimi Smart Drinking Water pudel, milles läbipaistev vedelik; Pakk nr 2 – (turvakleebisega XX), milles A E SEB pangakaart; Pakk nr 10 (turvakleebisega XX), milles läbipaistev dokumendi kiletasku; Pakk nr 11 (turvakleebisega XX), milles musta värvi raamiga peegel; Pakk nr 12 (turvakleebisega XX), milles paberist toru ja halli värvi Olerexi kliendikaart; Pakk 13 (turvakleebisega XX), milles musta värvi digitaalne kaal; Pakk nr 14 (turvakleebisega XX), milles digitaalne kaal kirjega SBM100 ja Pakk nr 15 (turvakleebisega XX), milles plastikkaanega digitaalne kaal, mis on antud hoiule Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlasse /asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr XX/. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 07.08.

1. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 15.08.
2. I SÜÜDISTUS Rainer Linde on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles joobeseisundis, juhtis tahtlikult 02.01.2023 kella 18:35 paiku Harjumaal Tallinnas Kopli tänava lõpus mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX, sõites üle silla nii, et auto rattad jäid üle silla ääre. Seejärel jätkas Rainer Linde mootorsõiduki Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX juhtimist, liikudes mööda Sõle tänavat suunaga Kolde puiestee poole, peatudes Sõle tn 37 maja juures kella 18:47 paiku. Rainer Linde joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nähtub, et Rainer Lindelt analüüsiks võetud bioloogilisest materjalist (uriin) tuvastati ained kokaiin, MDMA, diasepaam ja nordasepaam. 02.01.2023 indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja terviseseisundi kirjeldamise protokollist tulenevalt esinesid Rainer Lindel joobele viitavad tunnused ning tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid olid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Uuringuakti Lisa 2-st nähtub, et Rainer Lindel esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Samuti tema, olles varem juhtinud joobeseisundis olles mootorsõidukit, juhtis uuesti, olles joobeseisundis, s.o korduvalt ja tahtlikult, 01.04.2024 kella 23:20 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit BMW 120D registreerimismärgiga XXX. TallinnNarva maantee
3. kilomeetril ei tulnud Rainer Linde sõiduki juhtimisega toime ning tagurdas kraavi ja sealt edasi kuusehekki. Rainer Linde joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja Eesti 3 Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nähtub, et analüüsiks võetud bioloogilisest materjalist (uriin) tuvastati aine amfetamiin. 02.04.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja AS R H terviseseisundi kirjeldamise protokollist tulenevalt esinesid Rainer Lindel joobele viitavad tunnused ning tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid olid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Uuringuakti Lisa 2-st nähtub, et Rainer Lindel esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Eeltoodud käitumisega rikkus Rainer Linde liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Rainer Linde, juhtides tahtlikult korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rainer Linde on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema omandas enne tema kahtlustatavana kinnipidamist 01.04.2024 eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult (isikutelt) vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), s.o vähemalt 49 pruuni värvi ristkülikukujulist härja logo ja Red Bull kirjega tabletti kogumassiga 21,78 grammi, mis sisaldavad 35% metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), tablettides sisaldub kokku 7,62 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Kiletaskut, milles oli 49 tabletti valdas ta emale (Hille Lindele) kuuluvas ja tema enda kasutuses olevas sõiduautos BMW 120D registreerimismärgiga XXX pagasiruumis oma arvutikotis arvuti juures kuni 02.04.2024 kella 18:12, s.o ajani, kui sõidukis teostatud läbiotsimise käigus avastati ja võeti kiletasku koos tablettidega ära. Läbiotsimisel 02.04.2024 XXX Rainer Linde töökohas XXX OÜ kasutuses olevas garaažiboksis nr X avastati musta raamiga peeglil, hõbedasel sooduskaardil kirjega OLEREX, musta värvi digitaalsel kaalul kirjega SBM-100 ning musta värvi digikaalul kokaiini ja amfetamiini jälgi ja teisel musta värvi digikaalul kokaiini jälgi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele, metüleendioksümetamfetamiini puhul on suureks koguseks 1,4 grammi. Amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, kokaiin kuulub II nimekirja. Seega pani Rainer Linde tahtlikult toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rainer Linde on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, taotlemata relvaseaduse järgi ette nähtud relva soetamisluba ja omamata relvaluba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata ajal, 4 kohas, isiku(te)lt ja asjaoludel ühe tööstuslikult valmistatud laskekõlbuliku kaliiber 16 kesktulepadruni, ühe tööstuslikult valmistatud laskekõlbuliku kaliiber 12 kesktulepadruni ja kaks tööstuslikult valmistatud laskekõlbulikku kaliiber 7,62 x 39 mm kesktulepadrunit, millised kuuluvad tulirelva laskemoona hulka; 6,25 g kasutuskõlblikku suitsuta püssirohtu, mis kuulub padrunikomponentide hulka; ühe laskekõlbuliku ümber ehitatud padruni, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalrelva padrunit kaliiber 9mm P.A.K. ja omavalmistatud 4,00 mm läbimõõduga kuuli, milline kuulub tulirelva laskemoona hulka; kasutuskõlbmatu käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Blow TR 92 number XXX raami relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka; kasutuskõlbliku käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Blow C75 numbriga XXX raami relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka; 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Stalker M906-UK numbriga XXX raami käsitöönduslikult lühendatud relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka. Rainer Linde hoidis eelpool kirjeldatud tulirelva olulisi osi ja laskemoona oma töökohas XXX OÜ poolt renditavas ruumis aadressil XXX garaažiboksis nr X, kuni need 02.04.2024 läbiotsimisel politsei poolt avastati ja ära võeti. Vastavalt relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 1¹ lg-le 2 relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Vastavalt § 21 lg 1 on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on käesoleva seadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Kirjeldatud tegevusega rikkus Rainer Linde relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; RelvS § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; RelvS § 33 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; RelvS § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks; RelvS § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva võib hoida isik, kellel on relvaluba; RelvS § 46 lg 1 sätteid, mille kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga; RelvS § 50 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba ja RelvS § 80 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ümbertegemise loa annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet. Seega pani Rainer Linde tahtlikult toime tulirelva oluliste osade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 418lg 1 kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritav 02.01.2023 süüteo episood Rainer Linde ennast selle süüteo toimepanemises, s.o sõiduki narkojoobes juhtimises süüdi ei tunnistanud, seletades, et oli sellel päeval koos ühe tuttavaga enda emale kuuluvas autos ja juhtis seda. Kaks päeva eelnevalt ja aastavahetusele eelneval õhtul oli ta tarvitanud kõvasti alkoholi ja kokaiini, kuid enda hinnangul tal joovet ei olnud, sest ta oli end välja maganud ja tegemist oli juba

1. jaanuariga. Lihtsalt narkootilised ained püsivad kehas kauem kui mõned 5 tunnid.
2. jaanuaril peeti ta kinni kuskil Sõle tänava kandis ja tema oli sel ajal lihtsalt tõbine. Ta kamandati teda autost välja pandi hanereas kõndima, tehti kolm korda vähemalt pastaka testi. Alkojoovet kontrolliti ka, aga seda ei olnud. Ja siis viidi narkoproove tegema, s.o uriiniproov ja mingid testid, mille ta läbis. Tunnistaja F H , politseinik, kes oli 02.01.2023 kell 18:35 ajal patrullis, andis ütlusi, et said eetri kaudu info, et võimalik joobes juht oli sõitnud Koplis sõidukiga Toyota Land Cruiser reg.nr XXX üle silla ja sõiduki rattad olid üle silla ääre. Sinna reageeris kiirreageerimis patrull, nemad aga liikusid mööda Sõle tänavat kui märkasid antud sõidukit neile vastu tulemas Sitsi tn ja Kolde pst vahelisel teelõigul suunaga Kolde pst poole. Sõidukile järgnedes nägid, et see liikus ebaühtlaselt ja vingerdas. Andsid sõidukile sinise – punase vilkuriga peatumismärguande ning sõiduk peatus 18:47 Tallinn Sõle tn 37 maja ees. Sõidukil vigastusi ei tundunud olevat, sõidukis oli kaks isikut, õues oli pime aeg ning isikutel olid päikeseprillid ees ning juht oli üleoleva käitumisega. Kaasreisijal lasid ära minna ning juhiks osutus kontrollimisel Rainer Linde. Juhiga vestlemisel tekkis kahtlus, et isik võib olla midagi tarvitanud ja kontrollides juhti indikaatorvahendiga oli näit 0, kuid juhiga vesteldes esinesid temal narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise tunnused. Isikuga vesteldes tema käed värisesid ja ta oli ärritunud. Palusid juhil teha kand-varvas testi, mille sooritus oli väga ebakindel, mees ei suutnud tasakaalu kaotamata seda teha. Kontrollides Raineri silmapupilli reageerimist valgusele oli see väga aeglane. Mõne aja möödudes saabus kohale Lääne-Harju patrull, kes läks Raineriga politseijaoskonda, et teostada järgnevaid toiminguid. Selle aja vältel kui nemad Raineriga tegelesid oli ta nende vaateväljas ja ta ei tarbinud mitte midagi. Rainer Linde süüd selles kuriteoepisoodis kinnitavad ka uuritud kirjalikud tõendid: Asitõendi (vormikaamera salvestised) vaatlusprotokoll koos salvestistega, mis kinnitab tunnistaja F H ütlusi ning mille kohaselt on kell 19:04 videos näha kuidas politseiametnik kontrollib juhikohal istuva mehe silmi paludes mehel jälgida pastapliiatsit. Mehel esinevad üksikud silmade hüpped nüstagmi kontrollides. Kell 20:04 on meditsiiniasutuses ja mees annab uriiniproovi. Peale proovi andmist on näha meditsiinitöötajat mõõtmas mehe pulssi ja teostamas mehele terviseseisundi kontrolli. Seejärel kontrollitakse mehe joobeseisundile viitavaid tunnuseid läbi nina-sõrm ja kand-varvas katse meetodi. Meditsiinitöötaja kontrollib ka isiku silmade reageerimist lastes mehel jälgida pastapliiatsit. Seejärel isik paneb end riidesse ning istub ratasvoodil video lõpuni. Isikul esineb unisus; silmad vajuvad kinni seistes, vett juues, istudes; jutukus; kerged tasakaaluhäired kõndides; seistes kõigub; arsti küsimustele vastab kerge latentsiga; uimasus; kõne vaikne, mõminal; kõrvad ja sõrmed punetavad; sõrme-nina katse – eksib esimesel katsel; kand-varvas kõnd sirgjoonel ebakindel; Rombergi asend ebakindel; nüstagmi hindamisel kipub vaatama ühe silmaga – konvergentsihäire; pupillid kitsamapoolsed. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille kohaselt on Rainer Lindel joobeseisundile viitavate tunnustena märgitud silmade punetus, pupillid väikesed, reaktsioonikiirus häiritud, koordinatsioonis kerged häired, unine ja ärritunud käitumine /II kd, tl 3/. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt nr XX, mille kohaselt leiti Rainer Linde leiti uriinist kokaiini, MDMAd, diasepaami, nordasepaami. Ekspert andis hinnangu joobeseisundi kohta, s.o Rainer Lindel esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove /II kd, tl 4/. Terviseseisundi kirjeldamise protokoll, mille kohaselt oli isiku teadvus selge, kõneleb palju, kommenteerib, veidi somnolentne, unine, põhjendab seda väsimusega. Viimase 24 t ajal eitab ravimite tarvitamist, varasemalt tarvitanud kanepit. Rombergi asend – ebakindel, kandvarvas kõnd sirgjoonel – tasakaalu ei hoia, ebakindel kõnnak, sõrme-nina katse – ebatäpne. Eitab viimasel ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamist (varasemalt kanep). Alkoholi 6 lõhna ei tunne /II kd, tl 6-7a/. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus - Rainer Linde kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna juhil esinevad välised narkojoobele viitavad tunnused /II kd, tl 8/. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt - sõiduk Toyota Land Cruiser reg.nr XXX (omanik H L ) teisaldati hoiukohta Tallinn Rahumäe tee 6/1 /II kd, tl 9/. Õiend andmebaasi väljatrüki kohta - sõiduki Toyota Land Cruiser 120 registreerimismärgiga XXX omanik on H L /II kd, tl 13/. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus 07.03.2024 ja kriminaalmenetluse uuendamise määrus 15.05.2024 (02.01.2023 episood), mille kohaselt prokuratuuri 07.03.2023 määrusega lõpetati menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ja pandi Rainer Lindele üheks kohustuseks mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobeseisundis mootorsõidukit kuni 07.03.
3. Kuna Rainer Linde ei täitnud talle määratud kohustusi, siis 15.05.2024 määrusega menetlus uuendati /II kd, tl 14-15, 16-7/. Selles süüteoepisoodis puudub vaidlus selles, et 02.01.2023 kella 18:35 paiku Harjumaal Tallinnas Kopli tänava lõpus juhtis Rainer Linde tahtlikult mootorsõidukit Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga XXX. Puudub vaidlus ka selles, et tema uriinist leiti narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Rainer Lindele süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud - Rainer Linde oli narkojoobes ja juhtis sellises seisundis mootorsõidukit. Süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise ning aeg ja koht nähtuvad nii tunnistaja F H ütlustest, kes kirjeldas Rainer Lindel narkojoobele viitavate tunnuste olemasolu, kui ka Rainer Linde enda ütlustest, milles ta kinnitas eelnevatel päevadel narkootikumide tarvitamist, arvates ise, et ta autot juhtides narkojoobes siiski ei olnud. Samuti on süüteo toimepanemine tõendamist leidnud istungil uuritud kirjalike tõenditega, mille usaldusväärsuses, eelkõige eksperdi hinnangus joobeseisundi kohta, ei ole alust kahelda. Seega, olles hinnanud kogumis süüdistatava ja tunnistaja ütlusi ning kriminaalasjas uuritud kirjalikke tõendeid, on kohus seisukohal, et Rainer Lindele süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ja 02.01.2023 süüteo episoodis on täidetud

§ 424

lg 1 objektiivne teokoosseis.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritav 01.04.2024 süüteo episood Rainer Linde ei tunnistanud ennast süüdi ka selles episoodis, väites, et tema sõidukit ei juhtinud. Andis ütlusi, et

1. aprillil 2024 mingil ajal oli tema autos kindlasti J M , kellega läksid hommikul tööle ja O M oli ka nendega. Seletas, et tagantjärgi on keeruline kõike meelde tuletada, kuid eelmisel õhtul oli ta J M juures, kus tarvitas alkoholi ja narkootikume. Amfetamiini tegi kindlasti. Sündmused olid neil õhtul peale kella ühtteist. J M tegi seal mingeid oma asju selle M koos, seal nad toimetasid, tegutsesid. Viskas O M , kelle nime ta tegelikult ei teadnudki ja J M pärast Kiviõlisse ära ja läks Rakvere tagasi. Siis kui Kiviõlisse sõitsid, siis ta oli roolis. O M asjad jäid autosse eeldatavasti siis, kui ta autos viibis, unustas äkki. Nendest toimiku dokumentidest ta nägi, et seal on leitud rahakott. Ise ta ei teadnud, et seal mingi jopegi on. Mis edasi sai, seda ta enda sõnul täpselt ei mäletanud. A juurde jõudis õhtul. Ei mäletanud mida vahepeal tegi. Mis kellaaeg ta nad sinna Kiviõlisse ära viis ja mis kell Rakvere tagasi jõudis, ei mäletanud. Kinnitas korduvalt, et ausalt öeldes ega väga palju ta ei mäletagi sellest õhtust. Pidi õhtul tegelikult Kiviõlisse minema, sest tal ei olnud väga kuskil olla ja ta mõtles, et läheb Jüri juurde. Eelnevalt sai aga Sõmerul A kokku ja tahtis antsu võtta kaasa, tunnistades, et oli sõltuvusest sellest ainest. A juures sai oma tarbeks amfetamiini, mille eest maksma ei pidanud. Kokku sai A parklas, maja ees kus viimane tuli autosse, pakkus talle fooliumi seest amfetamiini, tegid, ajasid juttu, istusid niisama seal. Tema tarvitas amfetamiini. A valas talle fooliumi pealt pihku ja siis ta tõmbas sealt endale sisse. Tema oli alguses roolis. Siis hakkasid Kiviõlisse sõitma. Ta ei tundnud ennast hästi ja siis ta lasi A rooli. See aine oli ka imelik, mida ta tarvitas. Amfetamiini oli ta eelnevatel päevadel ka tarbinud ja see püsib uriinis päris pikalt. Seletas, et 7 amfetamiini sai suht tihti tarvitada. Tal oli sõltuvus, sest see pani tal mõistuse paremini tööle. Kui Tallinn-Narva mnt-le jõudsid, keeras A mitte Kiviõli poole vaid Tallinna poole. Pöörasid Tallinna poole, jäid vastassuunda tee äärde seisma. Rehvid tundusid katki. Autoga ei olnud võimalik sõita. Jäi tema meelest seisma teepeenral mitte kraavis. sõiduvea pärast tekkis sõnavahetus. Mõnda aega olid seal, karjusid üksteise peale ja mingi moment hakkas A tagurdama. Seal oli teelt maha sõit, eks üritas sinna maha sõidu peale tagurdada. Lõpetasid põõsas, sõitsid sinna hekki. Tegelikult ei olnud tal just kõige parem olla, oli segaduses, ärritunud ja närvis. Tulid mõlemad kõrvalistuja uksest autost välja, et hinnata olukorda. Mingid autod panid sealt mööda, jäid seisma. Ta vaatas enda autot, mis olukorras ta oli, põõsas ka. Päris kurb oli olla. Oli segaduses, ei saanud aru, miks asjad nii läksid. Ta ei tea, mis sellel vennal hakkas, kuid A pani sealt minema, tema meelest mööda kraavi ja heki äärt Sõmeru poole. Ta tegelikult ei tea, kuhu A sai, sest ta ei vaadanud ega jälginud. Ta läks autosse tagasi, sest oli vaja abi kutsuda. Kõrvalistuja uksest istus uuesti sisse ja hakkas otsima telefoni, kuid ei jõudnudki abi kutsuda. Mingil momendil oli politsei kohal. Ta ei pannud tähelegi, et keegi oleks auto juurde tulnud või keegi oleks otseselt pidama jäänud või seal auto kõrval olnud. Mäletas vaid, et pani tähele siis, kui nägi siniseid vilkureid auto kõrval ja vaatas üle õla tagumisest aknast välja ja siis nägi, et politseiauto ees oli suunatuledega mingisugune auto täiesti tuled maas seisnud. Eelnevalt ta ei pannud üldse tähelegi. Enne politsei tulekut ei üritanud keegi suhelda, s.o ei mingit ukse katsumist, ega muud ei olnud. Politseil läks aega, enne kui nad auto juurde tulid. Ta ei pidanud isegi vajalikuks end seal autos ümber sättida kuskile. Mõtles, et tegemist on mingisuguse naljaga, ausalt.
2. aprill oli ka, tundus nalja päev, täielik komöödia tema jaoks. Lõppkokkuvõttes tulid sinna politseinikud. Nägi veste ja siis näidati juba valgust autosse. Ta ei tahtnud seda uskuda ja ega ta sealt autost kohe välja ei kiirustanud. Tundus väga jabur ja uskumatu olukord. Ta sai aru, et tegemist on politseiga, samas mõtles, et tegemist on naljaga, et äkki kellegi tuttavad, et üritatakse talle mingit kino teha, et teda tuldi filmima kaameraga. See valgus, mis sisse näidati, oli tema hinnangul kaamera valgus, et võeti mingi videokaamera lihtsalt välja ja hakati teda filmima. Rakvere Teatri näitlejateks pidas kusjuures, sellised mõtted olid tal peas ja ta mängis kaasa. Kontakti lõi ta alles siis, kui klaas purustati ja ta võeti jõuga autost välja. Videos oli tema sõnul näha, et ta ei võtnud seda kui tõsist situatsiooni. Tema jaoks oli see täielik nali. Ta ärkas üles EMO-s. Ju siis selle aine mõju ka, mis talle anti, mängis rolli. Ta ei tea, mis tal ära keeras. Auto sõideti puruks, kutsuti politsei, kasutati sundi, lõhuti veel rohkem autot, siis toimetati kuskile. 01.aprill oli ka, tal lihtsalt jooksis mõistus kokku, sest see oli tema jaoks mõistusevastane olukord. Seletas, et eks ta elas välja ennast. Ta ei saanud lõpuni aru, et tegemist oli päris politseinikega. Sai aru, et tegemist ei olnud aprillinaljaga alles siis, kui kainerisse pandi. Seal sündmuskohal kohapeal ta mingeid noormehi ei näinud ja ta ei tunne neid ka. Tema jaoks on tegemist täiesti võõraste inimestega. Lihtsalt politseiga koos ilmusid välja kuskilt. Kas sellel noormehel, kes konkreetselt tunnistamas käis, on mingit põhjust tema kohta valetada, ta ei tea. Ta ei tea neid inimesi. Ta ei kujutanud ette, miks nad tunnistavad. Ta ei saa aru, kuidas nad saavad väita, et auto Tallinna poole tagurdas, nagu nad ei oleks seda sündmust üldse pealt näinudki. Midagi ta ikka mäletas sellele sündmusele eelnevalt, sest auto jäeti ju vastassuunavööndisse, esiotsaga Tallinna poole ja tagurdati Rakvere poole. Ta ei mäleta üldse, et seal mingeid autosid oleks olnud. Võib-olla kui oleks ise tagurdanud, siis oleks äkki mäletanud ka. Kokkuvõtlikult eitas Rainer Linde täielikult, et tema, olles narkojoobes, oleks 01.aprillil 2024 juhtinud mootorsõidukit. Rainer Linde eitavad ja ennast süüst vabastada püüdvad ütlused on kummutatud eelkõige tunnistaja D Š ütlustega. D Š andis kohtuistungil ütlusi, et 01.04.2024 südaöö paiku, kui sõitis Tallinn-Narva maanteel Tallinnast Narva. Tema oli oma autoga ja koos temaga oli tema sõber ning vend sõitis oma autoga ja temaga oli ka üks sõber. Tema oli ees ja vend oli tema taga autoga. Sõitsid ja äkki nägid natukene enne Alexela tanklat, et nende sõidusuunas tagurdas neile auto vastu kohe otse nende suunas. Nad sõitsid sellest autost kahelt poolt mööda. Tema sõitis sellest autost mööda nii nagu tehakse möödasõitu, aga teine auto, mis oli tema taga, ei jõudnud ja ta sõitis teepeenra 8 kaudu. Kui autost mööda sõitsid, siis jõudis märgata, et seal autos oli üks noormees ja see noormees oli roolis. Autos kõrval või taga ei olnud kedagi. Selliseid asju ei kohta iga päev. Seletas, et tal on selline komme, et kui ta sõidab kellestki mööda, ta tahab vaadata inimest, kes on autoroolis. Tema auto sõitis esimesena ja teine auto, mis oli tema järgi, temalt paistis valgus salongi, oli valge, seetõttu oli salongis kõik näha. Õues oli küll pime, aga autolaternad põlevad hästi. Kui sooritas möödasõitu, nägi juhti ja hiljem sinna kuusehekki sõitnud autos oli sama juht, kellest ta möödasõitu sooritas, s.o see oli see sama inimene, kes oli roolis. Sõitsid autost mööda ja ta kohe vaatas taha vaate peeglisse ning nägi, kuidas see sõiduauto sõitis kraavi. Nii nagu ta sõitis tagurdades, nii ta tagumine osa läks kohe esimesena kraavi. Nähes, et auto sõitis kraavi, keerasid nad ringi ja sõitsid selle auto juurde. Mõtlesid, et äkki inimesel hakkas halb või midagi niisugust. Sinna auto juurde jõudmine võttis aega maksimum 15 sekundit. Keerasid ringi ja panid oma autod teeäärde, selles samas kohas, kus auto sõitis teepealt kraavi ja autolaternad põlesid ja nad nägid hästi. Nad jätsid autod sellele poolele, kus ta sõitis teepealt välja kraavi mitte vastassuunda, selleks, et valgus oleks parem. Kõik väljusid autost ja läksid selle hekki sõitnud auto juurde ja läksid selle suunas, kuid teised poisid jäid seisma umbes seitse meetrit enne seda autot. Auto juurde tema läks üksinda, kuna autojuht andis gaasi ja poisid hakkasid kartma, et auto võib hakata liikuma ja lennata nendeni välja. Auto üritas sealt hekist välja sõita, kuid jäi kinni. Ta läks auto juurde ja nägi, et salongis on üks noormees, kes oli täitsa ebaadekvaatne. Ta pani muusika valjumalt mängima ja vajutas koguaeg gaasi. Pani drive peale. Salongis põles valgus. Seal autos ei olnud peale juhi ühtegi isikut ja auto oli lukus. Juhipoolne uks asus hekis ja ta katsus reisija esiust, mis oli kinni. Tema sõnul ei ole võimalik, et keegi sealt autost oleks jooksu pannud või kuskile ära läinud kuna see oleks olnud neile nähtav ja seal oli hästi tihe kuusehekk. Seal polnud varianti, et keegi jookseks sealt kuskile kuna nad oleksid seda näinud. Neil valikut ei olnud, otsustasid, et helistavad politseisse. Tema helistas ja politsei saabus kohale väga kiiresti, isegi viis minutit ei möödunud, kui nad olid juba kohal. Tema vend ja sõbrad lihtsalt jälgisid kõrvalt. Politsei saabus kohale. Küsiti nende käest, et mis juhtus. Kirjeldasid seda kõike, mis oli enne seda. Politsei läks sõiduki juurde. Nad hakkasid taskulambiga valgustama autosalongi, aga poisil paistis, et oli diskoteek, ta möllas seal muusika saatel. Autos olev autojuht oli täitsa ebaadekvaatne. Isegi siis, kui politsei pöördus juhi poole, ta ei reageerinud üldse. Tal kestis ikka see diskoõhtu. Politsei lõhkus ukse esiklaasi ära. Juht tiriti sealt välja ja kui hakati teda toimetama politseiautosse, kestis tal ikkagi see möll edasi. Tema mälu järgi tuli politsei kohale kahe autoga ja neid oli päris palju. Tema mingeid asju seal autos ei jõudnud märgata, ei tea midagi autos olevatest asjadest. Tema sinna autosse ei pannud ega sokutanud midagi, auto oli lukus. Hekis paikneva auto pagasiruumi ta ei avanud kuna tal ei olnud selleks mingit vajadust. Politsei võttis nende andmed, neil lubati lahkuda ja nad sõitsid minema. V O , politseiametnik, andis kohtuistungil ütlusi, et eelmise aasta aprillikuu alguses tööl olles sai südaöö paiku enne kahtteist oli väljakutse, et Tallinn-Narva mnt-l on välja sõitnud teelt sõiduauto BMW, mille juht oli joobekahtlusega. Kohe edastati info, et juht olevat autos olnud ja istunud rooli kohapeal ehk siis juhina. Jõudsid sinna kohapeale, kiirabi oli ka seal. Kohapeal olid seal juba patrull S H ja G I . Kui on sündmus, mis on seotud Tallinn-Narva maanteega või tihedama liiklusalaga, siis reageerib üldjuhul kaks patrulli, kui on tegu joobes juhiga. Kui sõiduk jääb kohapeale, siis on vaja kohapeal sõidukiga edasi tegeleda, teine tegeleb siis juhiga. Nägid, et sõiduauto BMW oli kaotanud tee peal juhitavuse. Jälgede järgi olid näha pikad libisemise jäljed maantee peal ja siis oli läinud auto tagaosa ees teelt välja ja heki sisse tagaotsaga kinni jäänud. Juhi pool oli heki kõrval takistatud, mille tõttu juhiuksest välja tulla ei saanud. Kui vaadata näoga Tallinna poolt Narva poole, siis oli auto paremal, ehk siis oma sõidusuunas. Juht oli ainukesena autos ja uksed olid lukustatud. Tema ei näinud sealt kedagi eemale jalutamas või ära jooksmas. Kohapeal oli tema mäletamise kohaselt ka veel teataja või pealtnägijad. Nemad hakkasid tegelema juhiga ja kohapeale jäi teine patrull, kes hakkas sõiduki teisaldusega tegelema. Juhi eemaldamisega sõidukist oli raskusi. Ta ei tea, kas juht üldse sai aru, et politsei seal kohapeal on. Mingi hetk pani juht käigu sisse ja üritas autoga ennast välja kaevata. Auto mingil määral seal 9 kohapeal liikus, aga kuna pinnas oli selline, et jäi enne kinni ja välja ei tulnud. Uksed olid suletud. Andsid korralduse, et ta uksed avaks, kuid seda ta ei teinud ning seetõttu pidid küljeklaasi lõhkuma, et juht autost kätte saada ja roolist eemaldada. Juhi poole nad ei saanudki, kuna see oli heki ääres täiesti kinni, siis ta kahtlustab, et keegi sinna vahele ronima ei hakanud. Nad üritasid juhiga kontakti saada. Koputasid kõvasti akna peale, karjusid. Oli selline tunne nagu juht oleks täiesti omas maailmas olnud. Ta karjus, tegi mingeid imelikke liigutusi seal. Ta arvab, et muusika ka mängis autos. Väliselt oli ta kindlasti joobetunnustega. Alkoholijoobes inimene niimoodi ei käitu. Oli näha, et isik oli tarvitanud midagi muud peale alkoholi. Oli väga ülemeelikus tujus, karjus. Tavaliselt inimesed, kes on tarvitanud erguteid, tekitavad sellist ülemeeliku tuju, siis on aru saada, et inimene on narkojoobes. Edasi pididki küljeakna purustama, mille järel said ukse avada ja said ta juhikohalt eemaldada ning paigaldasid käerauad. Muudmoodi nad teda kätte sealt ei saanud. Ise ta vabatahtlikult ei olnud nõus autost välja tulema. Edasi toimetasid ta patrullsõidukisse, kus kiirabi vaatas ta kohapeal üle ja siis läksid EMOsse, kus tegid edasisi toiminguid, tuvastamaks tema narkojoovet. Nad kasutasid vormikaameraid. EMOs käitus juht ikka väga ebaloomulikult. Sellist inimest, kes niimoodi käitub, ausalt öeldes ei olegi varem näinud. Ta neile ise ka tegelikult kohapeal tunnistas, et on kolm päeva järjest tarvitanud kas siis Eesti parimat või maailma parimat antsu ehk amfetamiini. Adekvaatset suhtlust juhiga väga võimalik teha ei olnud. Üldjuhul kas ta karjus imelikke sõnu, ropendas, tegi imelikke liigutusi või kui üks hetk küsitigi, et mida tarvitanud on, siis ütleski, et on tarvitanud kolm päeva antsu. Uriiniproov näitas kohapeal, et ta on amfetamiini tarvitanud. Peale seda toimetasid juhi Rakvere arestimajja. Edasi toimetasid juba teised. Samamoodi sõiduk, mis teisaldati jaoskonda, toimetasid edasi teised ametnikud. Sõidukis nad ühtegi laegast ei avanud, midagi ei otsinud, kuna teadsid, et sõiduk teisaldatakse jaoskonda ja menetlusega hakkavad tegelema teised ametnikud, kes teevad vastavad menetlustoimingud. G I , politseinik, andis kohtuistungil ütlusi, et oli 01.04.2024 öises vahetuses patrullis koos patrullpolitseinik M K . Väljakutse said enne südaööd, bravo väljakutsena, et on toimunud liiklusõnnetus, mille sisuks oli, et sõiduk on teelt välja sõitnud ja teatajale tundus, et sõidukijuht on joobes. See oli Tallinn-Narva 100.kilomeetril. Jõudsid kohale ja kui nad tulid Narva poolt Tallinna poole, jäi nende auto teepeale, siis nägid, et sõiduk oli maandunud neist vasakule kraavi ja oli kuuseheki ääres. Nemad jõudsid esimesena ja natuke hiljem jõudis teine patrull XX, välijuht koos oma paarilisega. Nad tulid Rakvere linnast ja jõudsid kohale kiiresti, vahe väljakutsega võis olla mõni minut. Seal maanteel oli ka häirekeskusesse teataja oma sõpradega. Teataja ütles, et nad liikusid Tallinnast Narva suunas ja neile oli vastu tulnud see sõiduk, mis järsku ära kadus. Seal kuskil kraavis, mööda põldu kuhugi jooksmas, mööda maanteed kedagi eemaldumas näha ei olnud. Ta läks alla auto juurde kohe. Auto mootor käis, muusika mängis, sees istus juhi kohapeal meesterahvas, kes vehkis kätega, tegi imelikke liigutusi ja karjus. Millelegi ta ei reageerinud. Sõiduki uksed olid lukus. Katsus kõrvalistuja ukselinki. Juhiuksele ei olnud üldse võimalik ligi minna, sest ta oli täpselt kuuseheki kõrvale maandunud, juhi poolt üldse ligi ei saanud. Autos oli juhi kohal üks isik ja ta oli sama isik kes on süüdistatavana kohtusaalis. Kui XX patrull tuli ja andis ka korraldusi, siis meesterahvas pani käigu sisse ja üritas ära sõita, aga kuna tal tagumised rattad olid pinnases kinni, siis tal rattad käisid, aga auto natukene liikus. Nad koputasid aknale, näitasid taskulambiga valgust, et ta kuidagi reageeriks ja saaks aru, et nad on seal. Ütlesid, et politsei, aga ta ei reageerinud mitte millelegi. Kõik politseinikud, kes sündmuskohal olid, olid seal auto juures ja veidike hiljem tuli ka kiirabi, kes oli ka seal auto juures. Teine patrull andis samamoodi käskluse auto seisma jätta, teha aken lahti või tulla autost välja. Ta ei reageerinud mitte millelegi. Hoiatasid, et kui ta ust või akent lahti ei tee, siis nad purustavad aknaklaasi. Teise patrulli liige purustas kõrvalistuja aknaklaasi. XX võttis juhi autost välja, ise ta ei tulnud. Välja võtmisel pandi ta maha pikali ja pandi tal käed raudu. XX viis selle isiku enda bussi juurde. Välijuht ütles, et auto tuleb ära teisaldada. Panid ukse ilusti kinni ja kutsus puksiiri. Tema ise seal autos midagi ei otsinud, ei puutunud, ukse lükkas kinni ja oligi kõik. Juht ei saanud mitte millestki 10 aru, rääkis seosetut juttu, karjus, vehkis kätega, tegi imelikke liigutusi ja tal olid narko tarvitamise tunnused. Juhiga ei olnud üldse võimalik suhelda. XX läks juhiga otse EMOsse, nemad jäid puksiiri ootama ja kui puksiir ära käis, siis läksid nemad ka Rakvere EMOsse, kus võeti noormehel uriiniproov. Kohapeal tegid ainult teisaldus akti. Vormikaamera töötas tema mäletamist mööda kõigil. Liiklusavarii materjale ei vormistanud, sest teisaldasid auto jaoskonda. Nad on kohustatud vormistama liiklusõnnetuse materjalid siis kui kannatanu vigastustega viiakse haiglasse. Nemad mootorsõidukisse sisse ei vaadanud ja midagi ei võtnud. Rainer Linde süüd selles kuriteoepisoodis kinnitavad ka uuritud kirjalikud tõendid: Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille kohaselt indikaatorvahend reageeris amfetamiinile ja metamfetamiinile. Joobeseisundile viitavate tunnustena on Rainer Lindel märgitud silmade punetus, pupillid väikesed, pilk ebalev ja rahutu, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne segane, arusaamatu ja kiire, vastab vale asukoha, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioon väga häiritud, ei liigu iseseisvalt, unine käitumine. Ei olnud suuteline alla kirjutama /II kd, tl 19-22/. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt, mille kohaselt leiti Rainer Linde uriinist amfetamiini /II kd, tl 23/. Eksperdi hinnang joobeseisundi kohta, mille kohaselt Rainer Lindel esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove /II kd, tl 27/. Terviseseisundi kirjeldamise protokoll, mille kohaselt isik on agressiivne, ebaadekvaatne käitumine, karjub, räuskab, teeb grimassi, rahutu; küsimustele ei vasta/või vastab ebaadekvaatselt; räägib iseendaga; pupillid kitsad; nüstagmi pole võimalik hinnata; puudub koostöö, korraldusi ei täida, raputab pead, räägib tooliga ja iseendaga; agressiivne; anamneesi ei anna; ei ole suuteline allkirjastama ebaadekvaatse käitumise tõttu /II kd, tl 24-26/. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus - Rainer Linde kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna narkojoobe kahtlus. Ei ole võimeline allkirjastama /II kd, tl 28/. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt - sõiduk BMW 120D registreerimismärgiga XXX (omanik H L ) teisaldati hoiukohta Rakvere Kreutzwaldi 5a /II kd, tl 28-30/. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti Rainer Linde kahtlustatavana kinni 01.04.2024 kell 23:
3. Ei ole võimeline allkirjastama /II kd, tl 31-33/. Õiend X- teest saadud andmete kohta - sõiduki BMW 120D registreerimismärgiga XXX omanik on H L . Rainer Lindel on olemas juhtimisõigus /II kd, tl 34/. Asitõendi (häirekeskuse kõne, vormikaamera salvestised) vaatlusprotokollid koos salvestistega, mille kohaselt 01.04.2024 kell 23:22:51 helistas häirekeskusesse D Š ja teatas avariist Tallinn-Narva mnt, inimene lendas põõsastesse. Ta on sinna kinni jäänud, purjus, teadvusel, annab gaasi aga tal ei õnnestu välja sõita. Nägid, et lendas välja, ta on täis nagu tinavile. Meedikut ei ole vaja, ainult joobes tugevalt. Ta peaaegu sõitis neile otsa ja lendas tagurpidi kraavi. Vormikaamera salvestistelt on näha politseinike saabumine sündmuskohale, see kuidas koputavad korduvalt auto aknale ja näitavad salongi valgust ning käsivad ukse lahti teha. Näha on, et sõiduk asub tagumise osaga puudes/põõsastes ja juurdepääs juhipoolsele uksele puudub. Politseinikud ütlevad korduvalt, et isik on laksu all ja neil on vaja uks lahti saada. Juht (Rainer Linde) istub rooli taga, salongist kostub muusika ja juht teeb mingeid liigutusi. Politseinikud löövad kõrvalistuja poolse aknaklaasi katki ja tõmbavad isiku autost välja. Isik naerab korduvalt ja räägib seosetut juttu. Nais politseinik suhtleb ka tunnistajatega, 4 meesterahvast. Tunnistaja kirjeldab toimunut samamoodi nagu hiljem kohtus ütlusi andes ning neil lubatakse lahkuda. Rainer Linde toimetatakse politseibussi juurde, kus kiirabitöötaja toimetab temaga. Linde samal ajal teeb erinevaid häälitsusi, karjub ja räägib seosetut juttu. Edasi on salvestiselt näha, kuidas politseiametnikud toimetavad Rainer Linde EMOsse. Terve videosalvestise aja Rainer Linde räägib seosetut teksti, hüppab ühelt teemalt teisele, naerab, 11 hüppab tooli peal, kasutab ebatsensuurseid sõnu ja väljendeid, teeb erinevaid häälitsusi, karjub, loob erinevate sõnadega riime, pobiseb seosetut juttu, räägib antsust. Rainer Lindelt võetakse uriiniproov /II kd, tl 35-55/. Hinnanud tõendeid kogumis, leiab kohus ka selles süüteo episoodis, et on tõendatud, et Rainer Linde oli narkojoobes ja juhtis ka sellises seisundis mootorsõidukit. Süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine Rainer Linde poolt ning aeg ja koht nähtuvad nii tunnistajate kui ka Rainer Linde enda ütlustest ning istungil avaldatud kirjalikest tõenditest. Rainer Lindel esinevat joobeseisundit ning selle tuvastamise asjaolusid tõendavad joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt. Teo toimepanemise aega ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja erinevad registrite väljatrüki, samuti tunnistaja D Š ütlused. Rainer Linde ise eitab oma süüd täielikult, viidates, et tegelikult juhtis tema kasutuses olnud sõidukit keegi A . Samas tunnistas ta nii eelmisel päeval kui ka samal päeval amfetamiini tarvitamist. Kogutud tõendid kinnitavad aga, et ta oli sõidukis üksi ning juhtis seda, olles narkojoobes. Ei ole alust seada kahtluse alla sündmust pealt näinud ja häirekeskusesse helistanud tunnistaja D Š ütlusi, mis haakuvad täielikult tema poolt häirekeskusesse tehtud kõnes öelduga, aga ka muude tõenditega. Selle tunnistaja näol on tegemist juhusliku möödasõitjaga, kellel ei ole mingit seost ei Rainer Linde ega ka tema sõpradega. Tema jaoks oli tavatu, et liigeldes teel sõidab talle tagurpidi ohtlikult vastu teine mootorsõiduk – see on asjaolu, mis ilmselgelt teravdab tähelepanu ja jääb ka detailides meelde. Ta jälgis kummalisel viisil vastu liikunud ja hetk hiljem kraavi tagurdanud sõidukit erilise tähelepanuga, kuna tema esmane mõte oli, et tegemist võib olla juhi võimaliku terviserikkega, mille tõttu võib inimene vajada abi. Just seepärast keerasid nii tema kui ka teine auto koheselt ringi ning jõudsid sündmuskohale vaid loetud sekundite jooksul ning nägid, et juht oli autos juhi istekohal üksi. Sellest et isik, võib olla joobes, sai ta aru alles siis, kui oli vastu hekki kinni jäänud sõiduki juurde läinud. Tõendeid hinnates on välistatud, et autot juhtis keegi A nimeline noormees, sest autos oli ainult üks isik, kes autot juhtis ja see oli Rainer Linde. Rainer Linde enda ütlused on kohtu hinnangul ebausaldusväärsed ja eluliselt mitteusutavad. Rainer Linde tunnistas isegi, et ei mäleta eriti midagi ja paljud asjad on talle teatavaks saanud alles tutvudes toimiku materjalidega. On üheselt arusaadav, et vastutusest vabanemiseks on ta püüdnud kohandada oma ütlusi kogutud tõendite järgi. Seega, olles hinnanud kogumis süüdistatava ja tunnistajate ütlusi ning kriminaalasjas uuritud kirjalikke tõendeid, on kohus seisukohal, et Rainer Lindele süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ja 01.04.2024 süüteo episoodis on täidetud

§ 424lg 2 objektiivne teokoosseis.

Rainer Lindele inkrimineeritavate süütegude subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. On tõendatud, et Rainer Linde tarvitas narkootilisi aineid ja asus seejärel korduvalt juhtima mootorsõidukit. Tema, olles teadlik sellise tegevuse lubamatusest ja karistatavusest, teadlikult ja tahtlikult teostas ta

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude süüteokoosseisu ja pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Rainer Linde tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus tuvastatud ei ole. Ta on võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ning kandma vastutust.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsesse külge kuuluva koosseisupärase teo moodustab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Maastikusõiduk on mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole käesoleva liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk (LS § 2 p 36). Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu 12 joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Rainer Linde, tarvitades narkootilisi aineid ja asudes seejärel korduvalt juhtima mootorsõidukit, pani toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritav süüteo episood Rainer Linde ei tunnistanud ennast süüdi ka narkootilise aine käitlemises, mööndes, et teab, et tema autost leiti ecstasy tablette. Eeluurimisel ta ütles lihtsalt, et ei tea, kes need võis sinna panna ja jäi sama seisukoha juurde ka kohtuistungil Ta ei teadnud varem üldse, et seal olid narkootikumid ja see arvuti. Ka käesoleval ajal ei tea ta, kuidas kõik need asjad tema autosse said. Need narkootikumid ei kuulunud talle. Toimiku materjalidest, millega ta tutvus, oli näha, et seal autos oli O M nimele kuuluv rahakott, jope ja kes teab, mis veel. Ta on seal mootorsõidukis viibinud koos J M . Ta oskas vaid seda öelda, mida ta protokollist nägi või mis toimikus kirjas oli, ega ta ise ka ei teadnud, mis seal auto pagasiruumis oli. Seletas, et autost leitud sülearvuti kott ei kuulunud talle. Ta täpselt ei oska öelda, kellele see sülearvuti kott kuulus, oletab ainult, sest vanglas olles kirjutas küsides HP arvutit tagasi. J M oli selline uudne tuttav, kellega ta oli tuttav olnud mingi kaks kuud enne vanglasse sattumist ja kes istub täna seal samas vanglas. J M kirja sisu oli, et väga paljud viimase asjad olid jäänud garaaži ja ta soovis kõiki oma asju sealt kätte saada, kuna tema oli juba vanglas. Kuna kiri oli kirjutatud puhtas eesti keeles ja ta teab, et J M on ise vene keelt kõnelev isik, siis ta eeldas, et see võis olla tema endine naine K R , kes kirjutas selle. Üks mobiiltelefon Xiaomi Redmi oli tema oma ja teine Samsung Z Flip3 oli selle sama K R oma. Kusjuures temaga võeti ülekuulamisel ühendust ja tuleb välja, et J M korteris oli tema sülearvuti Lenovo X290, aga ta ei tea, kuidas see sinna sai, sest see oleks pidanud olema tal garaažis. Sellest XXX garaažiboksist leiti ka erinevaid kaale, millel olid narkootiliste ainete jäägid peal. Otseselt ei oska selgitada, kellele need kaalud kuulusid, aga teab, et seal kaalud olid. Talle ei kuulunud, aga katsunud oli küll neid jah. Oma teada ta ei ole tegelenud narkootiliste ainete müügiga või käitlemisega. Ise ta on proovinud erinevaid narkootilisi aineid. Kes need isikud siis on, kellega ta seal telefonis suhtles (TS, Kat, teamolevipoeg ja Mocks), ta ei teagi. Kas on kõik üldse tema isikud seal, pole päris kindel. Nimetas, et Kat on vist K , T S on K K , Ljooha on J M . Mis nimesid ta ise kasutas, seda ta ei mäleta. Ta ei mäleta, et oleks

1. märtsi õhtul pakkunud enda sõnumis kellelegi redbulli punne. Ei osanud selgitada, miks selline vestlus on. Märkis, et eks igaüks saab ise mõelda, mis need redbulli punnid võivad olla. Aga hind kaheksa või kuus eurot tükk tähendab hinnapakkumist. Ta ei tea, mille hinnast räägitakse, äkki redbulli punnidest, aga kes ütles, et nad räägivad. See telefon võis katki minna ja keegi teine võis kasutada tema telefoni. Sel samal päeval kasutas telefoni tema ja pärast istus vanglas. Ta teab, et K kasutas ka seda telefoni. Ta eelnevalt ei soovinud üldse ütlusi anda ja enne kohtuistungit K R nime selles menetluses ei ole nimetanud. Menetleja küsis tema käest digiseadmete paroole, lukke ja kõike seda, millega lahti saada neid aga ta ei olnud nõus andma, ta ei näinud selleks põhjust. Ta tookord ei täpsustanud, et need ei ole väidetavalt osaliselt üldse talle kuuluvad digiseadmed. Keegi ei küsinud tema käest. Ta ei selgitanud menetlejale midagi. See on tema poolt tehtud nali
2. märtsil telefonivestluses, et peaks uuesti hakkama narkootikume müüma. See oli K K , kellega suhtles. Tal oligi ainult üks telefon. Tal oli Lenovo sülearvuti ja tahvelarvuti Samsung. H L andis kohtuistungil ütlusi, et Rainer Linde on XXX. Sõiduk Toyota Land Cruiser XXX oli tema auto, mida kasutasid mõlemad. Rainer helistas talle ja ütles, et politsei võttis auto ära ja tema läks autole järgi. Selle auto vahetas
3. märtsil teise auto vastu, BMW XXX. Kuna see auto oli just alles soetatud, siis tema oli sellega mõned korrad sõitnud enne kui Rainer kinni peeti. Politsei võttis ühendust, et Rainer on kinni peetud narkojoobes autoga sõitmise eest ja auto on avariiline ja politseijaoskonnas. Ta sai auto kätte. Temale kuuluvaid esemeid autos ei olnud. Küll aga oli seal nii võõraid kui ka Raineri asju. Seda ta konkreetselt ei tea, kelle asjad. Musta värvi õlakott motospordi kirjadega, kus sees oli tema ID kaart, see oli Raineri oma. Selle kotiga ta on 13 teda näinud. Aga mis asjaoludel tema ID kaart seal kotis oli, sellele ta ei osanud vastata. Autos oli mingi seljakott, oli riideid, oli jope, oli üks arvutikott. Seljakott oli Raineri oma, aga jope oli võõras. Algul ta ütles, et see arvutikott on Raineri oma, aga hiljem ta siiski leidis garaažist veel ühe ja see oli väiksem. Nii suurt arvutikotti tegelikult ta ei tea, et Raineril oleks olnud. Läbiotsimisel ütles ta politseile, et autost leitud arvutikott kuulub Rainerile, kuid sellel hetkel ei mõelnud ka, aga hiljem garaaži tühjendamisel ta leidis teise arvutikoti ja see oli väiksem. Teab, et Raineril oli väike arvutikott. See arvutikott, mis autost leiti, kelle oma see on, ta ei tea. Sealt kotist võtsid arvuti välja ja tabletid. Kõik muud asjad jäeti autosse. Telefone ta seal otseselt ei näinud. Mis telefoni poeg tol ajal kasutas, ta tõesti ei oska öelda. Teadis, et Rainer remondib XXX asuavs töökojas autosid. Tema tegi garaaži tühjaks ning midagi kahtlast ei leidnud. Ta ei tea, kus XXX enne kinnipidamist elas, nad ei elanud koos. Ühtegi arvutit, tahvelarvutit või sülearvutit ta sealt garaažist ei leidnud. Ta ei osanud öelda, kas seda autot, just seda BMWd, peale tema ja XXX veel keegi kasutas. Raineril ei olnud luba, et seda edasi anda kellelegi. Politseile ta kõigepealt kinnitas, et see arvuti on tema XXX oma. Kohtuistungil aga väitis, et tegelikult selles enam kindel ei ole, et ei tea, mis kotti ja mis arvutit poeg kasutas. 100% välistada ei saa, et pojal oli veel mõni teine arvuti peale selle tahvli, mis tema pojale ostis. Rainer Linde süüd selles kuriteoepisoodis kinnitavad ka uuritud kirjalikud tõendid: Läbiotsimisprotokoll (BMW 120D XXX) koos fototabeliga ja fotod DVD+R plaadil, milles kohaselt sõiduauto BMW 120D registreerimismärgiga XXX asub Lääne-Virumaa, Rakvere linn, Kreutzwaldi 5a Rakvere politseijaoskonna territooriumil. Esimesena avatakse juhipoolne uks. Läbiotsimise juures viibis H L . Juhi jalamati peal on puuoksad ja auto salongis on igal pool klaasikillud. Kõrvalistuja istme peal on musta värvi mobiiltelefon Redmi, rohelist värvi SEB pangakaart A E nimele, pruuni värvi raamat, 2 võtme komplekti – ühes komplektis on kaks võtit koos võtmehoidjaga ja teises komplektis on kolm võtit koos võtmehoidjaga, punast värvi tulemasin, punast ja sinist värvi e-sigaret Vozol. Musta värvi mobiiltelefon Redmi on sisse lülitatud ning lülitatakse lennurežiimile kell 18:26 ja pakendatakse seejärel kineetilisse kilekotti. H L käest küsitud, kas eelnimetatud telefon kuulub tema XXX Rainer Lindele ning H vastab, et mobiiltelefon kuulub tema XXX Rainer Lindele. Eelnimetatud rohelist värvi SEB pangakaart A E nimele pakendatakse pruuni värvi paberkotti ja suletakse turvakleebisega. Kõrvalistuja tagaistmel maas oli ALMA Kreeka jogurti pudel, mille kork tehakse lahti ja selle sees on roosakat värvi vedelik, mis tundub lõhna järgi jogurt, millele tehakse GBL ainetest, mis värvust ei muutnud, test negatiivne. Keskkonsoolis, käetoe sees, on kaks kokku käidavat nuga, millele ühele on kirjutatud MIL-TEC ja kaks tühja läbipaistvat minigripp kotti. Kindalaekast leiti sõiduki registreerimistunnistus XXX, mis kuulub sõidukile BMW 120D reg.nr XXX (VIN-kood XXX). Juhiistme taga põrandal on üks läbipaistev pudel, mille sees on läbipaistev vedelik, millele tehakse GHB ainetest, mis on negatiivne. Eelnimetatud läbipaistev pudel pakendatakse pruuni värvi paberkotti ja suletakse turvakleebisega. Kõrvalistuja tagumisel istmel on musta värvi õlakott, millel on kiri BMW Motosport, mille sees on üks tabletileht IBUPROFEN, ID-kaart XXX, kehtivusaeg 20.12.2024 H L nimel (IDkaart numbriga XXX tagastatakse H L ), 12 magneesiumi pulbrikotikest, Otrivin ninasprei sinise korgiga ja läbipaistvas pudelis, musta värvi mobiiltelefon Samsung, hõbedast värvi tulemasin, kaks lahtist valget värvi tabletti. Koti sees avatakse küljetasku lukuga, mille sees on valget värvi hügieeniline huulepulk. Avatakse koti peal olev tasku, mille sees on mootorsõiduki tehniline pass – HYUNDAI TRAJET registreerimistunnistuse number XXX, sõiduki omanikuks on H L . Eelnimetatud musta värvi mobiiltelefon Samsung on välja lülitatud ja pakendatakse kineetilisse kilekotti. Pagasiruumis on musta värvi XL M seljakott, mille sisemises taskus mälupulk (musta värvi plastikust ja metallist korpusega), millel on kulunud kirje „SAM PANKK“. Pagasiruumis olevast jope taskust leitud nahast musta värvi rahatasku, milles on elamisluba numbriga XXX O 14 M nimele kehtivusega 07.02.2025, Ukraina juhiluba numbriga XXX O M nimele kehtivusega 08.06.2053, Maxima Aitäh kliendikaart, Paysera pangakaart numbriga XXX O M nimele kehtivusega 11/27 ning tühi süstal. Eelnimetatud mälupulk pakendatakse pruuni värvi paberkotti ja suletakse turvakleebisega. Eelnimetatud rahatasku koos seal sees olnud kaartidega pakendatakse pruuni värvi paberkotti ja suletakse turvakleebisega. Pagasiruumist leitud musta värvi arvutikott HP, mis H L sõnul kuulub Rainer Lindele, mille esimeses sahtlis TOSHIBA väline kõvaketas ja sõiduki registreerimistunnistus numbriga XXX. Eelnimetatud väline kõvaketas pakendatakse pruuni värvi paberkotti, mis suletakse turvakleebisega ja eelnimetatud sõiduki registreerimistunnistus pakendatakse pruuni värvi paberkotti ja suletakse turvakleebisega. Musta värvi arvutikotis oli halli värvi sülearvuti HP PROBOOK 450G7 seerianumbriga S/N XXX, mis on välja lülitatud ja mis pakendatakse kineetilisse kilekotti. Arvuti kotis arvuti juures oli dokumendi kiletasku, pruuni värvi 49tk ristkülikukujulised ühelt poolt härja logoga ja teiselt poolt triibu ja kirjega „Red Bull“ tabletti, millele tehakse aine kiirtest, mis reageerib värvusele must (positiivne). Eelnimetatud dokumendi kiletasku, mille sees on 49tk ristkülikukujulisi pruuni värvi tabletid pakendatakse pruuni värvi paberkotti ja suletakse turvakleebisega. Sõidukist ei leitud rohkem muud võimalikku kriminaalasja lahendamise seisukohalt tähtsaid esemeid, mis oleks kriminaalmenetluses tõendiks /II kd, tl 58-91/. Asitõendi (BMW 120D 044LNV-st leitud esemed) vaatlusprotokoll ja fotod DVD+R plaadil - Läbipaistvast kilest dokumenditasku sisse on mätsitud pruunikat värvi tabletid – kokku 49tk. Tabletid on nelinurkse kujuga, tableti ühel pool on näha kirjet „Red Bull“ ja teisel pool pulli kujutist, mis on sarnane „Red Bulli“ logoga /II kd, tl 118-125/. Vaatlusprotokoll (R. Linde telefon, sülearvuti, mälupulk ja kõvaketas) ning Asitõendi (koopiad R. Linde andmekandjatest) vaatlusprotokoll koos kuvatõmmiste ja raportitega DVD+R plaadil. Vaadeldud esemetest tehti koopiad, mida siis omakorda vaadeldi. Sõiduki läbiotsimise käigus võeti ära sülearvuti HP PROBOOK 450G7 (kriminaalasjas tähtsust omavaid tõendeid ei tuvastatud), TOSHIBA väline kõvaketas (kriminaalasjas tähtsust omavaid tõendeid ei tuvastatud), mälupulk (kriminaalasjas tähtsust omavaid tõendeid ei tuvastatud), nutitelefon Samsung Galaxy Z Flip 3 (ei kuulu Rainer Lindele) ja nutitelefon Xiaomi Redmi Note 10 5G. R. Lindele kuuluv Xiaomi Redmi Note 10 5G – andmetes number +XXX, milline kuulub Rainer Lindele. Telegram rakenduses 760 kirjet. Välja tuuakse tõendamisel tähtsust omavad vestlused kasutajatega „TS.K “ ja „t “, Rainer Linde kasutajanimega „S B “. 10.02.2024 Rainer Linde kirjutab „Kallist vaja sul?“, „Mul 2 tk“, „1 veel tglt alles nüüd“, TS vastab „Uurit veel. Tyhjus nüüd onju“. Linde vastab „Jh, käin vaatan, aga mõned tunnid läheb“. 11.02.2024 TS küsib „Jama pole v“, „Ühele tussile nati mul“. Linde vastab „Mul otsas kõik“. 12.02.2024 TS uurib „Eks anna märku kuidas uudistega“ Sarnase sisuga vestlused veel ka 24.02.2024, 27.02.2024, 28.02.2024 ja 03.03.
4. Snapchat rakenduses 7627 kirjet. Rainer Linde vestleb „Mocks“-ga. 30.03.2024 küsib R. Linde „Normaalseid rebulli punne tahad“ ja „8€/tk ja sadades on 6€“. Mocks vastab „Krt No hea pakkumine“, „ Aga pole resurssi“. R. Linde vastab „Tooks sulle“, „Aga kui rendin“. Mocks vastab „No ma võiks proovida pakkuda“. R. Linde „Uuri palju huvi oleks, siis ma sõidaks juba täna“. Mocks „Sea suhtes ma Eestis kuni 17.04“. R. Linde vastu „Siis aega sitaks“. Android System Messages rakenduses 14291 kirjet. 11.02.2024 Ljooha kirjutab „Kule abi vaja. Kas saab kuskil võtta paar tüki Antsu? Ja mul vaja seda. Mul homme vaja kell 7 omiku minek“ Rainer Linde vastab „Ei saa kätte kedagi enam, pigem mitte täna“ Facebook Messenger rakenduses 24257 kirjet. 23.03.2024 Rainer Linde kirjutab T S „Narko rahad sai kinni maksta, autode ülevaatused“, „Peab narksi müüma hakkama uuesti“, „Kuni aprillini“, „300 karbi lubatud renti sai kinni maksta“ /II kd, tl 160-162/. 15 Narkootilise aine ekspertiisiakt nr XXX Uuringute tulemusena selgus, et ekspertiisiks esitatud: − 49 pruuni figuurset tabletti

§ 184, kaitstakse rahvatervist.

Normi eesmärk on vältida narkootiliste ainete tarvitamist ja levikut ning sellega inimeste tervisele kaasnevat kahju. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Seega tuleb selle hindamisel, kas Rainer Linde on ebaseaduslikult käidelnud suures koguses narkootilist ainet, lähtuda üle kuulatud isikute poolt antud ütlustest ja kirjalikest tõenditest ning asetada need omavahelisse konteksti. Prokurör viitas asjakohaselt, et ka selles süüteo episoodis tunnistas Rainer Linde, et on saanud enamuse faktidest teada alles tutvudes toimiku materjalidega ning tuleb nõustuda, et süüdistatava ütlused ei vasta tõele ning on taas kord kantud soovist vabaneda vastutusest. See, kellele täpselt kuulusid autos olevad esemed, sealhulgas arvutikott ja seal sees olev arvuti, ei oma olulist tähtust, sest arvestades asjaolu, et kui väidetavalt oli Rainer Linde arvuti teise isiku kasutuses, siis ka tema võis kasutada kellegi teise arvutit ja kotti. Nõustudes prokuröriga, ei välista Rainer Linde süüd ka see, et tablettide ümber olevalt pakendit ei leitud tema DNA-d. Sellelt pakendilt ei saadud ekspertiisiülesande täitmiseks sellist profiili, milline oleks olnud kasutatav. Kuna tabletid olid äsja soetatud ning neid ei olnud ümber pakendatud, siis Rainer Linde ei olnud neid suure tõenäosusega ka jõudnud veel väga katsuda ega jätta sinna enda bioloogilist materjali. Vaid kaks päeva enne kinnipidamist uuris Rainer Linde, kas oleks huvilisi, kes sooviks „redbulli punne“ hinnaga 8 eurot tükk (sadades 6 eurot tükk) ning lubas huvi korral kohe sõita tooma ning vaid paari päeva pärast leitigi tema valdusest just nimelt tema poolt pakutud redbulli punne ehk 49 pruuni värvi ristkülikukujulist härja logo ja Red Bull kirjega ecstasy tabletti. Soovi asuda taas tegelema narkootikumide müügiga kinnitab Facebook Messenger rakenduses, kus on 24257 kirjet, peetud chat, milles Rainer Linde 23.03.2024 kirjutab T S „Narko 16 rahad sai kinni maksta, autode ülevaatused“, „Peab narksi müüma hakkama uuesti“, „Kuni aprillini“, „300 karbi lubatud renti sai kinni maksta“. Rainer Linde enda selgitus kohtus, et tegemist oli naljaga, ei ole kooskõlas objektiivsete tõenditega ega ka eluliselt usutav. Et see nn „nalja“ plaan sai tegelikkuseks, leiab tõendamist näiteks eriti kõnekas Snapchatis 30.03.2024 peetud sõnumi vahetuses Mocksiga, milles Rainer Linde küsib „Normaalseid rebulli punne tahad“ ja „8€/tk ja sadades on 6€“. Mocks vastab „Krt No hea pakkumine“, „ Aga pole resurssi“. R. Linde vastab „Tooks sulle“, „Aga kui rendin“. Mocks vastab „No ma võiks proovida pakkuda“. R. Linde „Uuri palju huvi oleks, siis ma sõidaks juba täna“. Mocks „Sea suhtes ma Eestis kuni 17.04“. R. Linde vastu „Siis aega sitaks“. Just nimelt need pakutud RedBulli punnid Rainer Line autost kaks päeva hiljem ka leiti. Ka varasemad sõnumivahetused erinevate isikutega kinnitavad narkootikumide käitlemist Rainer Linde poolt, kes ka ise oli aktiivne narkootikumise tarvitaja. Ei oma tähtsust, et 01.04.2025 ei tuvastatud Rainer Linde uriiniproovis ecstasyt. Leitud tabletid olid mõeldud müügiks mitte tema enda tarbeks. Rainer Linde teadis nii käideldava aine liiki kui ka hinda ning tema väide, et ta ei teadnud autos olevatest tablettidest midagi, ei ole õige. Rainer Linde püüd inkrimineerida K R , kes on käesolevaks ajaks surnud, on kohtu hinnangul Rainer Linde järjekordne katse vabaneda vastutusest.

§ 184

süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Aine käitlemise ebaseaduslikkus on objektiivse koosseisu normatiivne tunnus, mis seisneb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 kohase loa puudumises kõnealuste ainete käitlemiseks. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, sellest madalam kogus on väike kogus. Seda, et tegemist on suure kogusega, tõendab toksikoloogiaeksperdi poolt koostatud tabel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete annuste kohta. Metüleendioksümetamfetamiini puhul on suureks koguseks 1,4 grammi. Amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, kokaiin kuulub II nimekirja. Süüteokoosseisu täitmiseks piisab ühe osa teo toimepanemisest, milleks Rainer Linde puhul on omastamine, valdamine ja vedamine. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Kohtu hinnangul käitles Rainer Linde narkootilist ainet tahtlikult, täites nii

§ 184

lg 1 subjektiivse koosseisu ja tema käitumises esinevad

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritav süüteo episood Rainer Linde ei tunnistanud ennast süüdi ka selles süüteoepisoodis, seletades, et need tulirelvad, mis leiti XXX garaažist, ei kuulunud temale. Kellele kuulusid, ei osanud öelda. Enne

1. aprilli kasutas XXX garaažiboksi D S . Toimiku pilte vaadates, möönis, et on liigutanud seal mõnda asja kindlasti, sest need vedelesid garaaži põrandal maas igal pool laiali koos erinevate muude asjadega. Ühte karpi on lahti teinud, seal oli pisikene signaalpüstol sees, mida sai lähemalt 17 vaadelda. Ta avas selle karbi äkki nädal kaks enne kinnipidamist. Seal XXX garaažis käis tegelikult väga palju inimesi. See ettevõte oli registreeritud mitte ainult tema nimele vaid ka äriparner H K nimele. Inimesed said ise ka kohal viibida, kui nende tehnika kallal tööd tehti või said ise kaasa lüüa. Seda garaaži oli võimalik ka rentida koos tööriistadega. Vähemalt neljal inimesel oli võti. Temal, H K , K K ja vist oli isegi J M lõpus. Nagu ta aru sai, nad peale tema kinni võtmist käisid seal garaažis oma võtmega. Omanik U K oli veel oma võti ja ka J P , kes lõpetas seal varasemalt tegevuse, kuid võtit ära ei andnud. Lukke seal ei vahetatud. Need relvad, mis seal garaažis olid, ta on neid näinud seal ja puutunud. Ühte karpi on avanud küll, sest nad vedelesid seal ja ikka tekib huvi, et mis seal sees on. Need olid nagu jupid. Ei olnud komplektne, tükkidena. Laskemoona ta seal ei näinud. Nägi tükkidena väikest püstolit ja paukpadruneid. Tema ei teadnud, kas see relvataoline ese, mida te katsus karbi sees, oli laskekõlbulik või mitte. Ta ei teadnud seda, kellele see kuulub. Visuaalselt vaatas, liigutas kelku, võttis salve alt ära. H K andis kohtuistungil ütlusi, et Rainer Lindega seob teda ühine firma XXX OÜ, mille lõid 2023.aasta sügisel. Üritasid firmat käima lükata umbes neli-viis kuud. Tema käis garaažis vastavalt vajadusele. Ei läinud nii nagu plaanis oli ja tekkisid muud hobid nii ühel kui teisel. Ta tegi muud tööd vahepeal. Tema lõpetas M OÜ alt tegutsemise ise ära vastastikkusel kokkuleppel. Tema teiste elusse ei sekku. Remonti ikka tehti. Ta käis ka vahest läbi sealt garaažist, tegi oma autot, kui vaja oli. Nende firma kasutas rendiruume XXX. R A OÜ on maja omanik. Koostöö Rainer Lindega seisnes firma loomises ja remonditöö teostamises. Firma jäi alles ja Rainer tegutses. Rendiruumid tegid tühjaks äkki aprillikuu 15-ndaks või natuke varem isegi eelmine aasta. Ruume tegid tühjaks Rainer Linde ema ja üks tuttav neil K K . Garaažis tema teada mingeid ebaseaduslikke esemeid ei olnud. U K seletas, et temal on XXX hoonestusõigus ja tema firmal R A on seal garaažiboksid. Rainer Lindet tunneb
2. aastast seoses sellega, et koos sõbraga rentisid ühte ruumi, garaažiboksi. Nendel oli ettevõte, R M . H K oli kaasomanik seal firmas. Kui K ära kadus, siis Linde tegi talle ettepaneku, et ta võtab asja üle ja võttiski 2023 septembris kuni selle hetkeni, kui ta ühel hetkel ära kadus. Autosid seal remonditi. Läbiotsimise käigus aprilli alguses võeti teda sinna kaasa. Pidi ka olema seal juures. Ta nägi, mis seal tehti. Loomulikult ta nägi, kui pandi sinna põranda peale kõik välja ja ta pidi neid vaatama. Need ei meenutanud küll, et nad oleks olnud relvad. Nad olid mingid sportpüssi jupid. Tema ei oska öelda, kelle omad need olid või mis asjaoludel sinna sattunud. Kaal oli seal, aga kaaluga saab kõike kaaluda. Linde ema võttis temaga ühendust, et Linde ei saa tulla rohkem. Linde oli talle enne seda öelnud ka, et ta tahab ära lõpetada, sellepärast ei olnud neil ka tegelikult kirjalikku lepingut, sest iga kuu ta lihtsalt pikendas suulist lepingut. Linde ei teadnud iialgi, millal ta lõpetab, sest ei läinud väga hästi seal. Linde ema viis siis asjad kõik ära. Temal on nendele garaažiboksidele olnud koguaeg juurdepääs. Ta käis võtmas elektrinäite sealt. Linde oli kogu aeg seal ja K käis aeg-ajalt. Ta ei viibinud seal garaažis pikalt. Kohus uuris kohus käesolevas süüteo episoodis kirjalike tõendeid: Äriregistri väljatrükk – R M OÜ, mille juhatuse liikmed on Rainer Linde ja H K aadress on XXX /II kd, tl 56-57/. Läbiotsimisprotokoll (XXX) koos fototabeliga ja fotod DVD+R plaadil: Läbiotsimine toimus XXX asuvas garaažiboksis nr X. Juures viibis U K , kes selgitas, et on antud kinnitus omanik ja üürib seda kinnistut Rainer Lindele. Tema teada kinnistul narkootilisi-, psühhotroopseid- ja muid keelatuid aineid ei ole. Garaažiboksi tagumise külje pool on tööriistade lauad, mille peal ja ümber on tööriistad. Ühe tööriista laua peal on musta värvi tööriistakarp kirjega „STANLEY“, mille sees on ümmargusi haavleid, traadist relvaraua puhastushari, paukpadrunid – osadel plastikosadel on 18 otsast auk sees, kolm padrunit, kaks jahirelva padrunit kaliibritega 16 ja 12 ja minigripp kott, mille sees on halli värvi püssirohu taoline puru. Paukpadrunid, mis on otsast puuritud, on kokku 76 tükki. Kuldset värvi paukpadrunid, mis ei ole otsast puuritud, on kokku 8 tükki. Hõbedast värvi paukpadrunid, mis ei ole otsast puuritud, on kokku 12 tükki. Kolm padrunit, minigripp kott koos halli värvi püssirohu taolise puruga ja kaks jahirelva padrunit kaliibritega 16 ja 12 pakendataks pruuni värvi paberkotti ja suletakse turvakleebisega. Arvutilaua peal on musta värvi raamiga peegel, mille peal on valget värvi pulbrilise aine jääke, mis pakendatakse pruuni värvi paberkotti ning suletakse turvakleebisega. Musta värvi raamiga peegli kõrval on valget värvi paberist toru ning halli värvi Olerexi kliendikaart, mis pakendatakse pruuni värvi paberkotti ning suletakse turvakleebisega. Arvutilaua all riiulis vasakul pool musta värvi digitaalne kaal, mille peal on valget värvi aineosakesed, mis pakendataks pruuni värvi paberkotti ja suletakse turvakleebisega. Arvutilaua all riiulis vasakul pool on lisaks teine musta värvi digitaalne kaal kirjega SBM-100, mille peal on valget värvi pulbrilist aine jääke, mis pakendatakse pruuni värvi paberkotti ning suletakse turvakleebisega. Arvutilaua all vasakul pool põrandal on musta värvi digitaalne kaal plastikkaanega, mille peal on valget värvi pulbrilist ainet, mis pakendatakse pruuni värvi paberkotti ning suletakse turvakleebisega. Arvutilaua peal on mokatubaka karp kirjega „GRANT“, mille sees on valget värvi pulbrilise ainejääke. Garaažiboksi keskel oleva riiuli ees tööriistakasti peal kahes eraldi olevas karbis on kaks relvataolist eset. Ühes karbis (kirjega BERETTA M9 EKOL, projeckt) on relvataoline ese ja relvataolise eseme kelk eraldi ning kelgu peal on kirje „BLOW“ ning relvaraual on kirje „BLOW TR 92“, mis pakendatakse pruuni värvi paberkarpi, mis pakendatakse omakorda pruuni värvi paberkotti ning suletakse turvakleebisega. Teises karbis, mis on kirjega „BLOW 9 UNCLE CZ 75“, „Projeckt“ ning mille sees on relvataoline ese, on kaks relvataolise eseme kelku ja kaks salve. Relvaraamil on kirje „Cal. 9mm P.A.K XX“. Kelgul on kirje „EKOL Firat Compact Cal. 9mm P.A.K“ ja teisel kelgul kirje „RETAY 84FS“. Eelnimetatud relvataoline ese, relvataolise eseme kaks kelku ja relvataolise eseme kaks salve pakendatakse pruuni värvi paberkotti ning suletakse turvakleebisega. Garaažiboksi keskel olevalt riiulilt leitud relvataoline ese, mis on musta värvi karbis kirjega „STALKER M 906 UK CAL 9MM PAK“. Relvataoline ese ja relvataolise eseme kelk on karbis eraldi, karbis on ka üks kuldset värvi paukpadrun, relvataolisel esemel on all salv, mis eraldati. Relvataoline ese, relvataolise eseme kelk, relvataolise eseme salv ja kuldset värvi paukpadrun pakendatakse pruuni värvi paberkotti ja suletakse turvakleebisega. Rohelist värvi sõiduki SKODA reg.nr XXX ja garaažiseina vahel maas on valget värvi pappkast, mille sees kuues pakendis 12ml süstlad koos nõeltega ja eraldi pakendis kattega /II kd, tl 92-117/. DNA ekspertiisiakt nr XXX, mille kohaselt enamus DNA-proovide (sealhulgas ka sellelt relvalt, millelt leiti Rainer Linde DNA-d, võetud proovide) analüüsil saadi DNA-profiilid, millised ei ole kasutatavad ekspertiisiülesande täitmiseks. Turvakleebisega nr XX suletud pakendis esitatud relvaosadelt (päästikult, kukelt ja padrunisalve eemaldamise nupult) saadi Rainer Lindelt pärinev DNA-profiil /II kd, tl 136-144/. Tulirelva ekspertiisiakt nr XXX, mille kohaselt on antud eksperdiarvamus: 1, 4) Turvakleebisega nr XX suletud pakendis esitati ekspertiisiks kasutuskõlbmatu käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Blow TR 92 number XXX raam relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka. Tõenäoliselt on relvaraua õõnest lastud pärast selle viimast puhastamist. Turvakleebisega nr XXX suletud pakendis esitati ekspertiisiks kasutuskõlblik käsitöönduslikult ümber ehitatud 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Blow C75 number XXX raam relvarauaga, mis kuulub tulirelva osade hulka. Turvakleebisega nr XXX suletud pakendis esitati ekspertiisiks 9 mm P.A.K. kaliibrilise hoiatus- ja signaalpüstoli Stalker M906-UK number XXX raam käsitöönduslikult lühendatud relvarauaga, 19 mis kuulub tulirelva osade hulka. Relvaraud on kasutuskõlbmatu, ülejäänud relvaosad on vaatluse põhjal otsustades kasutuskõlblikud. Ülejäänud relvaosad on kasutuskõlblikud ja ei kuulu tulirelva osade hulka või ei olnud nende kuulumist tulirelva osade hulka võimalik määrata. Tulirelva oluliste osade hulka kuulumist reguleerib Relvaseaduse §
3. 2-4) Turvakleebistega nr XXX ja nr XXX suletud pakendites esitatud relvaosadest komplekteeriti 9 mm P.A.K. kaliibrilisest hoiatus- ja signaalpüstolist Blow C75 number XXX käsitöönduslikult ümber ehitatud püstol, millest saab lasta 9 mm P.A.K. kaliibriliste hoiatus- ja signaalpüstoli padrunite, 9 mm P.A. kaliibriliste gaasipadrunite ning kombineeritud (9 mm P.A.K. kaliibriline paukpadrun ja pihtamislaeng) või ümber ehitatud laskemoonaga. Ümber ehitatud püstol kuulub tulirelvade hulka. Püstolist oli võimalik teha üks lask, peale mida relv muutus laskekõlbmatuks. Püstoli relvaraua õõnest on lastud pärast selle viimast puhastamist. Püstoli osadelt nende parandamisele viitavaid tunnuseid ei leitud, ümber on ehitatud püstoli raam relvarauaga. Turvakleebisega nr XXX suletud pakendis esitatud relvaosadest komplekteeriti 9 mm P.A.K. kaliibrilisest hoiatus- ja signaalpüstolist Stalker M906-UK number XXX käsitöönduslikult ümber ehitatud püstol, millest saab lasta 9 mm P.A.K. kaliibriliste hoiatus- ja signaalpüstoli padrunite, 9 mm P.A. kaliibriliste gaasipadrunite ning kombineeritud (9 mm P.A.K. kaliibriline paukpadrun ja pihtamislaeng) või ümber ehitatud laskemoonaga. Ümber ehitatud püstol kuulub tulirelvade hulka. Püstol on laskekõlblik, kuid lühendatud relvaraua ja puuduoleva taandurvedru tõttu ei fikseeru kelk kindlalt püstoli raami külge – esitatud kujul komplekteeritud püstoli kasutamine on ohtlik laskjale ja relvale endale. Tõenäoliselt ei ole püstoli relvaraua õõnest pärast viimast puhastamist lastud. Püstoli osadelt nende parandamisele viitavaid tunnuseid ei leitud, ümber on ehitatud püstoli raam relvarauaga. 5-7) Turvakleebisega nr XXX suletud pakendis esitati ekspertiisiks üks laskekõlblik ümber ehitatud padrun, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalrelva padrunit kaliiber 9 mm P.A.K. ja omavalmistatud 4,00 mm läbimõõduga kuuli. Esitatud omavalmistatud padrun kuulub tulirelva laskemoona hulka ja on ettenähtud laskmiseks omavalmistatud või ümberehitatud tulirelvadest. Turvakleebisega nr XX suletud pakendis esitati ekspertiisiks: - üks laskekõlblik kaliiber 16 kesktulepadrun, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka. Padrun on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest sileraudsetest püssidest (IŽ, TOZ, Sauer, Merkel, Winchester, Mossberg jpt). Padrun on tööstuslikult valmistatud; - üks laskekõlblik kaliiber 12 kesktulepadrun, mis kuulub tulirelva laskemoona hulka. Padrun on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest sileraudsetest püssidest (IŽ, TOZ, Sauer, Merkel, Winchester, Mossberg jpt). Padrun on tööstuslikult valmistatud; - üks laskekõlblik kaliiber 7,62x51 mm paukpadrun, mis ei kuulu tulirelva laskemoona hulka ja on ette nähtud lasuheli imiteerimiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest FN-FAL, SIG, G3, HK jpt; kuulipildujatest N-MAG, M-60, Negev NG7 jpt. Padrun on tööstuslikult valmistatud; - kaks laskekõlblikku kaliiber 7,62x39 mm kesktulepadrunit, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. Padrunid on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest vintpüssidest (AK-47, AKM, SKS, Valmet, Vz.58, tüüp 81, tüüp 86s, Saiga jpt) ning kuulipildujatest (RPD, RPK, RPKS, Vz.52/57 jpt). Padrunid on tööstuslikult valmistatud; - 6,25 g kasutuskõlblikku suitsuta püssirohtu. Püssirohi kuulub padrunikomponentide hulka. Turvakleebisega nr XX suletud pakendis esitati ekspertiisiks üks laskekõlblik kaliiber 9 mm P.A.K. signaalpadrun, mis ei kuulu tuli- ega gaasirelva laskemoona, vaid hoiatus- ja signaalrelva laskemoona hulka. Esitatud padrun on ette nähtud laskmiseks vastavakaliibrilistest hoiatus- ja signaalrelvadest (Stalker, Blow, Zoraki, Walther, Retay jt). Padrun on tööstuslikult valmistatud /II kd, tl 145-158/. Õiend relvalubade kohta - X-tee kaudu on relvaregistrist kontrollitud Rainer Lindele väljastatud relvalubade ja relva soetamislubade olemasolu. Isikule lube väljastatud ei ole /II kd, tl 20 159/.

§ 418lg 1 süüteokoosseis on koosseisutüübilt viiteline ja formaalne kuriteokoosseis.

Tegemist on abstraktse ohudeliktiga, millega kaitstakse ühiskonna üldist turvalisust. Koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda RelvS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide poole. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad tsiviilkäibes lubatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemisele RelvS-ga ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõuete rikkumises. Vastavalt relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 1¹ lg-le 2 relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Kuna käitlemine hõlmab väga erinevaid tegusid, siis tuleb nii süüdistuses kui ka kohtulahendis täpsustada, millistele ebaseaduslikele käitlemisviisidele süüdlase tegu vastab. Tulirelva all mõistetakse relva või seadet, mis on kohandatud püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha (RelvS § 11 p 1). Vastavalt RelvS § 21 lg 1 on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. RelvS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on käesoleva seadusega kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemise ebaseaduslikkus seisneb peamiselt relvasoetamisloa ja relvaloa puudumises. Tulirelva kui piiratud tsiviilkäibega relva, selle olulise osa ja laskemoona soetamiseks on vajalik relva soetamisluba, mis annab isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks (RelvS § 32 lg-d 1–2). Koosseisu subjekt on isik, kes käitleb tulirelva, selle olulist osa või laskemoona ebaseaduslikult, st isik, kelle puudub soetamis- või relvaluba. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et läbiotsimise käigus leiti XXX asuvast garaažist tulirelva olulisi osasid ja laskemoona. Vaidlust ei ole ka selles, et Rainer Lindel puudub relvaluba. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas need tulirelva olulised osad kuulusid Rainer Lindele ja kas tema teadis, et need on ebaseaduslikud ning kas on alust väita, et tema neid käitles. Rainer Linde seletas kohtuistungil, et “need tulirelvad, mis leiti XXX garaažist, ei kuulunud talle. Täpselt ei oska öelda, kellele kuulusid. Enne 01. aprilli D S kasutas XXX garaažiboksi. Toimiku pilte vaadates, siis jah on liigutanud seal mõnda asja kindlasti, sest need vedelesid garaaži põrandal maas igal pool laiali koos erinevate muude asjadega. Ühte karpi on lahti teinud, seal oli pisikene signaalpüstol sees, mida sai lähemalt vaadelda. Ta avas selle karbi äkki nädal kaks enne kinnipidamist.”…”Need relvad, mis seal garaažis olid, ta on neid näinud seal ja puutunud. Ühte karpi on avanud küll, sest nad vedelesid seal ja ikka tekib huvi, et mis seal sees on. Need olid nagu jupid. Ei olnud komplektne, tükkidena. Laskemoona ta ise ei näinudki seal. Nägi tükkidena väikest püstolit ja paukpadruneid. Tema ei teadnud, kas see relvataoline ese, mida te katsus karbi sees, oli laskekõlbulik või mitte. Ta ei teadnud seda, kellele see kuulub. Visuaalselt vaatas, liigutas kelku, võttis salve alt ära.“ Nii Rainer Linde enda kui ka tunnistajate H K ja U K ütlustega on tuvastatud, et XXX asuv garaaž oli koht, kus sisuliselt vaba juurdepääsuga käis palju igasuguseid inimesi – kellele remonditi autot/kes remontis ise, kes tarvitas narkootikume, millele viitavad narko jääkidega leitud 21 kaalud ning kes veetis aega nii sama. DNA ekspertiisiga on tuvastatud, et Rainer Linde katsus kindlalt vähemalt ühes karbis olevat relva, mille arvas olevat stardipüstoli, teadmata, kas see on laskekõlbulik või mitte. Muud relvaosad, mida ta seal laiali olevatena nägi, arvas ta olevat lihtsalt mingid jupid ning laskemoona olemasolust ei olnud ta üldse teadlik. Tunnistajate ütlustega on muuhulgas tuvastatud, et XXX asuvat garaažiboksi kasutas teiste hulgas ka D S , kelle valdusest leiti ja võeti ära analoogsed tulirelva olulised osad, nagu seda hiljem leiti garaažiboksist. Kohtute infosüsteemi kohaselt mõisteti D S lühimenetluses süüdi

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Viru Maakohtu 27.03.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-7612. Seega ei saa välistada, et XXX asuva garaaži läbiotsimisel leitud tulirelva olulised osad ja laskemoon võisid kuuluda just D S. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab kõnesolev süüteo koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudus Rainer Lindel teadmine, et kellele need kaootilises garaažis olevad esemed kuuluvad ning käesoleva kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud, et tema ka vähemalt kaudse tahtlusega oleks soovinud neid omada, vallata või hoida. Seega puuduvad süüdistatav Rainer Linde käitumises esinevad

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning ta kuulub selles episoodis süüteoskoosseisu puudumise tõttu õigeks mõistmisele. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Oluline on arvestada kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve.

§

§ 184

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse üks kuni kümme aastat. Seega on selle sanktsiooni keskmine määr on 4 aastat 6 kuud vangistust. Tegemist on esimese raskusastme kuriteoga.

§ 424lg 2 sanktsioon näeb ette vangistuse kuni 4 aastat.

Selle sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust. Tegemist on esimese raskusastme kuriteoga. 22

§ 184

lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod näevad ette karistusena ainult vangistusliku karistuse, mida ei tohi jätta ka täielikult tingimisi kohaldamata. Käesolevas kohtuasjas ei ole tuvastatud Rainer Linde süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmete kohaselt on temal liiklusalaste rikkumiste eest 2 kehtivat väärteo karistust /II kd, tl 226/. Karistuse mõistmisel peab kohus lähtuma karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Rainer Lindele karistuse mõistmisel tuleb arvestada süütegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut ning seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vangistuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest ka osaliselt tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Rainer Linde puhul selliseid asjaolusid ei esine. Nõustudes prokuröriga, asub kohus seisukohale, et Rainer Lindele mõistetava karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega, mida ei ole alust jätta ka osaliselt tingimuslikult kohaldamata. Võttes arvesse Rainer Linde süü suurust, mida ei saa pidada väikeseks, samuti et puuduvad vastutust raskendavad ning kergendavad asjaolud ning arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja tema käitumist pärast nende toimepanemist, tuleb talle mõista reaalne vangistus narkosüüteo eest alla keskmise määra. Korduva narkojoobes sõiduki juhtimise eest, arvestades tema joobe suurust ning seda, et tema liigeldes Tallinnas ja Tallinn-Narva maanteel, suure liiklusega teedel, olles narkojoobes ja sisuliselt ebaadekvaatses seisundis, põhjustades sellega reaalse ohu kaasliiklejatele, on põhjendatud määrata vangistuslik karistus üle selle keskmise määra. Sellisel viisil mõistetavat karistust ja lisakaristus saab pidada piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Rainer Linde näol on tegemist korduva liikluses mitte kuuleka liiklejaga, kelle puhul on ilmselgelt põhjendatud lähtuda Riigikohtu poolt liiklusasjades väljendatud seisukohast, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Enamgi veel, korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikult tuleb üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja lisakaristuse võib jätta kohaldamata ainult erandlikel asjaoludel. See põhimõte laieneb ka sõiduki juhtimisele alkoholi piirmäära ületades. Korduv sõiduki juhtimine (või ka muude teisi ohustavate tegude toimepanek) mistahes joovastava aine mõju all võib 23 moodustada ühtse ohtliku käitumismustri, mida tuleb eripreventiivsete kaalutluste hulgas arvesse võtta. Rainer Linde mõjutamiseks ei piisa ainult põhikaristuse kohaldamisest, kuna see üksi ei avaldaks talle piisavat mõju edaspidise käitumise korrigeerimiseks. Juhiloa olemasolu ei ole isiku põhiõigus ning mootorsõidukit, kui suurema ohu allikat, on õigus juhtida vaid isikutel, kes liiklusreeglitest kinni peavad. Tagamaks samalaadsete süütegude ärahoidmist ja kindlustamaks ühiskonna turvalisust taotles prokurör Rainer Linde suhtes kohaldada ka lisakaristust selle keskmisele määrale lähedases määras, s.o kaheks aastaks. Kohtul ei ole põhjust irduda ei prokuröri pool taotletud vangistusliku karistuse ettepanekust ega ka taotlusest kohaldada Rainer Linde suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuna sellisel viisil mõistetavat karistust ja lisakaristus saab pidada piisavaks, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. IV ASITÕENDID Kohus võtab seisukoha asitõendite suhtes alljärgnevalt:

§ 83

lg 1, 4 ja § 421 alusel konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti relvahoidlas asuvad Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr XX alusel asitõendina hoiule võetud 32 erinevat relvaosa, kuus erinevat muud eset, kolm padrunisalve, üks relva puhastushari, 6,15 g suitsuta püssirohtu, üks paukpadrun (1 pakk). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Rainer Lindele kohtuotsuse jõustumisel järgnevad esemed: Pakk nr 1 - digitõendite vaatluses avatud turvakotis nr XX mobiiltelefon Redmi; Pakk nr 4 – digitõendite vaatluses avatud turvakotis XX mobiiltelefon Samsung Flip; Pakk nr 5 – digitõendite vaatluses avatud pakend, milles mälupulk; Pakk nr 7 – digitõendite vaatluses avatud pakend, milles väline kõvaketas; Pakk nr 8 – (turvakleebisega XX), milles sõiduki registreerimistunnistus nr XX; Pakk nr 9 – digitõendite vaatluses avatud turvakotis nr XX sülearvuti HP Probook; mis on antud hoiule Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlasse /asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr XXX/.

§ 191alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ekspertiisist (akt nr XXX) järele jäänud objekt – tabletid - mis asuvad hoiul EKEI keemiaosakonnas (alus: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad vaadeldud esemete koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel alljärgnevad asitõendid, mis asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlas: Pakk nr 3 – 1,5 liitrine Rimi Smart Drinking Water pudel, milles läbipaistev vedelik; Pakk nr 2 – (turvakleebisega XX), milles A E SEB pangakaart; Pakk nr 10 (turvakleebisega XX), milles läbipaistev dokumendi kiletasku; Pakk nr 11 (turvakleebisega XX), milles musta värvi raamiga peegel; Pakk nr 12 (XX), milles paberist toru ja halli värvi Olerexi kliendikaart; Pakk 13 (turvakleebisega XX), milles musta värvi digitaalne kaal; Pakk nr 14 (turvakleebisega XX), milles digitaalne kaal kirjega SBM-100 ja Pakk nr 15 (turvakleebisega XX), milles plastikkaanega digitaalne kaal, mis on antud hoiule Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlasse /asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr XX/. V MENETLUSKULUD 24 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 2,5 palga alammäära, s.o 2215,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale vandeadvokaat Margus Viirale kohtueelses menetluses makstud tasu kogusummas 319,64 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud: - 2520,00 eurot DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) maksumus; - 938,00 eurot Narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) maksumus; KrMS § 175 lg 1 p 7 alusel 96,53 eurot sõiduki teisaldamise maksumus; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 211,00 eurot joobe tuvastamise ja hinnangu andmisega seotud kulud; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 115,00 eurot isiku läbivaatuse maksumus; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja D Š välja makstud saamata jäänud töötasu summas 79,20 eurot ja sõidukulud summas 30,41 eurot, kokku summas 109,61eurot Tulirelvaekspertiisi (ekspertiisiakti nr XXX) maksumus summas 672 eurot ja DNAekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) maksumus 6930,00 eurot, s.o kokku 7602,00 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kuna kohus mõistab Rainer Linde süüdistuses

§ 418

lg 1 järgi süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks, siis tuleb tema menetluskulud, s.o kaitsjatasu 1/3 ulatuses jätta riigi kanda. Sellest tulenevalt ja KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Rainer Linde poolt kokku summas 6192,00 kantud menetluskuludest 1/3, s.o 2064,00 eurot, valitud kaitsjale jurist Indrek Põdrale makstud tasu ja õigusabi andmisega seotud kulude katteks /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Merit Vain Rahvakohtunik Kätlin Rennel Rahvakohtunik 25