Obsah (8)

§ 31§ 1§ 33§ 39§ 150§ 35§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Ants Mailend Laura Otto Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-13121 Menetlusosalised Avaldaja/võlausaldaja: V.J.E (regis

§ 31lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1lg 2).

Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (

§ 1lg 3).

2

1. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi summas 92 373,09 eurot, kuid vara puudub (aruande p 3.
2. dtl 73).
3. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Toomas Saarma (

§ 31lg 6 esimene lause).

7. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (

§ 31lg 6 esimene lause).

8. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33

lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 9. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (

§ 150lg 1 p 1,2 ja lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (

§ 35lg 1 p 1).

10.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

11. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 3009 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 177 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 12.

§ 31

lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 3731,16 eurot koos käibemaksuga (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

1. Võlausaldaja tasus 21.08.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot (dtl 54). Seega makstakse ajutise halduri tasust 3000 eurot välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Võlausaldaja menetluskulud 3
2. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (

§ 150lg 1 p 1).

Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks

§ 150lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

1. Võlausaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1297,50 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 877,50 eurot (käibemaksuta). Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid võlausaldaja menetluskuludele, kuid kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8), s.o hindab nende põhjendatust sõltumata võlgniku vastuväidete puudumisest.
2. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.
3. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Võlausaldajal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja võlausaldajale õigusteenust 3,25 tundi tunnitasuga 270 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks: kõik menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid vajalikud ning nimekirjast ei nähtu, et lepinguline esindaja oleks kulutanud nende toimingute tegemisele ebamõistlikult palju aega. Ka lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud.
4. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 1297,50 eurot.
5. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt

§-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12). (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4