Obsah (7)

§ 121§ 119§ 37§ 207§ 120§ 2§ 62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega riigi õigusabi taotlus jäi rahuldamata. 4. Tagastada X.X.-ile määruskaebuse lisad. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (

§ 119lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas
2. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja esitas taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks ning palus nõuda vanglalt välja kaebuses märgitud materjalid. Kaebaja selgitas, et ta ei saa joogita olla ja toores vesi ajab südame pahaks. Kaebajale toodi varem kambrisse kuuma vett, aga enam mitte. Kaebajal on veekeedukann laos ja kaebaja esitas kirjaliku pöördumise selle saamiseks. Kaebaja lisas, et turvakleepsud olid korras ja kaebaja vajas kiiremas korras veekannu. Sellised olukorrad tuleb lahendada kiiresti, mitte 30 päeva jooksul. Kõike eelnevat palus kaebaja arvestada ka digiboksi mittetoomise kohta. Kaebaja selgitas, et teler on talle väga tähtis ja see ongi ta elu. Kaebaja leidis, et just seetõttu kontaktisik otsib võimalusi, et kaebajalt televiisor ära võtta. Kaebaja oli seisukohal, et väljamõeldud põhjusel karistati kaebajat õigusvastaselt, mistõttu pidi kaebaja olema kümme päeva telerita. Kaebaja leidis, et rikuti õigusnorme ja uurimispõhimõtet. Seejärel selgitas kaebaja, et ta esitas digiboksi kättesaamiseks taotluse juba palju varem ja
3. veebruaril 2025 olid kleepsud juba peal, kuid kaebaja pidi põhjendamatult olema digiboksita kuni
4. märtsini
5. See eelnev juba kattis kümme päeva, mil kaebaja oli telerita. Kaebaja leidis, et asjas jäeti tõendid tähelepanuta ja asjaolud kontrollimata. Seejärel selgitas kaebaja, et varem määrati kaebajale viis päeva telerita tingimisi selle eest, et väidetavalt oli kaebajal paberliim, mida tegelikult tal ei olnud. Kaebaja leidis, et tema suhtes on selline käitumine ebaõiglane.
6. Tartu Halduskohus tagastas
7. augusti
8. a määrusega kaebuse, jättis taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohus tagastas kaebuse ja selle originaalid. Halduskohus põhjendused olid järgmised. 2.
9. Kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vangla tõi talle kambrisse veekeedukannu ja digiboksi ebamõistliku viivitusega. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust, põhjustades talle ülemääraseid kannatusi. Kaebaja on läbinud eeltoodud nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse (vt Viru Vangla haldusosakonna

1. juuli
2. a otsus nr 1-9/2-25/220-2, dtl-d 48-49). Kuigi kohtueelses menetluses on kaebaja nõudnud kahju hüvitamist ka seoses tema distsiplinaarkorras karistamise ja tema televiisori äravõtmisega, siis ei ilmne kohtule esitatud kaebusest, et kaebaja nõuaks käesolevas asjas eelkirjeldatud alustel kahju hüvitamist. Kohtule esitatud kaebuse rõhuasetus on veekeedukannu ja digiboksi ebamõistliku viivitusega kambrisse toomisel. 2.
3. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Tartu Vanglale
4. veebruaril 2025 taotluse vahetada ära tema digiboksi turvakleepsud (dtl-d 28-30) ning
5. veebruaril 2025 taotluse tuua talle laost veekeedukann (dtl-d 26-27). Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kaebajale toodi veekeedukann ja digiboks kambrisse
6. märtsil 2025 (dtl-d 3, 4 ja 49). Seega läks vanglal kaebaja taotluste lahendamise, digiboksi turvakleepsude vahetamise ja vaidlusaluste esemete kaebaja kambrisse toomisega aega vastavalt 20 päeva ja 21 päeva. Vangla sellist tegevust ei saa pidada õigusi intensiivselt riivavaks. 2.
7. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Tartu Vanglal oli vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 1.13.4 kohustus lahendada kaebaja taotlused 30 päeva jooksul. Vangla on eelnimetatud tähtajast kinni pidanud ega ole kaebaja avalduste lahendamisega õigusvastaselt viivitanud. Kaebajale on õigustatult selgitatud, et vangla ladu korraldab oma tööd parima äranägemise järgi ning vastavalt töökoormusele võib uute turvakleepsude paigaldamine ja asjade väljastamine erinevalt aega võtta (dtl 49). Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2.
8. Eeltoodust tulenevalt tagastatakse kaebus

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X.X. esitas halduskohtu
2. augusti
3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus või saata asi tagasi halduskohtule. 2 Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ta ei ole esitanud kaebust seoses distsiplinaarkorras karistamisega ja televiisori äravõtmisega. Kaebaja esitas
4. mail 2025 vanglale kahjunõuded veekannu ja digiboksi kohta ning kaebajalt kümneks päevaks televiisiori äravõtmisega. Kaebaja oli kolm nädalat telerita ehk digiboksi laost ei toodud. Eelnevaga ei arvestatud, kui kaebajat võeti aprillis 2025 ära televiisor kümneks päevaks. Kaebaja esitas halduskohtule kahjunõude seoses sellega, et temalt võeti ära televiisor kümneks päevaks. Kui halduskohus ei saanud aru, millest kaebaja kirjutas, siis oleks pidanud halduskohus andma advokaadi või tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus oleks pidanud menetlema kahjunõuet kümneks päevaks telerita karistamise kohta, nii nagu ka seda, et kaebaja oli kolm nädalat digiboksita ehk sel ajal ei olnud kambris televiisorit, kuigi turvakleepsud olid vahetatud juba
5. veebruaril
6. Veekeedukann ja digiboks oli vaja tuua kiiremas korras. Kaebaja oli siis lukustatud kambris ja ta ei saanud kasutada ühiskasutamisel olevat televiisorit ja veekeedukannu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus mõistab kaebaja määruskaebust nii, et kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust osas, mis puudutab kaebuse tagastamist ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse osas, mis puudutab riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist (

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1).

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus tuleb tühistada kaebuse tagastamist puudutavas osas ja saata tühistatud osas tagasi halduskohtule. 5. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vangla tõi talle kambrisse veekeedukannu ja digiboksi ebamõistliku viivitusega. Halduskohus tagastas kaebuse (

§ 121lg 2 p 21).

Halduskohus tõlgendas, et kuigi kohtueelses menetluses on kaebaja nõudnud kahju hüvitamist ka seoses tema distsiplinaarkorras karistamise ja tema televiisori äravõtmisega, siis ei ilmne kohtule esitatud kaebusest, et kaebaja nõuaks käesolevas asjas eelkirjeldatud alustel kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist osas, mis puudutab kaebajale kambrisse veekeedukannu ja digiboksi ebamõistliku viivitusega toomist. Ringkonnakohus aga ei nõustu halduskohtu tõlgendusega, et kaebusest ei nähtu kaebaja tahet esitada kaebus seoses kaebaja distsiplinaarkorras karistamise ja televiisori äravõtmisega. 6.

§ 120

lg 1 p 1 järgi selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme.

§ 2

lg 4 alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ning

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Riigikohtu praktika kohaselt on halduskohtul uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel. Kuigi ainuüksi kaebajal on õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse, on oluline, et kohus selgitaks kaebajale tema valiku tagajärgi ning annaks võimaluse kaebuse eseme täpsustamiseks. Selgitamiskohustuse täitmine on eriti oluline juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (RKHKm 3-3-1-87-11, p-d 12 ja 14). Kui kohtu hinnangul esineb kaebuses kõrvaldatavaid puuduseid, tuleb kaebus jätta käiguta siis, kui puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist (RKHKm 3-3-1-64-15, p 24). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole halduskohus selgitamiskohustust täitnud ega kaebaja vaidluse eset tervikuna välja selgitanud. 3

1. Kaebaja on kaebuses viidanud Tartu Vanglale
2. mail 2025 esitatud kahju hüvitamise taotlusele nr 1-9/2-25/221-
3. Tartu Vangla edastas halduskohtule kahju hüvitamise taotluse ja
4. juuli
5. a otsuse nr 1-9/2-25/221-2, millega Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vanglale
6. mail 2025 esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 19/2-25/221-1 (dtl 41) taotles kaebaja kahju hüvitamist veekeedukannu ja digiboksi mittevõimaldamise eest, aga ka selle eest, et temalt võeti aprillis 2025 ära kümneks päevaks televiisor. Kaebaja selgitas, et esitas taotluse veekeedukannu ja digiboksi saamiseks
7. veebruaril 2025, kuid sai need kätte alles
8. märtsil
9. Kaebaja oli seisukohal, et kuna ta niigi pidi olema kolm nädalat põhjendamatult telerita, siis oli karistus juba sellega täidetud. Tartu Vangla jättis
10. juuli
11. a otsusega nr 1-9/2-25/221-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 43-44). Tartu Vangla oli seisukohal, et teleri äravõtmist kümneks ööpäevaks ei ole alust pidada õigusvastaseks. Vangla selgitas, et käskkirjad, millega määrati kaebajale distsiplinaarkorras isikliku televiisori kasutamise keelamine, on kehtivad haldusaktid, mis pöörati täitmisele. Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja rõhutanud teleri tähtsust ja seda, et teda on karistatud õigusvastaselt ja ta pidi olema kümme päeva telerita. Kaebaja leidis, et rikuti menetlusnorme ja uurimispõhimõtteid (dtl 4). Seejärel kirjutas kaebaja, et ta pidi digiboksita olema kuni
12. märtsini 2025 ja see juba kattis kümme päeva. Kaebaja tõi välja, et tõendid jäeti tähelepanuta ja asjaolud kontrollimata (dtl 5). Eelnevat arvestades ei ole halduskohtule esitatud kaebusest üheselt selge ja mõistetav, et kaebaja ei soovinud esitada kaebust distsiplinaarkorras karistamise ja kaebajalt televiisori äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kaebaja tahe ei olnud üheselt selge, siis sellest lähtuvalt oleks halduskohus pidanud andma kaebajale võimaluse kaebuse täpsustamiseks. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus rikkus selgitamiskohustust. Kuna halduskohus ei ole vaidluse eset tervikuna välja selgitatud, ei võta ringkonnakohus käesolevas määruses seisukohta osas, mis puudutab veekeedukannu ja digiboksi kambrisse viivitamisega seotud kahjunõude tagastamise õiguspärasust.
13. Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse kaebuse tagastamist puudutavas osas ja sellest lähtuvalt ka osas, millega menetlusabi taotlus jäeti läbi vaatamata. Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Halduskohus peab selgitama välja kaebaja eesmärgi kohtusse pöördumisel ja tõlgendama esitatud kaebust sellest lähtuvalt.
14. X.X. esitas määruskaebusega ringkonnakohtule järgmised dokumendid:
15. mai
16. a kahjunõue Tartu Vanglale nr 1-9/2-25/221-1 (lisa 1), Tartu Vangla
17. juuli
18. a otsus nr 19/2-25/221-2 (lisa 2) ja
19. juuli
20. a otsus nr 1-9/2-25/220-2 (lisa 3), isiklike asjade nimekiri (lisa 4), väljavõte haigusjuhtudest A16172 (lisa 5), haigusjuht nr. A1785 (lisa 6), haigusjuht nr. A15642 (lisa 7), Tartu Vangla
21. mai
22. a vastus selgitustaotlusele nr 22/2-25/2947-2 (lisa 8), töövõime hindamisse eksperthinnang 03.10.2018 (lisa 9), üksuse juhi
23. aprilli
24. a e-kiri (lisa 10). Kuna esitatud lisad 1 – 7 on kohtuasja toimikus juba olemas, siis puudub vajadus nende täiendavaks lisamiseks asja materjalide juurde ja ringkonnakohus tagastab need kaebajale. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohtul on juurdepääs kogu toimikule, mistõttu ei ole vaja halduskohtule esitatud dokumente edaspidi uuesti esitada. Lisad 8 – 10 ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust ja tuleb kaebajale tagastada (

§ 62lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 4 5