1-17-9149 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.juuni 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9149 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Ja

§ 294

lg 2 p 1, 3, 4 ja

§ 394

lg 2 p 1, 3 järgi; MP süüdistuses

§ 294

lg 2 p 3, 4 järgi; ES süüdistuses

§ 298

lg 2 p 3 järgi; TP süüdistuses

§ 298

lg 2 p 2, 3 järgi; ÜR süüdistuses

§ 298

lg 2 p 2, 3 järgi; TPR süüdistuses

§ 294

lg 2 p 1, 3, 4 – § 22 lg 3 ja

§ 298

lg 2 p 2, 3 – § 22 lg 3 ja

§ 394

lg 2 p 1, 3 järgi ning JP süüdistuses

§ 298

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses 1 Süüdistatav AK, isikukood: XXXXXXXXX; elukoht XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsjad Paul Keres, Andri Rohtla (kokkuleppel) Natalia Lausmaa (RÕA asenduskaitsja) Süüdistatav MP, isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: XXX; kodakontsus: Eesti; emakeel: eesti; haridus: XXX, töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Rein Laid (RÕA) Süüdistatav ES, isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Anu Toomemägi- Kivistik (RÕA) Süüdistatav TP, isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Erki Kergandberg (kokkuleppel) Argo Küünemäe (RÕA asenduskaitsja) Süüdistatav ÜR, isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Elmer Muna (kokkuleppel) Sven Sillar (RÕA asenduskaitsja) Süüdistatav TPR, isikukood: XXXXXXXXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX. Kriminaal- ja 2 väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Andrei Svištš (kokkuleppel) Süüdistatav JP, sünniaeg: XX.XX.XXXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Poola Vabariigi; emakeel: poola keel; haridus: XXX; töökoht: XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Indrek Västrik (RÕA) Kannatanud AS Tallinna Sadam TS Laevad OÜ Lepingulised esindajad Dmitri Teplõhh, Carel Kivimaa Tsiviilkostjad SH, K OÜ Lepinguline esindaja Toomas Pikamäe Tsiviilkostja B OÜ Seaduslik esindaja TPR Tsiviilkostja ja 3. isik MK Lepinguline esindaja Kristjan Tuul Tsiviilkostja ja 3. isik R Seaduslik esindaja SH 3. isik EK Lepingulised esindajad Aleksander Muru ja Joonas Põder RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 otsus osas, millega: 1.1. Kohus mõistis MP

§ 294lg 2 p 3 ja 4 järgi õigeks.

1.2. Kohus kvalifitseeris TPR tegevuse K OÜ, H AS ning TP ja ÜR episoodides ümber

§ 296lg 1 järgi ning lõpetas kriminaalmenetluse tema suhtes süütegude aegumise tõttu.

1.3. Kohus mõistis TPR reisiparvlaevade episoodides

§ 294

lg 2 p 1, 3, 4 –

§ 22

lg 3 ja

§ 298

lg 2 p 2, 3 –

§ 22lg 3 järgi õigeks.

1.4. Kohus mõistis JP

§ 298lg 2 p 3 järgi õigeks.

3 1.

1. Kohus mõistis Eesti Vabariigilt välja AK, TPR, TP, ÜR, JP, MP kasuks valitud kaitsjatele ja MK kasuks valitud esindajatele makstud tasu katteks kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
3. Kvalifitseerida MPle etteheidetud tegevus

§ 4023lg 1 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süüteo aegumise tõttu.

2.2. Kvalifitseerida TPRle etteheidetud tegevus K OÜ, H AS ning TP ja ÜR episoodides

§ 4023

lg 1 -

§ 22

lg 3;

§ 402

4 lg 1 -

§ 22lg 3 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süüteo aegumise tõttu.

2.3. Kvalifitseerida reisiparvlaevade episoodides TPRle etteheidetud tegevus

§ 4023

lg 1 -

§ 22

lg 3;

§ 4024

lg 1 -

§ 22lg 3 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süüteo aegumise tõttu.

2.4. Kvalifitseerida JPle etteheidetud tegevus

§ 4024lg 1 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus tema suhtes süüteo aegumise tõttu.

2.

1. Mõista Eesti Vabariigilt AK kasuks välja 186 618,68 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 2.
2. Mõista Eesti Vabariigilt TPR kasuks välja 161 925,54 eurot (ilma käibemaksuta) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigilt TPR kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitada OÜ-le B. 2.
3. Mõista Eesti Vabariigilt TP kasuks välja 272 057,58 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 2.
4. Mõista Eesti Vabariigilt ÜR kasuks välja 150 236,79 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 2.
5. Mõista Eesti Vabariigilt JP kasuks välja 69 108 eurot (ilma käibemaksuta) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Eesti Vabariigilt JP kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitada RH SA NA (ul. Na Ostrowiu 1, 80958 Gdańsk: EUR 23 1500 1285 1212 8002 5038 0000: PLN 51 1500 1285 1212 8002 0714 0000). 2.
6. Mõista Eesti Vabariigilt MK kasuks välja AK ja MK valitud esindajatele makstud tasu katteks kokku 69 398.51 eurot (koos käibemaksuga). 2.
7. Mõista Eesti Vabariigilt MP kasuks välja 24 585,56 eurot (koos käibemaksuga) kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu käteks.
8. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
9. Jätta prokuratuuri, kannatanute, süüdistatav ES kaitsja Anu Toomemägi-Kivistiku apellatsioonid rahuldamata. Süüdistatavate AK, TPR, TP, ÜR, JP kaitsjate ning kolmanda isiku MK esindaja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
10. Mõista välja Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud järgmiselt: 5.1 AK kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 11 940,75 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osa süüdistatava valitud kaitsjatele makstud tasust jätta süüdistatava enda kanda. 5.2 TPR kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 13 732,5 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osa süüdistatava valitud kaitsjatele makstud tasust jätta süüdistatava enda kanda. Eesti Vabariigilt TPR kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitada B OÜ-le. 4 5.3 MK kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 10 302,65 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osa kolmanda isiku ja tsiviilkostja esindaja makstud tasust jätta MK enda kanda. 5.4 TP kasuks apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks välja 15 067 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osa süüdistatava valitud kaitsjatele makstud tasust jätta süüdistatava enda kanda. 5.5 ÜR kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 7 417,6 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osa süüdistatava valitud kaitsjatele makstud tasust ringkonnakohus jätab süüdistatava enda kanda. 5.6 SH ja K OÜ kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 2880 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osa tsiviilkostjate valitud esindajale makstud tasust tuleb jätta tsiviilkostjate endi kanda. 5.7 AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks välja 6090 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osa kannatanute valitud esindajatele makstud tasust jätta kannatanute enda kanda. 6 Määrata riigi õigusabi korras õigusteenust osutanud advokaatidel apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud järgmiselt: 6.1 Advokaadibüroo LOJAL OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik poolt ESle osutatud riigi õigusabi eest 2371,68 eurot ning jätta see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. 6.2 Advokaadibüroo Valdma & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks vandeadvokaat Indrek Västriku poolt JPle osutatud riigi õigusabi eest 1054,08 eurot ja jätta see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. 6.3 Advokaadibüroole HansaLaw makstava riigi õigusabi tasu suuruseks vandeadvokaadi abi Rein Laid poolt MPle osutatud riigi õigusabi eest 1054,08 eurot ja jätta see menetluskulu KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. Muus osas jätta MP apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. 1.
12. Harju Maakohtu 27.06.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9149: Jäeti rahuldamata kõik taotlused lõpetada menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu; 1.
13. Harju Maakohtu 27.06.2024 otsusega: - kvalifitseeriti AK tegevus ümber

§ 4023

lg 1 järgi ja lõpetati tema suhtes menetlus süüteo aegumise tõttu; - mõisteti AK

§ 394

lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks; - mõisteti MP

§ 294

lg 2 p 3 ja 4 järgi õigeks; - kvalifitseeriti ES tegevus ümber

§ 4024

lg 1 järgi ja lõpetati tema suhtes menetlus süüteo aegumise tõttu; - kvalifitseeriti TP tegevus ümber

§ 4024

lg 1 järgi ja lõpetati tema suhtes menetlus süüteo aegumise tõttu; - kvalifitseeriti ÜR tegevus ümber

§ 4024

lg 1 järgi ja lõpetati tema suhtes 5 menetlus süüteo aegumise tõttu; kvalifitseeriti TPR tegevus K OÜ, H AS ning TP ja ÜR episoodides ümber

§ 296

lg 1 järgi ja lõpetati tema suhtes menetlus süütegude aegumise tõttu; - mõisteti TPR reisiparvlaevade episoodides

§ 294

lg 2 p 1, 3, 4 –

§ 22

lg 3 ja

§ 298

lg 2 p 2, 3 –

§ 22

lg 3 järgi õigeks; - mõisteti TPR

§ 394

lg 2 p 1 ja 3 järgi õigeks; - mõisteti JP

§ 298lg 2 p 3 järgi õigeks.

1.

1. Harju Maakohtu 27.06.2024 otsusega jäeti rahuldamata kannatanute AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ esindajate taotlus tunnistada tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks ja jäeti kannatanu esindajate poolt AK, AK õigusjärglase MK, SH, ES, TP, ÜR, TPR, K OÜ, B OÜ ja R Ltd suhtes esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata. 1.
2. Harju Maakohtu 27.06.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9149 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666, 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9673, 11.12.2015 määrusega nr 1-15-10150, 28.11.2016 määrusega nr 1-16-5593, 03.07.2017 määrusega nr 1-17-5775, 17.08.2017 määrusega nr 1-17-7598, 17.08.2017 määrusega nr 1-17-7599, 17.08.2017 määrusega nr 1-17-7597, 23.09.2021 määrusega nr 1-19-8149, 25.09.2017 määrusega nr 1-17-8900, 05.03.2020 määrusega nr 1-17-9149, 28.10.2020 määrusega nr 1-17-9149 vabastati aresti alt konfiskeerimise tagamiseks, konfiskeerimise asendamise tagamiseks ja laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud varad, tühistati konfiskeerimise asendamise tagamiseks või tsiviilhagi tagamiseks kohaldatud kohtulikud hüpoteegid ja käsutuskeelu märked, vabastati aresti alt konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks deposiit- või tagatiskontodele paigutatud rahasummad. Lisaks tühistati ka Harju Maakohtu 15.01.2018 määrus nr 1-19-9149, millega anti nõusolek registriossa nr 1357302 kantud kinnistu jagamiseks vastavalt 28.09.2016 Harku valla ja B OÜ sõlmitud kokkuleppele. 1.
3. Harju Maakohtu 27.06.2024 otsusega võeti seisukoht asitõendite, menetluskulude ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluste osas. -
4. Harju Maakohtu 27.06.2024 otsusele esitasid 12.07.2024 määruskaebused süüdistatavate ES kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik, AK kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla, ÜR kaitsja Elmer Muna, TP kaitsja Erki Kergandberg, TPR kaitsja Andrei Svištš.
5. Harju Maakohtu 27.06.2024 otsusele esitasid 26.07.2024 apellatsiooni Riigiprokuratuur ning 29.07.2024 kannatanud AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ esindajad Dmitri Teplõhhi ja Carel Kivimaa, tsiviilkostja ja kolmas isik MK esindaja Kristjan Tuul, süüdistatav TPR kaitsja Andrei Svištš, süüdistatav JP kaitsja Indrek Västrik, süüdistatav AK kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla.
6. 14.10.2024 määras ringkonnakohus lahendada kriminaalasi apellatsioonikorras kirjalikus menetluses ning määras apellatsioonimenetluse pooltele ringkonnakohtule oma kirjalikke seisukohtade ja taotluste esitamise tähtajaks
7. jaanuarini
8. ESITATUD APELLATSIOONID Prokuratuuri apellatsioon
9. Prokuratuur vaidlustab Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse kriminaalasjas nr 1-179149 osaliselt, leides, et maakohtu poolt osaline menetluse lõpetamine aegumise tõttu ja osaline õigeksmõistev otsus on tingitud materiaalõiguse ebaõigesti kohaldamisest KrMS § 338 p 2 mõttes ning kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 338 p 3 mõttes. Ühtlasi vaidlustab apellant eelneva tulemusena ka osaliselt konfiskeerimise 6 tagamiseks, konfiskeerimise asendamise tagamiseks ja tsiviilhagi tagamiseks kohaldatud meetmete tühistamise, süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise ja menetluskulude otsused, niisamuti tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise otsuse. 5.
10. Prokuratuur on seisukohal, et Harju Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust järgmistes asjaoludes: AK ja AKe ei ole Tallinna Sadama AS juhatuse liikmetena H AS-ga töövõtulepingut nr 05409, E AS-ga töövõtulepingut nr 1832908 ja ES OÜ-ga töövõtulepingut nr 05509 (sildumisteenus) sõlmides ja vastutasuna H AS esindaja ESlt, E AS ja ES OÜ esindajate ÜRlt ja TPlt altkäemaksu võttes ja viimaste poolt seda andes, täitnud ametiisiku ülesandeid; AK ja AK poolt eelpoolnimetatud töövõtulepingute sõlmimise eest altkäemaksu võtmine on kvalifitseeritav

§4023

lg 1 järgi ja on kohtuotsuse tegemise ajaks aegunud; ES, ÜR ja TP poolt eelpoolnimetatud töövõtulepingute sõlmimise eest altkäemaksu andmine on kvalifitseeritav

§ 4024

lg 1 järgi ja on kohtuotsuse tegemise ajaks aegunud; TPR ei ole eelpoolnimetatud lepingute sõlmimise eest Tallinna Sadama AS juhatuse liikmetele AKle ja AKle H AS esindaja ES, E AS ja ES OÜ esindajate ÜR ja TP poolt altkäemaksu andmisele ja Tallinna Sadama AS-i juhatuse liikmete poolt altkäemaksu võtmisele kaasa aidanud, vaid on altkäemaksu vahendanud ja tema teod on kohtuotsuse tegemise ajaks aegunud; AK AS Tallinna Sadama juhatuse liikme ja TS Laevad OÜ nõukogu liikmena ei ole võtnud ja RS S.A esindaja JPlt ja SDTTS esindaja SATlt AKle andnud altkäemaksu; TPR ei ole kaasa aidanud AK poolt RS S. A esindaja JPlt ja SDTTS esindaja SATlt altkäemaksu võtmisele ja nende poolt AKle altkäemaksu andmisele; AK ei ole toime pannud rahapesu; TPR ei ole toime pannud rahapesu.

1. AK ja AK on Tallinna Sadama AS juhatuse liikmetena H AS-ga töövõtulepingut nr 05409, E AS-ga töövõtulepingut nr 1832908 ja ES OÜ-ga töövõtulepingut nr 05509 (sildumisteenus) sõlmides ja vastutasuna H AS esindaja ESlt, E AS ja ES OÜ esindajatelt ÜRlt ja TPlt altkäemaksu võttes ja viimaste poolt seda andes, täitnud ametiisiku ülesandeid. 6.
2. Prokuratuur märgib, et kohus lükkas tagasi kõik alused, mille esinemist AS-s Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ-s tuli pidada asjakohaseks selleks, et jaatada juhatuse liikmetel AKl ja AKl ametiseisundi olemasolu. Prokuratuur maakohtu käsitlusega ei nõustu. 6.
3. Maakohus leidis, et SadS-s sätestatud sadamateenuste osutamine Tallinna Sadama ASi sadamates ei ole käsitatavad avaliku ülesande täitmisena, sest mh osutavad ka paljud teised Eesti sadamaoperaatorid sadamat külastavatele laevadele sadamateenuseid ja nõnda täidaksid kõik sildumisteenust osutavad sadamaoperaatorid avalikku ülesannet. Sellist väidet esitades jättis aga kohus tähelepanuta, et teiste sadamate mõju Eestile ei ole võrreldav Tallinna Sadama AS-i opereeritud sadamatega – sh Tallinnas Vanasadamas, Paldiskis Lõunasadamas ja Muuga sadamas. Eelduslikult on see ka peamine põhjus, miks on just Tallinna Sadama AS üks väheseid sadamate operaatoreid, mille aktsiad kuuluvad riigile täies ulatuses. 6.
4. Kohus tugines otsuses valdavalt argumendile, et kohtumenetluse raames ei ole esitatud tõendit avaliku ülesande delegeerimise otsuse kohta Eesti Vabariigilt AS-le Tallinna Sadam. Prokuratuuri hinnangul on kohus siinkohal jätnud tähelepanuta, et selleks delegeerimise aluseks on Vabariigi Valitsuse korraldus 11.10.1996 nr 845-k , millega riik otsustas ümber kujundada riigiettevõtte „Tallinna Sadam“ aktsiaseltsiks Tallinna Sadam, 7 jättes 100%-lise osaluse endiselt Eesti Vabariigile. Sellise otsustuse põhjuseks on selgelt fakt, et Tallinna Sadama kaudu toimuv kauba- ja reisijatevedu on riigi jaoks strateegiline ülesanne, mida ei saa jätta üksnes erasektori hoolde. Ainult asjaolu, et riik on selle ülesande teostamiseks seadnud eesmärgiks taotleda ka kasumi teenimist ja kasvatamist, mida ülesanne selgelt võimaldab, ei muuda fakti, et kauba- ja reisijate veo teostamine Tallinna Sadama kaudu on jäetud 100% ulatuses riigi kontrolli alla. 6.
5. Prokuratuur märgib, et Riigikohtu otsusest asjas nr 3-1-1-98-15 võib järeldada, et kohus seadis sisuliselt riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikme avaliku ülesande tuvastamise sõltuvusse sellest, kes nimetab juriidilise isiku juhatuse ametisse, kas nõukogu või asutaja- või liikmeõiguste teostaja. Seega võib järeldada, et kui riigi osalusega eraõigusliku isiku juhatuse nimetab ametisse nõukogu, siis ei teki riigi osaluse valitseja, asutaja- või liikmeõiguste teostaja ning juhatuse liikme vahel avalikõiguslikku suhet; kui aga juhatuse valib asutaja- või liikmeõiguste teostaja (riigi mittetulundusühistus MTÜS § 19 lg 1 p 2, § 28 lg 2), siis tekib poolte vahel ka avalik õiguslik suhe ning juhatuse tegevus on käsitatav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 ja

§ 288lg 1 mõttes.

Sellise käsitlusega, mis sisuliselt jaatab juhatuse avalikõiguslikku suhet riigiga üksnes riigi mittetulundusühingutes, prokuratuur ei nõustu. 6.

1. Prokuratuur selgitab, et riigi osaühingu, aktsiaseltsi, sihtasutuse ja mittetulundusühingu juhatusel on sarnane ülesanne (ÄS § 180 lg 1, § 306 lg 1, SaS § 17 lg 1, 7, MsÜS § 27 lg 1, lg 5) - ühingu esindamine ja (igapäevane) juhtimine, mistõttu on ebaselge, miks tekib RVS § 80 alusel avalik-õiguslik suhe üksnes nendele juhatuse liikmetele, kelle on ametisse nimetanud samas sättes nimetatud subjekt. Selleks puudub prokuratuuri hinnangul mõistlik põhjendus, sest riigi huvide eest hea seismise kohustus on kõigil riigi osalusega eraõiguslike isikute juhtorganitel, mitte üksnes riigi mittetulundusühistutes, kus ühingu juhatuse valib asutaja- või liikmeõiguste teostaja. 6.
2. Eeltoodud mõttekäiku toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2014 otsus nr 33-1-2-14, kus kohus p-s 31 ja 32 selgitas: „[---] RVS § 80 lg 1 p-st 2 järeldub, et riigi äriühingu juhtorgani liikmed peavad lähtuma muuhulgas vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse“ (p 31), „[---] Seega on AS Eesti Liinirongid nõukogul ulatuslik pädevus. Riigi esindajad võivad nõukogu liikmetena mõjutada aktsiaseltsi strateegilisi otsuseid ja anda juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise olulisemates üksikküsimustes. Nii juhatuse kui ka nõukogu liikmed on seadusest tulenevalt kohustatud arvestama riigi huvidega ning suuniste eiramisel on võimalik nad tagasi kutsuda (p 32)“. TsÜS-s ja ÄS-s tuleneb, et juhtorgani liikmeks ei ole üksnes nõukogu, vaid ka juhatus ja RVS ei näe selles küsimuses ette erisusi, mistõttu on halduskolleegiumi seisukoht kooskõlas RVS §-ga
3. 6.
4. Sarnaselt käesoleva kriminaalasja asjaoludega leidis Harju Maakohus 14.02.2019 otsuses nr 1 18-1671, et Eesti Raudtee AS töötaja IS täitis avalikku ülesannet mh tulenevalt sellest, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täitis transpordisektori valdkonnas Eesti Raudtee AS kaudu avalikku ülesannet. Tallinna Ringkonnakohus asus selles küsimuses maakohtuga nõustuvale seisukohale. Riigikohus ei võtnud 10.12.2019 suuresti just seda küsimust adresseerivat kaitsja kassatsiooni menetlusse. 6.
5. Prokuratuuri hinnangul on kohus, viidates Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile, mis käsitles küsimust, kas eralasteaed osutab avalikku teenust, eksinud, tõmmates selle vahele võrdlusnoodi Tallinna Sadamaga. On ilmne, et lastehoiu osutamise teenus ei ole võrreldav riigi strateegilise reisijate- ja kaubaveoga. 6.
6. Prokuratuur märgib lisaks, et reas Eesti kohalikes omavalitsustes on korruptsiooni vältimisele suunatud määrustes võetud omaks seisukoht, et ametiseisundit omava isikuna tuleb käsitada ka omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse liikmeid. Kuivõrd mitte üksnes riigi keskvõim, vaid ka kohalikud omavalitsused täidavad avalikke ülesandeid, siis 8 on määrused kohased mõistmaks, et riigi äriühingu juhtorgani liikmetel on kohustus seista hea riigi huvide eest ja, et riigi huvide eest seismise kohustus toob kaasa avalik-õigusliku suhte riigi ja selle äriühingu juhtorgani liikmete vahel. 6.10 Kokkuvõttes on prokuratuur veendumusel, et Tallinna Sadama AS juhatuse liikmed, sõlmides sildumisteenuse lepinguid, mis on vältimatuks aluseks riigi seisukohast strateegiliseks reisijate- ja kaubaveoks, teostasid avalikku ülesannet ehk täitsid ametiisiku ülesandeid.
7. Prokuratuur leiab, et AK on Tallinna Sadama AS juhatuse liikme ja TS Laevad OÜ nõukogu liikmena TPR kaasabil RS S.A esindaja JPlt ja SDTTS esindaja SATlt altkäemaksu võttes, täitnud ametiisiku ülesandeid. 7.
8. Prokuratuuri hinnangul tekkis AKl ametiseisund eelpool käsitletud alustel Tallinna Sadama AS juhatuse liikmena, lisaks tekkis tal ametiseisund ka TS Laevad OÜ nõukogu liikmena parvlaevade soetamisel seotud ülesannete täitmisel. 7.
9. Tallinna Sadama AS-i ja TS Laevad OÜ poolt nelja parvlaeva soetamise ja ehitamise asjaolude juures rõhutab prokuratuur järgnevat. Kohtumenetluse raames on tuvastatud, et Tallinna Sadama AS sai riigilt kohustuse pakkuda mandri ja saarte vahel parvlaevade opereerimisteenust. Selle teenuse osutamisele eelnes vastavate transpordivahendite soetamise protsess. Prokuratuuri hinnangul ei ole opereerimisteenus, millele eelneb laevade ost, käsitletav ainult avaliku teenusena, vaid selles väljendub ka avaliku ülesande täitmine, sest tuleb opereerimine tagada ja korraldada. 7.
10. Prokuratuur nõustub väitega, et igas üksikus olukorras ei pruugi teenuse osutamiseks vajalike sisendite soetamine automaatselt tähendada avaliku ülesande täitmist, kuid parvlaevade soetamine oma erakordsuse ja tiheda seotuse tõttu liiniveoteenuse osutamisega seda tähendab. Sellist järeldust toetab asjaolu, et liiniveoteenuse turule sisenemine eeldab äärmise kõrge turule sisenemise barjääri – nõuetekohaste laevade olemasolu – ületamist. Liiniveoteenust ei tule seejuures osutada kindlaks määratud isikutele, vaid kogu Eesti rahvale, tagades teenuse nõuetelevastavuse ja ohutuse. Selle tulemuse saavutamise peamine mõjutegur on kindlatele tingimustele ja Eesti oludele vastava tehnilise vahendi olemasolu. 7.
11. Prokuratuuri hinnangul kallutab AK parvlaevade soetamise asjaoludes ametiisikuna ehk avaliku ülesande täitjana käsitlema ka fakt, et laevad soetati lõppastmes riigi vahendite arvelt. Riik oli see, kes seadis nõuded lepingu tähtaegadele, mis oluliselt mõjutas ka parvlaevade soetamise tingimusi. Tegemist ei olnud eraettevõtte omaalgatusliku äriplaaniga.
12. Prokuratuur leiab, et AK ja AK poolt Tallinna Sadama AS juhatuse liikmetena H AS-ga töövõtulepingut nr 05409, E AS-ga töövõtulepingut nr 1832908 ja ES OÜ-ga töövõtulepingut nr 05509 (sildumisteenus) sõlmides ja vastutasuna H AS esindaja ESlt, E AS ja ES OÜ esindajatelt ÜRlt ja TPlt altkäemaksu võtmise faktid ei ole aegunud. 8.
13. Prokuratuur märgib, et Harju Maakohus järeldas ekslikult, et altkäemaksukuritegude absoluutne aegumistähtaeg möödus hiljemalt 31.12.2023 ka juhul, kui AK ja AK võtsid altkäemaksu ametiisikutena ja panid sellega toime I astme kuriteo. Maakohtu hinnangul hakkas aegumistähtaeg kulgema ebaõiguskokkuleppe sõlmimisest hiljemalt 2008 (otsuse p-d 1819-1837). 8.
14. Prokuratuur selgitab, et süüdistuses AKle ja AKle etteheidetav koosseisutegu on altkäemaksu võtmine ning TPRle sellele kaasaaitamine. ESle, ÜRle ja TPle etteheidetav tegu on lisaks altkäemaksu lubamisele ka altkäemaksu andmine ja sedagi TPR kaasaaitamisel. Süüdistatavatele etteheidetav tegu on hinnatav jätkuva altkäemaksu andmisena ja vastuvõtmisena. 9 8.3.

§ 81

lg 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest.

§ 10kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses.

Alates 01.01.2015 arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. Prokuratuur märgib, et olgugi, et altkäemaksu võtmise kuriteokoosseis on oma tüübilt kärbitud tagajärjedelikt (

K § 294 p 10), mille toime panemise (lõpuleviimise) tuvastamiseks ei pea olema kindlaks tehtud, kas ebaõiguskokkuleppe pooled on asunud (sõlmitud) kokkulepet täitma, s.o ametialast tegu sooritama ja soodustust üle andma, tuleb aegumistähtaja kontrollimisel aluseks võtta altkäemaksukuriteo faktiline lõpetamine – soodustuse üleandmise või ametialase teo lõpetamine. 8.

1. Prokuratuur on seisukohal, et maakohtu järeldus aegumise tõttu menetluse lõpetamise osas on vastuolus ka kohtupraktikas selgitatuga. Riigikohus on märkinud, et kui altkäemaksu eseme üleandmine toimub pikema aja jooksul, on õiguslikult tegu küll lõpule viidud ebaõiguskokkuleppe sõlmimisega, kuid teo toimepanemise aja arvestamisel tuleb lähtuda teo faktilisest lõpetamisest – soodustuse üleandmise lõpetamisest (RKKK 30.06.2016 otsus nr 3-1-1-14-14, p 1016). Hiljem on Riigikohus oma seisukohta korranud, kinnitades, et altkäemaksukuriteo faktilise lõpetamisena on hinnatav ka see, kui vastavalt ebaõiguskokkuleppele võtab ametiisik soodustuse vastu pärast ebaõiguskokkuleppe sõlmimist (RKKK 08.07.2014 otsus nr 3-1-1-31-14, p 15.1). Seejuures kattuvad altkäemaksukuriteo faktilise lõpuleviimisega ka süüdistatavale etteheidetavad koosseisuteod – altkäemaksu võtmine ja andmine on koosseisualternatiivid, mille toimepanemine üldjuhul ka faktiliselt altkäemaksukuriteo toimepanemise lõpetab. 8.
2. Eeltoodu kohaselt tuleb altkäemaksukuriteos süüdistatavate AK, AK, ES, ÜR ja TP kuriteo aegumistähtaja arvestamisel võtta tähtaja algusena aluseks aeg, mil ebaõiguskokkuleppe pooled kuriteo faktiliselt lõpetasid. Kohus luges tuvastatuks, et AK ja AK võtsid TPR kaasabil ESlt, ÜRlt ja TPlt vastu soodustusi kuni 2015 augustikuuni. 8.
3. Prokuratuur märgib lisaks, et maakohus on kohtuotsuses aegumistähtaega hinnates läinud vastuollu ka enda varasema seisukohaga. Nimelt on ta varasemalt kaitsjate menetluse lõpetamise taotluse lahendamisel leidnud, et süüdistatavatele etteheidetavad teod, kui need on hinnatavad esimese astme kuritegudena, ei ole aegunud, kuivõrd aegumine katkes süüdistatavate kohtu alla andmisega 19.10.2017, mistõttu täiendavate katkemise aluste puudumisel aeguksid teod 19.10.2027 (Harju Maakohtu 20.04.2023 määrus nr 1-17-9149, lk 21). 8.
4. Seega on antud asjas aegumistähtaeg katkenud muu hulgas ka pärast süüdistatavate kohtu alla andmist. Viimati kõigi süüdistatavate suhtes kohtulikul arutamisel täiendavate tõendite kogumise määramisega 06.11.2023 istungil. 8.
5. Prokuratuur leiab, et maakohus on eksinud aegumistähtaja kulgemise algushetke määratlemisel. Süüdistatavatele etteheidetavad teod hakkasid aeguma koosseisuteo – altkäemaksu andmise ja vastuvõtmise – tegemisest ning aegumistähtaeg ei ole seetõttu möödunud. Lisaks on aegumistähtaeg (selle kulgemise ajal) katkenud kõigi süüdistatavate suhtes korduvalt.
6. Prokuratuur leiab, et TPR on aidanud kaasa AKl ja AK ESlt, ÜRlt ja TPlt altkäemaksu võtta ja viimastel seda anda, mitte altkäemaksu vahendanud. TPR selline tegevus ei ole aegunud. 9.
7. Prokuratuur ei nõustu kohtuga, et TPR tegevust AK ja AK poolt H AS-i esindajalt ESlt, E AS-i ja ES OÜ esindajatelt ÜRlt ja TPlt altkäemaksu võtmisel ja viimaste poolt selle andmisel saaks käsitleda pelgalt altkäemaksu vahendamise, mitte altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamisena. Prokuratuur leiab, et kohus on otsuses faktipõhiselt esile toonud kõik TPR teod selleks, et altkäemaksu võtmine ja andmine toimuda saaks. TPR tegude kirjeldus iseenesest väljub selgelt pelgalt altkäemaksu 10 vahendustegudest. Prokuratuur on seisukohal, et TPR on nende tegude kaudu osutanud altkäemaksu võtmisele ja andmisele nii vaimset kui füüsilist kaasabi. Järgnevalt toob prokuratuur esile altkäemaksu andnud äriühingute kaupa, milline on olnud TPR teopanus altkäemaksu andmise ja võtmise korraldamisse ja, miks prokuratuur näeb selles kaasaaitamistegusid. H AS episood Süüdistuse kohaselt sõlmisid Tallinna Sadama AS juhatuse liikmed AK ja AK ning H AS esindaja ES ajavahemikul 2008 kuni 2009 täpselt tuvastamata ajal ja kohas Eesti Vabariigis ebaõiguskokkuleppe, mille kohaselt andis ES AKle ja AKle vara selle eest, et viimased kasutaksid ajavahemikul 2008 kuni 2015 august oma ametiseisundit ühiselt ja kooskõlastatud nii kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate eeskirjade nõudeid, kui see on vajalik H AS huvide tagamiseks. Eraldi oli süüdistuses väljatoodud otsustus (sõlmitud töövõtuleping nr 05409) sildumisteenuse osutaja AS H kohta, mille vastuvõtmise eest olid AK ja AK nõus vastu võtma ja võtsid TPR kaasabil vastu AS H esindaja poolt antud altkäemaksu. 9.
8. 9.
9. Et H AS-i esindaja ES saanuks AKle ja AKle altkäemaksu anda ja viimased seda võtta:
10. sõlmis TPR B OÜ nimel 02.03.2009 H AS-i esindaja ESga töövõtulepingu, mille kohaselt teostas OÜ B Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas korrashoiu teenust. Maakohus tuvastas viidatud kokkuleppe näilisuse, leides et akvatooriumi korrashoiu eest vastutas ja selle tagas AS Tallinna Sadam ise ka peale 23.02.2009 sõlmitud sildumislepingut. TPR on oma ütlustes kinnitanud, et kokkuleppe tegemiseks pöördus tema poole ES, kellega ta pidas sellel teemal läbirääkimisi 1-2 kuud. Maakohus leidis tõenditele tuginedes, et kõnealuse akvatooriumihoolduse lepingu vormistamise ja allkirjastamise otsuse tegid TPR ja ES.
11. sõlmis TPR 03.03.2009 B OÜ nimel A OÜ esindaja KTga töövõtulepingu, millega töövõtja (A OÜ) kohustus korraldama tellijale (B OÜ) Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 akvatooriumi korrashoidu ning tellija poolsel vajadusel erandkorras ka muude kaide piirkonnas vastavuses tellija tööpiirkonnaga. Leping allkirjastati TPR ja KT poolt. Ka selle kokkuleppe näilisuse maakohus tuvastas. Lisaks tuvastas ta ka TPR aktiivsed toimingud näilise kokkuleppe täitmisel, milleks oli eelkõige ESga lepingulistel teemadel aktiivse suhtluse pidamine. Nii saatis TPR sellekohaseid e-kirju, sh arveid ESle 19.03.2009, 01.04.2009, 02.04.2009, 04.06.2009, 02.07.2009, 05.07.2009, 22.07.2009 (kohtuotsuse p-id 720., 721., 724., 725., 726., 730.) ning KTle 07.07.2009, 06.11.2009, 13.10.2010, 17.01.2011, 11.04.2011 (kohtuotsuse p-id 727., 733., 738., 739., 740.). Dokumentide järgi sõlmis TPR 03.04.2009 B OÜ nimel ASga H kokkuleppe lisa 1 (kohtuotsuse p 722). 30.04.2011 lõpetati vastastikusel kokkuleppel alltöövõtuleping B OÜ ja A OÜ vahel vastavalt töövõtja 30.04.2011 avaldusele (kohtuotsuse p 741).
12. sõlmis TPR 02.05.2011 B OÜ nimel töövõtulepingu uue alltöövõtja L OÜ-ga. Lepingu p 2.1 ja 2.2 kohaselt kohustus L OÜ alates 02.05.2009 korraldama B OÜ Vanasadama akvatooriumi kaide nr 1 kuni 8 piirkonnas kokku 104 700 m2 akvatooriumi korrashoidu ja tellija poolsel vajadusel erandkorras ka muude kaide piirkonnas vastavuses tellija tööpiirkonnaga. 02.05.2011 sõlmiti lisa 2 ehk kolmepoolne kokkulepe alltöövõtuks AS H, OÜ B ja L OÜ vahel. Kokkuleppe allkirjastasid ES, TPR ja VÕ. Selle kokkuleppe näilisuse maakohus tuvastas. Maakohtu poolt tuvastati ka TPR aktiivsed toimingud näilise kokkuleppe täitmisel, milleks on suhtluse pidamine KTga lepingulistel teemadel. Nii 11 saatis TPR sellekohaseid e-kirju KTle 10.05.2011, 24.05.2011, 06.06.2011 (kohtuotsuse p-id 745., 746.). Ajavahemikul 01.06.2011 kuni 26.08.2015 maksti H AS-i arvelduskontolt AKle ja AKle altkäemaksu kokku summas 195 569.70 eurot. AK osa altkäemaksu summast hoidis TPR B OÜ arvelduskontol ja käsutas vastavalt tema juhistele. TPR korraldas ajavahemikul 15.07.2009 kuni 04.05.2011 AKle mõeldud altkäemaksusumma edasikandmise A OÜ arvelduskontole ning 05.05.2011 kuni 26.08.2015 L OÜ arvelduskontole. E AS ja ES OÜ episood Süüdistuse kohaselt sõlmisid Tallinna Sadama AS juhatuse liikmed AK ja AK E AS, ES OÜ ja N OÜ esindajate TP ja ÜR ajavahemikul 2008 kuni 2009 tuvastamata kohas Eesti Vabariigis ebaõiguskokkuleppe, mille kohaselt andsid TP ja ÜR AKle ja AKle vara selle eest, et viimased kasutaksid ajavahemikul 2008 kuni 2015 august oma ametiseisundit ühiselt ja kooskõlastatud nii kooskõlas seadusega ja AS Tallinna Sadam kehtivate eeskirjadega, kuid vajadusel eiraksid nii seaduse kui AS-s Tallinna Sadam kehtivate eeskirjade nõudeid, kui see on vajalik E AS-i, ES OÜ ning N OÜ huvide tagamiseks. Eraldi oli süüdistuses väljatoodud otsustused (sõlmitud töövõtulepingud nr 1832908 ja nr 05509) sildumisteenuse osutaja E AS-i ja ES OÜ kohta, mille vastuvõtmise eest olid AK ja AK nõus vastu võtma ja võtsid vastu TPR kaasabil E AS-i ja ES esindajate poolt antud altkäemaksu. 9.
13. Et E AS-i ja ES OÜ esindajad ÜR ja TP saanuks AKle ja AKle altkäemaksu anda ja viimased seda võtta:
14. sõlmis TPR B OÜ nimel 01.09.2009 ÜRga E AS-i nimel rendilepingu nr BO-EST 0109/2009, mille kohaselt andis OÜ B AS-ile E rendile merekaatri Aquador 23 TH eesmärgiga kasutada seda Paldiski sadamates ja teistes Eesti Vabariigis asuvate stividorifirmade akvatooriumitega tutvumisel. Selle kokkuleppe näilisuse maakohus tuvastas. Maakohtu poolt tuvastati ka TPR aktiivsed toimingud näilise kokkuleppe täitmisel. Nii esitas B OÜ TPR korraldusel 18.09.2009 E AS-le arve nr 290120 (kohtuotsuse p 777.), TPR saatis 30.09.2009 ÜRle e-kirja (kohtuotsuse p 778.) ja BLle 12.10.2009 tegelikkuses allkirjastatud merekaatri rendilepingu (kohtuotsuse p 779.).
15. sõlmis TPR 01.10.2009 B OÜ nimel ÜRga E AS-i nimel rendilepingu nr BO-EST 0210/2009, mille kohaselt andis OÜ B AS-ile E rendile manööverveduri TGM 4, tehase nr
16. Selle kokkuleppe näilisuse maakohus tuvastas. Maakohtu poolt tuvastati ka TPR aktiivsed toimingud näilise kokkuleppe täitmisel, milleks olid eelkõige ÜRga lepingulistel teemadel e-kirja teel suhtluse pidamine. Nii saatis TPR sellekohaseid e-kirju ÜRle 19.10.2009, 23.10.2009 (kohtuotsuse p 790.), sõlmis 30.12.2011 rendilepingu nr BO-EST 0210/2009 lõpetamise kokkulepe ja lepinguobjekti tagastamise akti (kohtuotsuse p 792.).
17. sõlmis TPR 31.12.2011 B OÜ nimel ÜRga E AS-i nimel üürilepingu nr 2012-1 Tallinn Paljassaare tee 26a paikneva hoone esimesel korrusel asuva ca 2000 m² suuruse kinnise laoruumi kasutamiseks. Selle kokkuleppe näilisuse maakohus tuvastas. Maakohtu poolt tuvastati ka TPR aktiivsed toimingud näilise kokkuleppe täitmisel, milleks oli eelkõige ekirja teel suhtlus ÜRga, sh ka talle arvete saatmine. Nii saatis TPR sellekohaseid e-kirju ÜRle 01.01.2012, 08.01.2012, 09.01.2012 (kohtuotsuse p 810., 812., 813.) ja MNle 06.01.2012 (kohtuotsuse p 811.). Ajavahemikul 01.09.2009 kuni 26.08.2015 maksti AS E arvelduskontolt B OÜ arvelduskontole AKle ja AKle altkäemaksu kokku summas 219 543.19 eurot. AK osa altkäemaksu summast hoidis TPR B OÜ arvelduskontol ja käsutas vastavalt tema juhistele. TPR korraldas ajavahemikul 15.06.2009 kuni 04.05.2011 AKle mõeldud altkäemaksusumma edasikandmise A OÜ arvelduskontole ja 05.05.2011 kuni 26.08.2015 L OÜ arvelduskontole. 9.
18. 12 9.
19. Eeltoodud faktidest nähtuvalt tuvastas maakohus, et altkäemaksu võtmine AK ja AK poolt, niisamuti altkäemaksu andmine neile ES, ÜR ja TP poolt toimus TPR kaasabil B OÜ kaudu. Maakohus märkis, et sarnaselt H AS-ga, tasus E AS summad B OÜ arvelduskontole, millisele jäeti AKle mõeldud altkäemaksu summad ja AK altkäemaksuks mõeldud summad kandis TPR edasi A OÜ ja L OÜ arvelduskontodele. 9.
20. Tuvastades eelnevad asjaolud jõudis aga kohus TPR tegevust hinnates tegelikkust eiravale seisukohale, et kõik tema toimetamised on käsitletavad üksnes altkäemaksu vahendamisena. Kohus märkis, et kuivõrd kohtumenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud altkäemaksu võtjate ja andjate kokkulepped selle kohta, kuidas altkäemaksu antakse ja võetakse, milline oli neis kokkulepetes TPR roll, siis saavat tema tegevusi altkäemaksu summade vastuvõtmisel ja edastamisel näha pelgalt selle vahendajana. Prokuratuur ei nõustu kohtu järeldusega, et altkäemaksu andmise ja võtmise kaasaaitamistegu saaks hinnata üksnes, siis kui oleks teada altkäemaksu andjate ja võtjate vahelise ebaõiguskokkuleppe sisu, et selleks ei piisavat üldise ebaõiguskokkuleppe tuvastamisest, veelgi enam, et see ei ole tuvastatav TPR konkreetsete tegevuste vahendusel. 9.
21. Prokuratuur märgib, et kohtumenetluse raames on tuvastamist leidnud TPR poolt H AS esindaja ES ja E AS esindaja ÜRga konkreetsete lepingute, mille alusel vastu võtta AK ja AK jaoks ebaseaduslikud rahasummad, osas läbirääkimiste pidamised, seejärel nende vormistamised ja allkirjastamised. Seejärel on täheldatavad tõendite alusel pikemate ajavahemike jooksul TPR poolt nende lepingute täitmise järgimine: B OÜ poolt arvete esitamine, arvete alusel tasumise jälgimine, laekunud rahasummade AK jaoks edasikandmise korraldamine või siis vastavalt AK korraldustele laekunud rahasummade kasutamine. Kohtumenetluse raames uuritud tõendite alusel on täheldatav, et TPR on see, kes otsustab, kuidas seaduslikult ebaseaduslikud rahasummad tema poolt juhitava äriühingu kontole jõuavad, kuidas need sealt edasi liiguvad. Eluliselt ei oleks ka usutav, et TPRl kui B OÜ juhatuse liikmel ei oleks kaasarääkimisõigust selles, kuidas ta ebaseaduslikud rahasummad AK ja AK jaoks OÜ kontole võtab, kuidas neid kajastab, kuidas neid äriühingu majandustegevuses kasutab, kuidas need äriühingust välja viib jne. 9.10 Nii väljendub TPR vaimne kaasabi AK ja AK poolt altkäemaksu võtmisele enda poolt juhitava äriühingu konto kasutamise võimaluste välja pakkumises ja selle võimaluse osas näiliste lepingute sõlmimises, füüsiline kaasabi aga nendesamade lepingute alusel pikema ajaperioodi jooksul tegelikkusele mittevastavate arvete esitamises, nende täitmise järgimises, enda poolt juhitud äriühingu konto kasutamise võimaldamises, sellelt omakorda tegelikkusele mittevastavate arvete alusel altkäemaksu summade edasikandmises. 9.11 Prokuratuur on seisukohal, et selline TPR toimetamine ületas altkäemaksu vahendamise ehk vahetalitajana tegutsemise raamid. TPR kaasabi on ilmselgelt toetanud AKl ja AKl altkäemaksu võtta ja ESl, ÜRl ja TPl seda anda. Nii ongi altkäemaksu andjate poolt B OÜ-ga näiliste lepingute sõlmimine, nende alusel tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja esitamine, nende alusel oma äriühingu konto vahendusel omakorda välja mõeldud arvete alusel ebaseaduslike rahasummade altkäemaksu võtja jaoks edastamine või mingite altkäemaksu võtja jaoks olulise arve tasumine, käsitletav altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamisena. TPR poolt eelneva tegevusega näilise seaduslikkuse loomine on selgelt soodustanud pikema aja jooksul AKl ja AKl altkäemaksu võtta ja ESl, ÜRl ja TPl neile seda anda. 9.12 Prokuratuur märgib, et TPR eelnevalt käsitletud kaasaaitamisteod, millised kokkuvõtlikult seisnesid B OÜ kaudu AK ja AK jaoks näiliste lepingute ja arvete alusel ESlt, ÜRlt ja TPlt korduvalt altkäemaksu kogumises, edasi toimetamises, nende tegevuste korraldamises, lõppesid kohtu poolt tuvastatuna 2015 (kohtuotsuse pp 754-756, 834-836) 13 9.13 Prokuratuur kordab, et alates 01.01.2015 kehtima hakanud

§ 81

lg 1 ja 4 seadsid süüteo aegumistähtaja sõltuvusse eriosa vastava koosseisu spetsiifikaga. See tähendab, et formaalsetes deliktides, s.o eriosa koosseisudes, mille kohaselt on karistatav üksnes tegu, hakkab aegumistähtaeg kulgema nende koosseisude tunnuste realiseerimisest. Selliste deliktidena on käsitletavad ka altkäemaksu võtmine ja andmine. Seega hakkab nende koosseisude aegumistähtaeg kulgema altkäemaksu andmise ja/või vastuvõtmise faktidest. Kaasaaitaja teo aegumistähtaeg hakkab kulgema koos põhiteoga, ka jätkuva süüteo korral ehk hakkab kulgema altkäemaksu andmisest ja/või vastuvõtmisest. Eeltoodu kohaselt hakkasid TPR kaasaaitamistegude aegumistähtajad kulgema ühes täideviimistegudest, s.o altkäemaksu summade andmisest ja vastuvõtmisest 2015 II poolaastal (vt kohtuotsuse pp 754-756, 834-836). 10 Prokuratuur leiab, et AK on Tallinna Sadama AS juhatuse liikmena ja TS Laevad OÜ nõukogu liikmena võtnud Poola laevatehase esindajalt JPlt ja Türgi laevatehase esindajalt SATlt altkäemaksu ja viimased seda talle andnud. 10.1 Prokuratuur vaidlustab täies ulatuses Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse nn reisiparvlaevade episoodis. Prokuratuur ei nõustu kohtu seisukohaga, et AS Tallinna Sadama juhatuse liige ja TS Laevad OÜ nõukogu liige AK ei ole selles episoodis käsitletav ametiisikuna. Samas ei nõustu prokuratuur kohtuga ka selles, et AK ei ole ametiisiku ülesandeid täites võtnud Poola ega Türgi laevaehitusfirmade esindajatelt vastavalt JPlt ja SATlt altkäemaksu ega viimased talle seda andnud ning, et TPR pole Poola ja Türgi laevatehaste esindajatega maaklerlepinguid sõlmides kaasa aidanud AKle laevatehaste esindajatel altkäemaksu võtta ega laevatehaste esindajatel altkäemaksu anda. 10.2 Prokuratuur leiab, et kohtu järeldused sellest, et eelpoolnimetatud asjaoludes on võimalik täheldada altkäemaksu võtmise ja andmise ning neile kaasaitamise faktides hoopis varavastase kuriteo, s.o kas omastamise või kelmuse tunnuseid ei ole kooskõlas kohtu enda poolt uuritud ja ka kohtuotsuses kajastatud faktiliste asjaoludega. 10.3 AKle, TPRle ja JPle olid kokkuvõtlikult esitatud süüdistused selles, et AS Tallinna Sadama juhatuse liige ja TS Laevad OÜ nõukogu liige AK võttis ajavahemikul september 2014 kuni 26.08.2015 R Ltd esindaja TPR kaasabil Poola laevatehase RS S.A esindajalt JPlt ja Türgi laevatehase SDTTS esindajalt SATlt altkäemaksu. AK poolt TPR kaasabil altkäemaksu võtmine ja JP ning SAT poolt selle andmine toimus vastutasuna OÜ-ga TS Laevad 23.10.2014 RS SA-ga 2 parvlaeva ehituslepingu nr RSB72014/181/DH ja RSB72014/182/DH ning 16.10.2014 SDTT-ga omakorda 2 parvlaeva ehituslepingu nr SFN-POT-150PCU-NB26-REVO ja SFN-POT-150PCU-NB27-REVO sõlmimise eest. Altkäemaksu võtmise ja andmise korraldamiseks sõlmisid RS SA esindaja JP ja SDTT esindaja SAT vastavalt 11.12.2014 ja 24.11.2014 AK teadmisel ja heakskiidul R Limited esindaja TPRga tegelikkusele mittevastavad maaklerlepingud. Nende alusel lepiti kokku, et altkäemaksuna tasutakse AKle TPR esindatud äriühingu Hongkongi HSBC pangas asuva konto nr 817-609605-838 vahendusel 2% iga parvlaeva ehitusmaksumusest. Kokku lubas JP selliselt anda AKle altkäemaksu laevaehituslepingute eest 1 260 000 eurot, jõudis aga ajavahemikul 11.12.2014-21.04.2015 TPR poolt edastatud arvete alusel anda 378 000 eurot. SAT lubas selliselt anda AKle altkäemaksu 1 892 000 eurot, jõudis aga ajavahemikul 21.11.2014-26.08.2015 TPR poolt edastatud arvete alusel anda 1 148 670,56 eurot. R Limited kontole laekunud altkäemaksu summade ülekandmiseks ja kasutamiseks AK huvides ning heakskiidul vormistas TPR laenulepingud B OÜ või AB B.V-ga, aidates ka selle tegevusega kaasa AK poolt altkäemaksu võtmisele ja Poola ning Türgi laevatehaste esindajate poolt altkäemaksu andmisele. 10.4 Süüdistuse asjaolud, kui jätta kõrvale AK ametiisiku staatus, on kohtu nägemuse 14 kohaselt menetluse raames tuvastamist leidnud. Kohus ei ole sarnaselt prokuratuuriga leidnud vaidlust selles, et TS Laevad OÜ nõukogu liige AK on nii Poola kui ka Türgi laevaehitusfirmadega konkreetsetel ajahetkedel sõlminud laevaehituslepingud, et pea kuu või kaks hiljem on laevaehitusfirmad sõlminud AK poolt pakutud äriühinguga R näilised maaklerlepingud koos tingimusega tasuda maakler TPRle ehitatavate laevade hinnast 2% suurune vahendustasu, et maaklerlepingute alusel on R Limited laevaehitusfirmadele tegelikkusele mittevastavad arved eelnevalt nimetatud suurusjärkudes esitanud ja need ka viimaste poolt tasutud, niisamuti, et R Limited kontolt on laekunud rahasummad liikunud TPR korraldusel laenulepingute alusel B OÜ või AB B.V kontodele, et B OÜ on AK teadmisel ja juhiste alusel (kohus on tuvastanud AK varjatud osaluse B OÜ-s) tasunud R Limited kontolt rahade laekumisel arveid, millised on esitatud Hiiumaal Ungru resto ja külalistemaja ehitamise/renoveerimise eest. 10.5 Vaieldavaks peab maakohus seda, kas laevaehitusfirmadega olid sõlmitud TPR poolt maaklerlepingud AKle altkäemaksu andmise ja võtmise korraldamiseks, kas laevaehitusfirmade esindajad sõlmisid need vastutasuna laevaehituslepingute saamise eest. Prokuratuur leidis ja leiab endiselt, et nendes süüdistuse osades vaidlusi tekitanud küsimustele tuleb kohtumenetluses uuritud eriliigiliste tõendite alusel vastata jaatavalt. Prokuratuur on seisukohal, et kohus on tõendeid uurides eeltoodu ka tuvastanud, kuigi on neile asjaoludele andnud teise tõlgenduse, on näinud AK, TPR, JP ja SAT tegevuses laevaehituslepingute sõlmimise järgselt maaklerlepingute sõlmimise ja täitmise asjaoludes hoopis Tallinna Sadama AS-i ja TS Laevad OÜ suhtes varavastase, s.o omastamise või kelmuse tunnustele vastava kuriteo toimepanemist. 10.6 Prokuratuur on seisukohal, et kohus on selliste järelduste tegemisel jätnud sisuliselt tähelepanuta, kuidas said Poola ja Türgi laevatehased teada TS Laevad OÜ soovist soetada neli parvlaeva, millisel moel plaanis TS Laevad OÜ need neli parvlaeva soetada, kuidas laevaehituslepingud Poola ja Türgi laevatehasteni jõudsid, milliseid pingutusi olid laevatehaste esindajad valmis tegema ja tegidki selleks, et laevaehituslepingud endale saada. 10.7 Kohus on tuvastanud, et AS Tallinna Sadam alustas praamlaevade projektiga seoses eelläbirääkimiste pidamist 2014 augusti lõpus. 24.08.2014 e-kirja vahendusel sai Norra projekteerimisettevõtte L tegevdirektor TB teada AS-i Tallinna Sadam huvist lasta ehitada neli reisiparvlaeva, mis oleksid suutelised alustama 2016 augustist Eesti mandri ja saarte Saaremaa ja Hiiumaa vahel inimeste ja transpordivahendite aastaringset vedu. 3 päeva hiljem, s.o 27.08.2014 kohtusid AK ja TB, peale mida alustas viimane koheselt läbirääkimisi laevatehastega (T 32 lk 139-140). Nii näiteks kirjutas TB 29.08.2014 e-kirja Poola laevatehase Remontowa esindajale JPle andes teada, et AS Tallinna Sadam soovib omandada neli uut parvlaeva (T 31 lk 121-122). Poola laevatehase Remontowa ja Türgi laevatehase Sefine hinnapakkumised reisiparvlaevade ehitamiseks olid adresseeritud TBile, kes need hiljem eraldiseisvalt AKle edastas. Tähelepanuväärne oli kohtu jaoks, et kogu TBi tegevus pidi AK palvel jääma konfidentsiaalseks, ta pidi edastama laevatehaste pakkumised ainult AKle (T 24 lk 153-156, T 32 lk 172). 10.09.2014 e-kirjas Türgi kui ka Poola laevatehase esindajatele kinnitas TB, et eestlased on väga huvitatud parvlaevade hankimisest, soovitakse laevaehituslepingud sõlmida juba septembri lõpuks. Seda võis pidurdada vaid bürokraatia (nt otsus, kes ostab Eesti poolt laevad, kas Saaremaa Laevakompanii või TS Shipping OÜ vms). Kirjas soovis TB teada, millal oleksid laevatehased võimelised oma pakkumist kinnitama vastavalt tehnilisele spetsifikatsioonile, millal ollakse valmis koosolekuks eestlastega, kus neil on ettevalmistatud lepingupakkumised (T 33 lk 2-3; T 32 lk 182). Nii tuvastas kohus TBi järgemööda kasvava rolli parvlaevade ostmise korraldamisel. AK ja tema vahelisest kirjavahetusest

1. ja 12.09.2014 nähtus, kuidas AK andis aru, et SLK (Saaremaa 15 Laevakompanii) ei osale hankes, et laeva ostja on selgunud, lisaks ootas AK TBilt edasist tegevusplaani laevaehituslepingute hankimisel. 12.09.2014 vastas TB, et vastavalt kokkulepitule panevad nad ette tegevusplaani alates praegusest kuni laevaehituslepingu lõpetamiseni nelja parvlaeva jaoks. Tegevusplaani järgi, mille TB AKle esitas, arvestati laevaehitustehaseid Türgis, Poolas ja Soomes. TB esitas e-kirjas põhjaliku ülevaate vajalikest tegevustest, tähtaegadest ja osapoolte ülesannetest. L koostas tehnilise spetsifikatsiooni ja tootjate nimekirja, mille edastas AKle ja tegi selle ka kättesaadavaks kõigile laevatehastele. Tallinna Sadama AS pidi selles osas tagasisidet andma 19.09.2014ks. Muuhulgas selgitas TB AKle ka, et kui laevatehased on oma pakkumused edastanud, tuleb neid hinnata ja reastada. AK pidi siis otsustama, kas ta soovib jätkata edasist dialoogi ühe, kahe või kõigi kolme tehasega. L sai abistada selle hindamisel. Osapoolte vahel pidi TBi nägemuse kohaselt saavutatama kokkuleppe selle kohta, millist laevaehituslepingu näidist kasutada, kaasaarvatud makseplaanid, garantiid, jne. E-kirja kohaselt korraldas TB Türgi laevatehas koosoleku
2. septembril, Poola laevatehas
3. septembril ja Soome laevatehas
4. septembril. Tallinna Sadama esindajad pidid osalema kõigil koosolekutel, peale mida pidanuks AK otsustama, kellega ta tahab lõpule viia läbirääkimised. Selles etapis oleks Tallinna Sadama AS ülesandeks korraldada lepingu koosolek Tallinnas
5. septembril. Nimetatud kirjas küsis ka TB AKlt, kas viimane on nende varasema vestluse alusel otsustanud, kas ja kuidas sõlmida ehituslepingute järgselt maaklerlepingud. 10.8 Eeltoodud asjaolud toovad selgelt esile, kuidas oli TB omalt poolt välja valinud parvlaevade ehitamiseks laevatehased, korraldanud neilt hinnapakkumiste saamise, korraldanud laevatehaste esindajate poolt hinnapakkumiste esitlemise, laevatehaste tutvustamise ja paika pannud ajaliselt võimalused ehituslepingute sõlmimise osas läbirääkimiste pidamiseks, lepingute sõlmimiseks. TBi tegevus näitab üheselt valikut laevatehastest ja läbi korralduslike küsimuste lahendamise tellija kallutamist neid eelistama. Lisaks ja kõige olulisemalt, on TB AK valgustanud laevatehaste poolt pakutavast võimalusest sõlmida laevaehituslepingute järgselt AK poolt nimetatava isikuga maaklerlepingud, kellele makstaks 1-2% ehituslepingute maksumusest. Nii on TB kooskõlas laevatehaste esindajatega pakkunud AKle, ajal, mil viimane ega AS Tallinna Sadam polnud veel otsustanud, kellega ja millises mahus laevaehituslepingud sõlmida, välja mõtte kaasata laevaehitusprotsessi oma nägemuse kohaselt maakler ja andnud teada, et selliste lepingute sõlmimiseks on valitud laevatehased valmis. 10.9 Kohtumenetluse käigus uuritud tõenditest ja AK toimetamistest nähtub seega kõigepealt, et maakleri kaasamise võimalus protsessi ei ole olnud AKle teada, et seda oli pakkunud välja isik, kes oli omalt poolt juba ka teinud valiku, kes võiksid olla potentsiaalsed laevaehituslepingu saajad ehk oli juba kõrvale tõrjunud kõik teised võimalikud konkurendid. Seesama isik oli kooskõlas laevatehastega muutnud tellija jaoks lepingute sõlmimise läbirääkimised mugavamaks: korraldanud hinnapakkumiste kohese esitamise, korraldanud kohtumised laevatehastes koha peal, korraldanud laevatehaste esindajate valmisoleku oma pakkumisi kaitsta, neis olevad paremused esile tuua, korraldanud läbirääkimiste ajakava, esitanud laevaehituslepingute näidisprojekti jne. Ja nagu märgitud lõpuks valgustanud tellija esindajat sellest, et kõigele lisaks on laevaehitusfirmad valmis vastavalt tema soovidele sõlmima maaklerlepingud. Eeltoodud asjaoludega arvestas AK edasise korraldamisel. 10.10 Tellija esindaja AK kallutamine ehituslepinguid just Poola ja Türgi laevaehitusfirmadega sõlmima kinnistus laevatehaste esindajate tegevuses, kui selgus, et tellija otsustas neli parvlaeva soetada mitte ühelt laevatehaselt, vaid mitmelt. Siis anti AKle selgesõnaliselt teada, et uute hinnapakkumiste sisse on arvestatud tema jaoks võimalus saada laevaehituslepingute sõlmimise eest maaklerlepingu vahendusel vastutasu 16 2% iga laeva maksumusest. 10.11 Kohus on märkinud, et tema hinnangul oli AK see, kes andis TBi kaudu laevatehaste esindajatele teada, et viimased arvestaksid hinnapakkumiste tegemisel maakleritasuga. Samas on ta aga ka nentinud, et maaklerlepingute sõlmimise teema on üles võtnud suhtluses AKga TB. Niisamuti on kohus tuvastanud nt, et Poola laevatehases on arutusel olnud 2%-lise tasuga maaklerlepingu sõlmimise vajadus. Prokuratuur leiab, et kohtumenetluses uuritud tõendid kinnitavad nii AK kui ka laevaehitusfirmade esindajate poolt maaklerlepingute alusel rahasummade AK poolt ette antud isikule tasumise kokkuleppe olemasolu, sellega on nõustunud mõlemad osapooled. Prokuratuur on seisukohal, et selliste lepingute sõlmimise pakkumisega soovisid laevaehitusfirmade esindajad kindlustada endale laevaehituslepingute saamise ja AK vastutasuna selle eest võimaluse saada endale täiendav sissetulek. Prokuratuur ei tuvastanud kohtumenetluses uuritud tõendite alusel muid laevatehaste esindajate ja AK motiive maaklerlepingud sõlmida. 10.12 Laevaehituslepingute sõlmimise protsessi käiku vaadeldes tuleb tunnistada, et laevaehitusfirmad olid väga huvitatud laevaehituslepingute saamisest. Selleks olid nad valmis ka tellija esindajat ära ostma. Eeltoodu leidis kinnitust tellija esindaja poolt nimetatud suvalise äriühinguga laevatehaste jaoks tegelikkusele mittevastavate maaklerlepingute sõlmimise ja nende alusel esitatud tegelikkusele mittevastavate arvete tasumise faktidest. See asjaolu, et maaklerlepingud ei kajastanud tegelikke asjaolusid on kohtumenetluse käigus tõendatud, niisamuti, et laevatehased maaklerilt teenust ei saanud ega seda ka oodanud. Maaklerile omased toimingud/asjaajamise korraldasid ära teised, mitte maaklerlepingus märgitud isik. Seega tasusid laevatehased teadlikult maaklerlepingute alusel R LTD poolt esitatud tegelikkusele mittevastavaid arveid. 10.13 Prokuratuur kordab, et selliseks tegevuseks kallutas laevaehitusfirmade esindajaid laevaehituslepingute sõlmimiseni viinud asjaolud. Nad olid juhuslikult teada saanud (projekteerija TBi vahendusel), et Tallinna Sadama AS oli avaldanud soovi soetada korraga laevatehastelt neli parvlaeva. Iga keskmine inimene mõistab, et selline tehing ei saa olla laevatehaste jaoks igapäevane, et selline tehing võiks jätta laevaehitustehased ükskõikseks ja seda isegi siis, kui juhtumisi on tehastel muid töid ka tegemisel. JP on selgitanud, et ainuüksi Euroopas on ligi 14 firmat, kes tegelevad laevade ehitusega ehk seega olid kõik need firmad potentsiaalseteks konkurentideks TS Laevad OÜ poolt avaldatud tellimuse saamisel. Kohtuasjas uuritud tõendite kohaselt esitasid TBilt saadud informatsiooni alusel ja tema vahendusel Poola ja Türgi laevatehaste esindajad kiirelt ka nelja parvlaeva ehituse hinnapakkumised. Saades teada, et tellija oli vahepeal muutnud meelt, soovis jaotada laevade ehituse erinevate laevatehaste vahel, samas teades, et tellija oli uurinud laevade ehitamise võimalusi ja hindu teistelt konkureerivatelt laevatehastelt, esitasid Poola ja Türgi laevatehaste esindajad kiirelt ka uue pakkumised kahe parvlaeva ehitamise kohta, lisades sinna ka TBi soovituse kohaselt tellija esindaja soove järgida püüdvalt kaasatava maakleri tasu. 10.14 Prokuratuur rõhutab, et maakleritasu mõtte lisamine kahe parvlaeva ehituse hinnapakkumisse, pidi nii TBi kui ka laevaehitusfirmade esindajate nägemuses kallutama tellija esindajat nende kasuks mõtlema, panema neid eelistama. Nagu märgitud, ei ole AK olnud kursis asjaoluga, et laevaehituslepingute sõlmimisse või siis ka edasisse ehitusprotsessi võidaks kaasata ka asjaajajana maakler. Selle mõtte pakkus talle välja TB ajal, mil ei olnud veel tellija poolt otsustatud, kellega laevaehituslepingud sõlmitakse ehk ajal, mil just kaaluti, kellega laevaehituslepingud sõlmida. Nii on tellija esindajale antud laeva ehituse hinnapakkumise ja selle alusel ehituslepingu sõlmimisega kaasnevalt võimalus ise määrata sellesse protsessi maakler, kes sõlmiks laevaehitusfirmaga lepingu ja, kes saaks laevatehastelt nõuda sõlmitud maaklerlepingute alusel esitatud arvete alusel 17 nende tasumist. Selliselt on laevatehaste esindajad rõhutatult teinud tellija esindajale pakkumise võtta laevatehastelt laevaehituslepingute sõlmimise eest vastu raha. Nagu nähtub kohtuasjas uuritud tõenditest on maaklerlepingud AK sõbra ja äripartneri TPR esindatud juuksehooldustoodete müügiga tegeleva firma ja laevatehaste vahel sõlmitud, nende alusel töid laevatehastele tehtud ei ole, samas arved on esitatud ja raha ka nende alusel TPR firmale Hong Kongis asuvale pangakontole laekunud, rahasummad sealt TPR Eestis ja Hollandis asuvate äriühingute kontodele laekunud ja sealt omakorda AKga kooskõlastatult Ungru resto ja hotelli ehitamise tarbeks kasutatud. Nii on AK pidanudki sobivaks just Poola ja Türgi laevatehaste hinnapakkumisi vastavalt 2+2 parvlaeva soetamiseks. Muidugi võib märkida, et Poola ja Türgi laevatehased esitasid kõige odavamad pakkumised ja seetõttu need ka valituks osutusid, kuid see ei ole olnud määravaimaks asjaoluks. Ära ei tohi unustada, et laevade soetamiseks oli ministeeriumi poolt kehtestatud aeg ehk seega võinuks laevaehitusprotsessi lühiajalisuse tõttu ehitatavate laevade hind osutuda igal juhul kallimaks. Et AK valis ehitajateks just Poola ja Türgi laevaehitusfirmad, tulenes eelkõige sellest, et need pakkusid talle laevaehituslepingute sõlmimise järgselt maaklerlepingute sõlmimist ehk selliselt altkäemaksu. 10.15 Eeltoodud asjaolude valguses ei ole võimalik nõustuda kohtuga selles, et Poola ja Türgi laevatehaste esindajate tegevust maaklerlepingute alusel olematu teenuse eest esitatud arvete tasumisel võiks vaadelda üksnes kui AK, laevatehaste esindajate ja TPR poolt Tallinna Sadama AS või TS Laevad OÜ varade omastamist või Tallinna Sadama AS või TS Laevad OÜ suhtes toimepandud kelmust, kus siis AK oleks kelmuse täideviija ja laevatehaste esindajad ning TPR tema poolt toime pandud kelmuse kaasosalised või siis kaasaaitajad. 10.16 Kõigepealt ei ole kohane omastamise koosseisu asjaolusid arvestades rääkida AK, TPR ja laevatehaste esindajate poolt TS Laevad OÜ poolt laevaehitusprotsessi käigus laevatehaste poolt esitatud arvete tasumisel makstud rahasummade omastamisest. Teadaolevalt peab seadusandja omastamiseks

§ 201

mõttes teise alternatiivina isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Tallinna Sadama AS poolt TS Laevad OÜ-le antud laenusumma ega TS Laevad OÜ poolt ehitusprotsessi käigus laevatehastele tehtud töö eest tasutud rahasummad ei ole olnud TS Laevad OÜ nõukogu liikmele AKle usaldatud, mida ta saanuks siis ebaseaduslikult pöörata enda või kolmanda isiku kasuks. Arveid tasudes on TS Laevad OÜ koos ülekandega andnud üle ka rahasumma omandiõiguse. TS Laevad OÜ on tasunud arved seaduslikult lepingu alusel, need on tasutud tegelikkuses tehtud töö eest. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et vastavalt kokkuleppele esitas laevatehas tellijale arved tehtud töö eest etappide kaupa. TS Laevad OÜ poolt tasutud arved on kajastanud tegelikkust, laevatehased on nende alusel ka tellimuse osa täitnud. Niisiis on eeltoodud asjaolude alusel välistatud võimalus näha TS Laevad OÜ poolt tasutud arvete alusel laevatehase vahendusel või kaasabil TS Laevad OÜ varade omastamist. 10.17 Prokuratuur ei nõustu ka sellega, et AK, TPR ja laevatehaste esindajate tegevust eeltoodus võiks vaadelda nt kelmusena.

§ 209

kohaselt peetakse kelmuseks teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtu nägemuse kohaselt peaks siis AK olema loonud varalise kasu saamise eesmärgil Tallinna Sadama AS nõukogus ja TS Laevad OÜ juhatuses teadvalt ebaõige ettekujutuse tellitud laevade hinnast, sellesse oli laevatehaste poolt sisse arvestatud tulevikus sõlmitava maaklerlepingu maksumus, so 2% iga ehitatava laeva hinnast. Olles eksimuses ehitatavate laevade tegelikust hinnast, andis seega Tallinna Sadama AS TS Laevad OÜ-le laevade ostmiseks laenu suuremas summas kui vaja ja TS Laevad OÜ tasus laevatehastele nende poolt tehtud tööde eest suuremas 18 summas, kui tegelik tööde hind oli, tekitades selliselt endale varalise kahju. Sellise konstruktsiooni kohaselt määratlenuks kohus laevatehased kelmuse kaastäideviijatena või siis AK poolt toimepandud kelmusele kaasaaitajatena. Prokuratuur leiab, et kohtumenetluse raames uuritud tõendid ja neis tuvastatud faktilised asjaolud ei võimalda kinnitada AK poolt Tallinna Sadama AS nõukogu ja TS Laevad OÜ juhatuse eksimusse viimist Poola ja Türgi laevatehaste poolt vastavalt 2+2 parvlaevade maksumustes, faktis, et need on tegelikkuses ülehinnatud. AK on Tallinna Sadama AS nõukogus selgitanud üleminekul soetada korraga ühelt laevatehaselt nelja parvlaeva asemel kaks parvlaeva kahelt laevatehaselt, et selliselt võivad esialgsed nelja parvlaeva ehitamist puudutanud hinnapakkumised muutuda kallimaks. Niisamuti on hinnamuutusest suurenemise suunas juttu, kui AS Tallinna Sadam soovis projektis muuta parvlaeva tehnilisi näitajaid. Samas ei ole hinnapakkumisi küsides ega neid hinnates ei AK ega ka Tallinna Sadama AS nõukogu pidanud vajalikuks saada täpset ülevaadet, millistest komponentidest hinnapakkumises esitatud laeva hind koosneb. Nii ei ole ka põhjendatud rääkida AK poolt laevatehaste hinnapakkumisi tutvustades AS-i nõukogu eksimusse viimisest laevade maksumusest, kuivõrd see ei olnud antud laevade ehitusdetaile ja nende maksumist täpsustades, ehituskomponente avades esitatud ehk polnud esitatud täpselt andmeid, milliste osas saanuks AK koos laevatehaste esindajate või nende kaasabil Tallinna Sadama AS-i nõukogu ja TS Laevad OÜ juhatust eksitada. 10.18 Eelnev arutelu on aga prokuratuuri arvates ainetu, sest kohtumenetluse raames uuritud tõendites ei esine fakte selle kohta, et laevatehaste esindajad oleksid maaklerlepinguid sõlmides olnud ajendatud või valmis personaalselt tellija esindajale mistahes moel heameelt valmistama, nt aidata tal petta oma tööandjat, petta viimaselt välja täiendavad rahasummad tegelikkusele mittevastavate parvlaevade hindade alusel või siis lihtsalt inimkeeli varastada temalt koos AKga raha. Nagu märgitud on laevatehaste esindajad eelkõige olnud huvitatud ehituslepingute saamisest ja on selle eesmärgi saavutamiseks välja pakkunud neid kõige vähem kahjustada võiva lahenduse. Nimelt näiliselt kaasata laevaehituslepingute sõlmimisse ja ehitusprotsessi maakler, kelle rolli on tavapraktikas peetud võimalikuks ja vajalikuks ning sõlmitud maaklerlepingu alusel teha makseid, mida saab raamatupidamislikult põhjendada. Nii on laevatehaste poolt tagatud laevaehitusprotsessi käigus tehtavate maksete vähemalt näiline seaduslikkus, mida saanuks kahtluse alla seada üksnes siseinfot teades. 10.19 Laevatehased on olnud mitte lihtsalt huvitatud sellest, et saada TS Laevad OÜ-lt algselt nelja ja seejärel vähemalt kahe parvlaeva ehituslepingud, vaid ka tegid selle saamiseks ehituslepingute osas läbirääkinud AKle pakkumise vormistada peale ehituslepingute sõlmimist ka maaklerlepingud, milliste alusel oleks võimalik AKl võtta laevatehastelt vastu laevaehitusprotsessi raames teostatud tööde pealt 2%-list tasu oma ära nägemise järgsel viisil. Et sellega on AK olnud nõus hinnapakkumise läbirääkimiste ajal ja, et peale ehituslepingute sõlmimist ongi TPR sõlminud AK palvel laevatehastega maaklerlepingud, võtnud nende alusel vastu rahasummasid ja tasunud kokkuleppel AKga nende ühise Hiiumaa projekti eest, näitab AK nõustumist laevaehituslepingute sõlmimise eest raha vastu võtta ja selle vastu võtmist, niisamuti laevatehaste poolt altkäemaksu pakkumist ja selle andmist. Et selle tegevuse käigus võib näha teoreetiliselt tellija poolt ka AKle mõeldud altkäemaksu summa kinni maksmist, võimaldabki kahju hüvitamise hagi esitada, aga ei loo alust neis asjaoludes sedastada, nagu öeldud, üksnes tellija suhtes varavastase kuriteo toimepanemist. 11 Prokuratuur leiab, et TPR on kaasa aidanud Tallinna Sadama AS juhatuse liikmel ja TS Laevad OÜ nõukogu liikmele AKle võtta ja Poola laevatehase esindajale JPle ja Türgi laevatehase esindajale SATle anda altkäemaksu. 19 6.4 Prokuratuur märgib, et Harju Maakohus on otsuses tõendatuks lugenud TPR poolt Tallinna Sadama AS juhatuse liikme ja TS Laevad OÜ nõukogu liikme AK poolt Poola ja Türgi laevatehastelt näilike maaklerlepingute vahendusel ebaseaduslike rahasummade võtmise ja laevatehaste esindajate poolt talle ebaseaduslike rahasummade andmise kaasaaitamisteod. Kohus on näinud, et need teod ei ole toime pandud altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasaaitamistegudena, kuid need on TPR poolt toime pandud. Prokuratuur on eelnevalt selgitanud, miks ta ei nõustu maakohtuga selles, et AK ei ole võtnud laevatehaste esindajatelt ja viimased andnud laevaehituslepingute saamise eest altkäemaksu. Nii esitab prokuratuur oma seisukoha TPR kaasaaitamistegudele lähtudes eeltoodust. 6.5 TPR kaasaaitamisteod AK poolt altkäemaksu võtmisele ja Poola ja Türgi laevatehaste esindajate poolt selle andmisele on väljendunud tema poolt altkäemaksu andmiseks ja võtmiseks laevatehaste esindajatega üldsõnaliste või juba teiste isikute poolt täidetud või täidetavate ülesannetega maaklerlepingute sõlmimises, milles kajastatud teenuse osutamiseks TPRl teadmised ja oskused puudusid ja, mille osutamist laevatehased temalt tegelikkuses ei oodanudki. Laevatehaste esindajate suhtlus maaklerfirma esindaja TPRga seisnes viimase poolt arvete esitamises ja laevatehaste poolt nende tasumise korraldamises. Nii ongi TPR peale AKlt saadud infot, et Poola ja Türgi laevatehased on esitanud laevaehituse etapi eest TS Laevad OÜ-le arve, viimane on selle tasunud ja raha on Poola ja Türgi laevatehastele laekunud, laevatehastele R Ltd nimelt omakorda esitanud maaklerlepingu alusel arve summas 2% TS Laevad OÜ poolt tasutud arvest. TPR kaasas sellisesse protsessi R Ltd raamatupidaja ja kaasjuhi, pidas kirjavahetust laevatehaste esindajatega, et tagada tema poolt esitatud arvete jõudmine sobilikus vormis sihtkohta, jälgis arve tasumist laevatehaste poolt, palus AKl sekkuda, kui laevatehasele esitatud arve tasumine venis. Lisaks sellele kooskõlastas TPR enda äripartneri ja AKga seda, kuidas maaklerlepingute alusel laekunud rahasummad saaksid Eestisse, kuidas neid saaks siin kasutusse võtta. Selleks vormistas ta B OÜ ja R Ltd vahel laenulepinguid, B OÜ kontole laekunud rahaga tasus kooskõlastatult AKga Ungru resto ja hotelli ehitust. Et AK omas B OÜ-s varjatud osalust ja sai selliselt sinna laekunud rahasummade käsutamise üle otsustada, on kohtu poolt loetud uuritud tõendite alusel tuvastatuks. 6.6 Eelnevate asjaolude valguses on prokuratuuri arvates kinnitust leidnud TPRle esitatud süüdistus selles, et ta on osutanud AKle laevatehastele altkäemaksu võtmiseks ja laevatehastele AKle altkäemaksu andmiseks vaimset ja füüsilist kaasabi. 7 Prokuratuur on seisukohal, et nii AK kui ka TPR on toime pannud rahapesu ja nad tuleks ka selle süüdistuse etteheite alusel süüdi tunnistada. 7.1 Vaatamata kohtu poolt tuvastatud asjaoludele, mõistis ta AK ja TPR rahapesu süüdistuses õigeks ja seda eeskätt põhjusel, et kohus võttis süüdistusele hinnangu andmisel aluseks tõlgenduse, mille on rahapesu kuriteo koosseisule andnud Riigikohus oma lahendites nr 31-1-34-05, 3-1-1-68-10, 3-1-1-21-11 , 3-1-1-94-14 ja 3-1-1-24-17 (otsuse p-d 1870-1872, 1878). Seetõttu leidis maakohus oma lõppjärelduses, et AKle ja TPRle etteheidetav rahapesutegu: - neeldub altkäemaksukuriteo ebaõigussisus (p 1884) ja seda peamiselt seetõttu, et süüdistuses välja toodud altkäemaksukuriteo ja rahapesukuriteo kirjeldus langevad asjakohases osas kokku (p 1874-1877), - lisaks oli AK ja TPR tegevuse põhiliseks eesmärgiks altkäemaksu võtmise tulemusena teenitud kuritegeliku raha suunamine isiklikku tarbimisse ja seda vaatamata varjatud raha erakordsele kogusele (p-d 1879-1883). 7.2 Sellele, et süüdistatavate tegevuse põhieesmärk oli vara isiklikku tarbimisse suunamine ja vara kuritegeliku päritolu varjamine, oli üksnes kõrvaleesmärk, viitavad kohtu arvates 20 süüdistatavate tegevuses selliste ühingute kasutamine, mille puhul kohus tuvastas seose AK, AK ja TPRga (p 1881 alguses) ja üksikute asjade – ATV, merekaater, kinnistu, manöövervedu – ostmine ja/või arendamine; ka siis, kui see on tehtud varjatult (p 1881 lõpus). 7.3 Prokuratuur ei nõustu kohtuga selles, et AKle ja TPRle ei ole rahapesukuriteo toimepanemine süüksarvatav. Nii AK kui TPR teod vastasid rahapesu definitsioonidele, sest nende tegevused olid kantud eesmärgist varjata kuritegelikud saadud vara päritolu ja tegelikku omanikku ning moondada, hoida, kasutada ja üle kanda kuritegelikku raha, näidates seda kui legaalsest majandustegevuses laekunud raha. 7.4 Kohus pidas prokuratuuri käsitlusega mittenõustumisel oluliseks seda, et prokuratuuri tõlgendus võimaldaks rahapesus süüdi tunnistada ka varavastaseid ja majanduskuritegusid toime pannud isikuid, mis ei vastaks mh senisele kohtupraktikale (p 1885). Sellist väidet esitades, jättis kohus aga tähelepanuta asjaolu, et kuigi mõnes riigis on sobivad vaid mingit kindlat laadi eelkuriteod, on Eesti seadusandja valinud nn all crime approachlahenduse ehk kõlblik eelkuritegu on igasugune kuritegu. 7.5 Prokuratuur leiab, et kohus tugines AKa ja TPR rahapesusüüdistuse asjaoludes õigeks mõistes Riigikohtu praktikale põhjendamatult. Maakohus saanuks arvesse võtta, et Riigikohtu praktika ei ole materiaalõiguse küsimustes, kui need ei ole antud samas kohtuasjas, kohtutele siduvad ega saagi olla, sest kohus juhindub õiguse mõistmisel põhiseaduse § 3 esimese lause kohaselt üksnes põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest seadustest. Riigikohtu tõlgendused on rahapesu definitsiooni ulatuslikult ja põhjendamatult kitsendanud. Prokuratuur leiab, et kui süüdistatavate tegu vastab rahapesukuriteo koosseisule, siis tuleks süüdistatavad muude (deliktistruktuurist tulenevate) eelduste esinemisel ka rahapesus süüdi tunnistada. Prokuratuur märgib, et koosseisutüübilt on

§ 394puhul tegemist blanketse kuriteokoosseisuga, mis tuleb sisustada Raha

PTS-s ja selle eel kehtinud õigusaktis olevate normide kaudu. Rahapesu toimepanemise takistamiseks loodud õigusnormid on ulatuslikult EL tasandil ühtlustatud. Ometi tekib erinevates EL riikides põhjendamatult erinevat kohaldamispraktikat. Rahvusvahelised hindajad on Eesti suhtes tehtud nn Moneyval rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete kasutuselevõtu hindamisel asunud seisukohale, et Riigikohtu tõlgendus, mis on antud ülalloetletud kriminaalasjades ja millele käesolevalgi juhul maakohus jätkuvalt tugines, on teinud rahapesu kuriteo, iseäranis isepesu tuvastamise ja selle toimepanemise takistamise põhjendamatult keerukaks – redutseeritud on põhjendamatult koosseisu. Prokuratuuri hinnangul on varasemas Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohad ajale jalgu jäänud, ei arvesta rahapesu vastu võitlemiseks loodud normistiku eesmärkidega piisavalt ega teinud seda ka arutatavate varjamistegude toimepanemise ajal. Hindajad tõid selgelt välja, et maakohtus poolehoidu leidnud rahapesu kuriteokoosseisu redutseerimine Riigikohtus, mis väljendus juhtmõttes, et mitte igasugune kuritegeliku raha kasutamine ei ole rahapesu (3-1-1-34-05) või, et rahapesukuriteolt nõutakse majanduse normaalse toimimise kahjustamise potentsiaali (31-1-68-10, 3-1-1-94-14), on põhjendamatud. 7.6 Prokuratuur selgitab puutuvalt väitega, et varjamistegusid pandi toime ühingute kaudu, millise seose kohus süüdistatavatega tuvastas, tuleb rahapesu koosseisu sedastamisel täiendavalt arvesse võtta, et varasemalt kohus nõustus sellega, et AKl oli B OÜ-s varjatud osalus (p 1576) ja AKl oli varjatud osalus A OÜ-s ja L OÜ-s (p 1358). Nii võimaldas osalus äriühingutes AKl ja AKl kontrollida ebaseaduslikult saadud rahade liikumist, koos TPRga otsustada ebaseaduslikult saadud rahasummade varjamistegude üle, mitte, et need asjaolud võinuks välistada rahapesu koosseisu. 7.7 Vaieldamatu on fakt, et iga eelkuriteo toimepanija, kes täiendavalt on otsustanud, oma kuritegelikul teel teenitud tulu varjata, lõppeesmärk on kriminaaltulu isiklikku kasutusse 21 võtmine. Käesolevas kaasuses on selgelt nähtav, et altkäemaksudena vastuvõetud tulu ei võetud AK või AK poolt vahetusse kasutusse, vaid enne seda tegi TPR AK ja AKga kooskõlastatult saadud rahaga näilikke tehinguid, loomaks mustrit, mis hiljem võimaldaks potentsiaalsete nõuete korral väita, et tegemist on legaalsete laekumistega. Altkäemaksuna laekunud rahasummade kohta tehtud tehingute juures ei tohi ka jätta märkimata, et nende tegemiseks puudus igasugune majanduslik põhjendus. Prokuratuur on seisukohal, et mingit muud põhjendust, kui vara päritolu varjamine ja selle legaliseerimine, ei ole võimalik järeldada faktidest, et altkäemaksuna saadud raha tuli enne selle kasutusele võttu varjatud selgitustega läbi kanda B OÜ, A OÜ, L OÜ, AB B.V. ja R Ltd kontodelt. 8 Kokkuvõttes palub prokuratuur ringkonnakohtul: 9 Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 otsus kriminaalasjas nr 1-17-9149: 9.1 AK suhtes H AS-ga sõlmitud töövõtulepingut nr 05409, E AS-ga sõlmitud töövõtulepingut nr 1832908 ja ES OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingut nr 05509 (sildumisteenus) käsitlevate asjaolude osas

§ 294

lg 2 p 1, 3, 4 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimises

§ 4023

lg 1 järgi ja seejärel tema suhtes menetluse lõpetamises süüteo aegumise tõttu; 9.2 AK õigeks mõistmises

§ 394

lg 2 p 1, 3 järgi; 9.3 ES suhtes H AS-ga sõlmitud töövõtulepingut nr 05409 (sildumisteenus) käsitlevate asjaolude osas

§ 298

lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimises

§ 4024

lg 1 järgi ja seejärel tema suhtes menetluse lõpetamises süüteo aegumise tõttu; 9.4 TP suhtes E AS-ga sõlmitud töövõtulepingut nr 1832908 ja ES OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingut nr 05509 (sildumisteenus) käsitlevate asjaolude osas

§ 298

lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimises

§ 4024

lg 1 järgi ja seejärel tema suhtes menetluse lõpetamises süüteo aegumise tõttu; 9.5 ÜR suhtes E AS-ga sõlmitud töövõtulepingut nr 1832908 ja ES OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingut nr 05509 (sildumisteenus) käsitlevate asjaolude osas

§ 298

lg 2 p 2, 3 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimises

§ 4024

lg 1 järgi ja seejärel tema suhtes menetluse lõpetamises süüteo aegumise tõttu; 9.6 TPRle esitatud süüdistuse

§ 294

lg 2 p 1, 3, 4 - § 22 lg 3 ja § 298 lg 2 p 2, 3 - § 22 lg 3 järgi (ES ning TP ja ÜR episoodides) ümberkvalifitseerimises

§ 296

lg 1 järgi ja seejärel tema suhtes menetluse lõpetamises süütegude aegumise tõttu; 9.7 TPRle reisiparvlaevade episoodides esitatud süüdistuses

§ 294

lg 2 p 1, 3, 4 -

§ 22

lg 3 ja

§ 298

lg 2 p 2, 3 -

§ 22

lg 3 järgi õigeks mõistmises; 9.8 TPR

§ 394

lg 2 p 1, 3 järgi õigeks mõistmises; 9.9 JP

§ 298lg 2 p 3 järgi õigeks mõistmises.

10 Tühistada kohtuotsusega osaliselt konfiskeerimise tagamiseks või asendamiseks, tsiviilhagi tagamiseks tühistatud arestimise, kohtuliku hüpoteegi seadmise ja käsutuskeelu seadmise otsused, niisamuti tagatis- ja deposiidikontole paigutatud rahade tagastamise otsused. Täpsemalt tühistada maakohtu poolt süüdistatavate varade suhtes kohaldatud järgnevate meetmete tühistamise otsused: 10.1 Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9673 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud AKle kuuluv sularaha summas 9150 eurot, lähtuvalt

§ 831

; 10.2 Harju Maakohtu 01.12.2015 määrusega nr 1-15-9666 ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015 määruse täpsustusega on

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud AKle kuuluv sularaha summas 10 250 eurot; sularaha summas 181 500 eurot ja sularaha summas 131 600 eurot; 10.3 Harju Maakohtu 11.12.2015 määrusega nr 1-15-10150 KrMS § 142 lg 1 ja

§ 83

2 lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestida Swedbank AS-is asuval 22 arvelduskontol nr EE562200221050586968 olevad rahalised vahendid summas 96 058,64 eurot; 10.4 Harju Maakohtu 28.11.2016 määrusega 1-16-5593

§ 831

lg 2 p 1, 2 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtliku hüpoteek B OÜ (registri kood: XXXXXXX) kui kolmandale isikule kuuluvale varale summas 855 788 eurot järgmiselt: - B OÜ-le kuuluvale korteriomandile Tallinna linn, NNN (registriosa numbriga NNNNNN, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 155 056 eurot Eesti Vabariigi kasuks ning korteriomandile Tallinna linn, RRR, mille reaalosaks on keldrikorrusel paiknev garaaž nr 101 (registriosa numbriga RRRRRRR, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) summas 11 058 eurot Eesti Vabariigi kasuks; - B OÜ-le kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX (asukohaga XXX) kohtulik hüpoteek summas 83 249 eurot Eesti Vabariigi kasuks; - B OÜ-le kuuluvale korteriomandile Tallinn, KKK (registriosa numbriga KKKKKK, Tartu Maakohtu kinnistusosakond) kohtulik hüpoteek summas 232 703 eurot Eesti Vabariigi kasuks; - B OÜ-le kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX (asukohaga XXX) neljandasse jakku kohtulik hüpoteek summas 373 722 eurot Eesti Vabariigi kasuks; 10.5 Harju Maakohtu 03.07.2017 määrusega 1-17-5775

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud kahtlustatava TPR vara - sularaha kogusummas 12 700 eurot; 10.6 Harju Maakohtu 25.09.2017 määrusega 1-17-8900 KrMS § 141 4 ja 142, TsMS § 377, 378 ja 388 ning AÕS § 73, § 325 ja § 363, samuti

83 1 lg 1 ja 11, KrMS § 141 4 ja 142, TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel: - tsiviilhagi tagamiseks AK ja MK ühisomandis olevatele aadressil Tallinn, FFF (kinnistu nr FFFFFFFF) ja 3-328 (kinnistu nr XXXXXX) ja 3-260 (kinnistu nr XXXXXX) asuvatele kinnistutele (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge AKle kuuluva osa käsutamiseks; - tsiviilhagi tagamiseks AK ja MK ühisomandis olevale aadressil XXX asuvale kinnistule nr XXXXX (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge AKle kuuluva osa käsutamiseks; - tsiviilhagi tagamiseks AK ja MK ühisomandis olevale aadressitel XXX ja XXX asuvale XXX kinnistule nr XXXXX (maatükid katastritunnustega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge AKle kuuluva osa käsutamiseks; - tsiviilhagi tagamiseks AK ja MK ühisomandis olevale aadressil XXX asuvale kinnistule XXXXXX (katastritunnus XXX) kolmandasse jakku seatud keelumärge AKle kuuluva osa käsutamiseks; - tsiviilhagi tagamiseks AKle, EKle (isikukood XXXXXXXXXXX) ja APle (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluvale aadressil XXX asuva kinnistu XXXXXXX (katastritunnus XXX) AKle kuuluvale ½ kinnistu mõttelisele osale seatud kohtulik hüpoteek Tallinna Sadam AS-i (äriregistri kood 10137319) kasuks 30 000 euro ulatuses; - konfiskeerimise tagamiseks AKle kuuluva vara, so Kaitsepolitseiameti valduses deposiitkontol nr EE691010052031694009 asuva R üle kantud raha summas 879 863,5 eurot arest. 11 Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 11.1 tunnistada süüdistatavad süüdi neile esitatud süüdistuse asjaolude ja kvalifikatsioonide alusel ning mõista neile karistused prokuratuuri süüdistuskõnes esitatud põhimõtete alusel; 23 11.2 konfiskeerimise, selle tagamiseks ja tsiviilhagi tagamiseks arestitud, kohtuliku hüpoteegi või keelumärkega kaetud või tagatis- või deposiitkontole kantud varade arvel rahuldada tsiviilhagi. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei nõustu tsiviilhagi läbi vaatama või jätab selle rahuldamata, siis konfiskeerida konfiskeerimise asendamise ja laiendatud konfiskeerimise korras riigi tuludesse süüdimõistetud faktides AK ja AK poolt saadud ebaseaduslikud summad; 11.3 välja mõista süüdistatavatelt menetluskulud ning sundraha. Kannatanud AS Tallinna Sadam ja TS Laevad OÜ apellatsioon 12 Apellandid ei nõustu maakohtu otsusega ning taotlevad: 12.1 Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse resolutsiooni p-d 21-23, millega kohus jättis kannatanute tsiviilhagi läbi vaatamata. Lahendada tsiviilhagi sisuliselt ja mõista tsiviilhagis nõutud kahjuhüvitised süüdistatavatelt ja tsiviilkostjatelt välja. 12.2 Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse resolutsiooni p 24, millega vabastati aresti alt süüdistavate vara ja tühistati tsiviilhagi või konfiskeerimise tagamiseks rakendatud abinõud. 12.3 Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse resolutsiooni p-d 11, 14, 15, 16, millega kvalifitseeriti ümber AK, ES, TP ja ÜR tegevus erasektori altkäemaksu andmise ja võtmise süütegudeks ning lõpetati kriminaalmenetlus nimetatud isikute suhtes süüteo aegumise tõttu. Teha uus otsus, millega mõistetakse AK süüdi

§ 294

lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel ning ES, TP ja ÜR süüdi

§ 298lg 2 p-de 2 ja 3 alusel.

12.4 Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse resolutsiooni p 13, millega mõisteti MP õigeks ja teha uus otsus, millega mõistetakse MP

§ 294lg 2 p 3 ja 4 järgi süüdi.

12.5 Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse resolutsiooni p 17, millega kvalifitseeriti TPR tegevus K OÜ, H AS ning TP ja ÜR episoodides ümber altkäemaksu vahendamise süüteoks ning lõpetati kriminaalmenetlus TPR suhtes süüteo aegumise tõttu. Teha uus otsus, millega mõistetakse TPR süüdi

§ 294

lg 2 p 1, 3, 4 - § 22 lg 3 ja

§ 298lg 2 p 2, 3 - § 22 lg 3 alusel.

12.6 Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse resolutsiooni p 18, millega mõisteti TPR reisiparvlaevade episoodides õigeks ja teha uus otsus, millega mõistetakse TPR vastavas episoodis süüdi

§ § 294 lg 2 p 1, 3, 4 - § 22 lg 3 ja

§ 298lg 2 p 2, 3 - § 22 lg 3 alusel.

12.7 Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 otsuse 26.8 osas, millega jäeti rahuldamata kannatanute taotlus hüvitada kannatanute menetluskulud 246 584,46 euro ulatuses. 12.8 Jätta Tallinna Sadam AS-i ja TS Laevad OÜ apellatsioonmenetluse menetluskulud solidaarselt AK õigusjärglase MK, AK, MP, TPR, äriühingu R Ltd, äriühingu B OÜ, SH, äriühingu K OÜ, ES, TP ja ÜR kanda ja mõista Tallinna Sadam AS-i ja TS Laevad OÜ menetluskulud nimetatud isikutelt välja. Alternatiivselt jätta kannatanute menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. 12.9 Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13 Hoolimata kannatanute taotlustest ja selgitusest, mille järgi tulnuks tsiviilhagi ära lahendada ka õigeksmõistva otsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise korral, jättis maakohus siiski tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanud sellega ei nõustu järgmistel põhjustel. 13.1 Maakohus on jõudnud väära järelduseni, et tsiviilhagi läbi vaatamine ei ole võimalik tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p-st 1. Maakohus leidis, et lisaks KrMS §-de 27 lg 4, § 296 2 lg 1 p 4 ja KrMS § 310 lg 2 koosmõjust tulenevale kohustusele hagi läbi vaatamata jätta 24 (millise tõlgendusega kannatanud ei nõustu. Maakohus on tõlgendanud TsMS § 423 lg 2 p 1 selliselt, et hagi võib läbi vaatamata jätta, kui tõenditest nähtuvalt ei ole kannatanudele kahju tekkinud ning seetõttu ei ole hageja õiguste rikkumine faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Vastav tõlgendus on väär. Nimetatud sätte raames tuleb eeldada hageja faktiväidete õigsust. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 371 (ja TsMS § 423) lg 2 p 1 raames ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt, s.o hagi menetlemine peab sättekohaldamiseks olema õiguslikult võimatu. Seega võib hagi läbi vaatamata jätta nimetatud sätte alusel üksnes juhul, kui hageja väited tõesena käsitledes ei ole võimalik, et hageja õigusi oleks rikutud. Kannatanute seisukoht on, et neile tekkis süüdistatavate tegevusega kahju. Kohus on samas leidnud, et kahju ei tekkinud, s.o kohus ei ole nimetatud sätet kohaldades eeldanud hageja faktiväidete õigsust, vaid andnud neile sisulise hinnangu ja asunud tsiviilhagi sisuliselt läbi vaatama ja tõendeid hindama (jättes seejuures esmatähtsad tõendid kogumist välja), kohaldades nimetatud normi seega vääralt. Faktiliselt tähendab seisukoht, et hagi on tõendamata, hagi rahuldamata jätmist, mitte seda, et tegu oleks perspektiivitud hagiga. Järelikult on TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võimalik hagi läbi vaadata, sest hageja faktiväidete õigsust arvestades on hagi menetlemine ja rahuldamine võimalik. 13.2 Kasu saamine omab tähendust üksnes ÄS § 2892 lg 3 raames; tegu on koosseisuga, millele kannatanud tuginevad alternatiivselt. Maakohus on omistanud vääralt tähenduse ka asjaolule, et ükski osapool ei ole tõendanud, kas ja millist kasu said altkäemaksu andjad. Eelduslikult jõudis kohus vastava järelduseni ÄS §-i 289 2 väära tõlgendamise kaudu. ÄS §-i 2892 lg 1 kohaselt oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Vastav koosseis ei eelda seega, et mõjutaja saaks oma tegevusest kasu. ÄS § 2892 lg 3 kohaselt vastutavad lg-s 1 nimetatud isikutega solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. Kasu saamine omab seega tähtsust üksnes solidaarvastutuse tekkimisel kolmandate isikutega, kes küll ise mõjutajad ei olnud, kuid said sellest kasu, samas ei oma kasu saamine tähtsust mõjutaja enda puhul. Kohtu tõlgendus on seega väär. Kasu saamine ei ole kannatanude tsiviilhagi rahuldamise eelduseks, tegu oli koosseisuga, millele kannatanud tuginesid alternatiivselt, ning seega on ka kohtu põhjendused vastavas osas asjakohatud. Kokkuvõttes, kannatanute nõuded põhinevad neile tekitatud kahju hüvitamises ja sellise nõude hindamise eelduseks ei ole kasu, mida kahju tekitajad võisid sellest saada. Seega on kohus ebaõigesti pidanud tsiviilhagi perspektiivi hindamisel küsimust, millist kasu kahju tekitajad said. 13.3 Kohtu hinnang perspektiivituse kohta tugineb osaliselt kohtu eksimusel. Vaidlustatav otsuse p-s 1918 väidab kohus, et kannatanud oma haginõuded esitanud läbivalt koos, ehk TS (Tallinna Sadam) ja TSL (TS Laevad) on justkui kõigi episoodide puhul käsitletud kaashagejatena. Selle alusel peab kohus vähemalt osaliselt hagi perspektiivituks (TSL-i puhul episoodides, mis ei puuduta parvlaevade hanget). See on faktiliselt vale. Nii 31.07.2017 hagis kui kannatanud kohtukõnes on kannatanud HTG, KKH ning ÜR ja TP episoodides taotlenud kahju hüvitamist ainult TS-le, mitte TSL-le. Parvlaevade episoodis on hagejateks nii TSL kui TS. 13.4 Kohtu hinnang perspektiivituse kohta läheb osaliselt vastuollu ka kohtu enda seisukohtadega. Parvlaevade episoodi puhul jõudis kohus järeldusele, et TSL-le on maaklerlepingute hinna ulatuses kahju tekkinud (otsuse p 1858). Seega on kohus kinnitanud, et vähemalt osaliselt on kannatanute tsiviilhagi õigustatud, kuid kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu jäeti hagi siiski läbi vaatamata. Selle kinnitusega läheb vastuollu kohtu hinnang, et hagi on perspektiivitu. 13.5 Tõenditest nähtuvalt on juhatuse liikmete sõlmitud lepingud ja nende muudatused olnud TS-le kahjulikud. Kohus ei ole esitanud ühtegi sisulist ja järgitavat põhjendust, miks 25 jäeti AJ ütlused ja nende alusmaterjal tõendikogumist välja, kuigi need otsesõnu kinnitavad TSle kahju põhjustamist. Samuti puuduvad adekvaatsed põhjendused KPMG arvamuste väljajätmise osas. Samas ei nõustu kannatanud ka kohtu seisukohaga, et pelgalt altkäemaksu andmisest ei piisa kahju tuvastamiseks. Saksa õiguskirjanduses ja -praktikas peetud põhjendatuks eeldust, et altkäemaksu võtmisel saab kahjuks pidada vähemalt altkäemaksu summat. Seda enam, on leitud, et ainuüksi altkäemaksu summa ulatuses kahju kompenseerimine ei ole tõenäoliselt piisav, kuna korruptiivset tehingut peetakse kallinenuks keskmiselt 300-400% ulatuses altkäemaksu summast. Vastaval põhjusel on kannatanud hinnanud kahju suuruseks altkäemaksu kahekordse summa, s.o 200%. Vähemalt samas ulatuses TS-le kahju põhjustamist kinnitas asjatundja AJ arvamused. Kuna kohus on tuvastanud erasektori altkäemaksu, on võimalik kahju tekkimist igal juhul eeldada. Olukorras, kus kahju tekkimist saab eeldada, kuid kahju suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, on kohtul nii VÕS § 127 lg 6 kui TsMS § 233 alusel võimalik kahju summa määrata ka enda äranägemisel. Seega on asjakohatud kohtu põhjendused, mille järgi täpse kahjusumma tõendamata jätmine muudaks hagi perspektiivituks. Ainuüksi seetõttu on kohtu viited TsMS § 423 alusel hagi läbi vaatamata jätmisele kohatud. 14 Kanntanud leiavad, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine on Põhiseadusega ja EIÕK praktikaga vastuolus. 14.1 Maakohus jättis kannatanute tsiviilhagi läbi vaatamata KrMS §-de 274 lg 4, § 296 2 lg 1 p 4, KrMS § 310 lg 2 alusel, sest süüdistatavate osas lõpetati kriminaalmenetlus kas süüteo aegumise või õigeksmõistmise tõttu. Kannatanud juhtisid kohtu tähelepanu Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) praktikale, mille järgi on tegemist kannatanu konventsioonijärgsete õiguste rikkumisega olukorras, kus pärast pikaajalist kriminaalmenetlust otsustatakse asjakohase aegumistähtaja möödumise tõttu jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanud selgitasid ka seda, et EIK-i põhjenduste järgi ei ole sellises olukorras kannatanu põhiõiguste riivet võimalik paranda uue kohtumenetluse alustamisega tsiviilkohtus. Kuivõrd tegemist on kannatanute põhiõigust lubamatu riivega, oleks kohus pidanud riive kõrvaldamiseks tsiviilhagi sisuliselt läbi vaatama. Neist selgitustest hoolimata ja sealjuures otseselt vastuolus EIKi selgitustega leidis kohus, et kannatanute õigused on tagatud nende õigusega pöörduda tsiviilkohtusse (vt otsuse lk 341, p 1903). Lisaks leidis kohus, et kannatanute esile toodud EIK lahendites oli keskse osa menetlusaja kestvusel, mitte asjaolul, et tsiviilhagi tulnuks lahendada kriminaalmenetluse käigus. Kohtu väitel ei tule neist lahenditest kohustust kriminaalasja lõpetamise korral tsiviilhagi lahendada, mh seetõttu, et EIK mõistis kannatanutele neis asjades välja hüvitise ning muid õiguslikke tagajärgi otsustel ei olnud (vt otsuse lk 341, p 1904). Kohtu seisukohad on otseselt EIK-i juhiseid ja põhiseaduspärasuse kontrolli põhimõtteid eiravad. 14.2 Kohus pidanuks hagi läbi vaatama, sest süüdistatavad mõisteti alusetult õigeks. Kannatanud leiavad eelkõige, et tsiviilhagi tulnuks läbi vaadata seetõttu, et süüdistatavad on süüdi neile etteheidetud süütegudes ning tegude ümberkvalifitseerimine ja süüdistatute suhtles menetluste lõpetamine oli ebaõige. Kui kohus oleks süüdistuse lahendanud kooskõlas seaduse ja tõenditega, oleks süüdistatavad mõistetud süüdi ning tsiviilhagi ka sisuliselt lahendatud. 14.3 Ka õigeksmõistmiste ja kriminaalmenetluse lõpetamise olukorras oleks kohus pidanud tsiviilhagi sisuliselt läbi vaatama. EIK lahendite (EIKo 19.11.2009, 18527/02, Tonchev vs Bulgaaria, p-d 49, 52 ja 53; EIKo 22.01.2009, 23057/03, Dinchev vs Bulgaaria, p-d 4952) kohaselt pikaajalise kriminaalmenetluse lõpetamise korral aegumistähtaegade tõttu ja sel põhjusel kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine on kannatanu EIÕK artiklis 6