3-25-2347/9

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. jaanuar 2026, Tartu 3-25-2347 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses
2. aprilli
3. a läbiotsimisega X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. oktoobri
7. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. RINGKONNAKOHTU SELGITUS
8. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohus põhjendades ja selgitades arusaadavalt ja jälgitavalt hinnangut kaebuse eduväljavaate puudumise kohta ning tuvastas seega kaebajale menetlusabi andmise eelduse puudumise. Määruskaebus ei sisalda väited, mis annaks alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada nimetatud halduskohtu määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
9. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et küsimus sellest, kas kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne või mitte, ei saanud kahjustada kaebaja võimalusi oma õiguste efektiivseks kaitseks. Menetlusabi andmisest keeldumisel leidis halduskohus, et kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline, mitte et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Määruskaebuses ei ole kaebaja oma seisukohta täpsemalt selgitanud. Seetõttu ei ole üheselt selge, miks kaebaja hinnangul on küsimus kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsusest oluline menetlusabi andmise otsustamisel. Võimalik, et kaebaja pidas silmas HKMS § 111 lg-s 2 sätestatud tingimust, et menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Toodud sätet ei ole aga alust mõista selliselt, et ka objektiivselt vähese edulootusega kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustustest vabastamata jätmise eelduseks on ühtlasi see, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. HKMS § 111 lg 2 sellist seost ette ei näe. Seetõttu ei pidanud halduskohus eraldi hindama, kas kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, s.t kas tegemist on lihtmenetluse asjaga (vt HKMS § 133 lg 1). See, et seadusandja ei soovinud HKMS § 111 lg-s 2 sellist piiravat tingimust sätestada, ilmneb selgelt ka HKMS § 111 lg-te 1 ja 2 võrdlemisel HKMS § 121 lg 2 p-ga
10. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Samade eelduste esinemisel menetlusabi andmisest keeldumise ja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise nõudmine lubamise kohaldamisala ilmselt ei saaks olla kuigi suur. Seetõttu saab HKMS § 111 lg-t 2 mõista selliselt, et menetlusabi andmine ei ole kohtu seotud otsus ning juhul, kui kohus leiab, et kaebuse tähendus kaebaja jaoks seda õigustab, võib menetlusabi anda ka vähese edulootusega kaebuse menetlemisel. See ei saa olla aga üldreegel.
11. Kui määruskaebuses soovis kaebaja tugineda sellele, et kaebusel on eriline tähendus tema jaoks ja sel põhjusel tulnuks ta vabastada riigilõivu tasumise kohustusest sõltumata sellest, milline on kaebuse eduväljavaade, pidanuks ta põhistama, milles seisneb kaebuse eriline tähendus tema jaoks. Seda ei ole kaebaja aga teinud. Tõsi, kaebaja selgitas, et soovib hüvitist muu hulgas temalt läbiotsimise käigus väidetavalt ära võetud abielusõrmuse eest. Abielusõrmusel võib olla kaebaja jaoks suur emotsionaalne väärtus. Seega võiks kaebajal eelkõige olla huvi saada sõrmus tagasi. Selle eesmärgi saavutamiseks sobiv õiguskaitsevahend on nõue kohustada vanglat sõrmust tagastama. Seda primaarnõuet kaebaja vanglale ega kohtule aga ei esitanud. See iseenesest juba viitab, et kaebaja vähemalt möönab, et sõrmus tegelikult ei sattunud vastustaja valdusse. On ilmne, et rahalisel hüvitisel ei saaks olla esemega võrreldavat emotsionaalset väärtust kaebaja jaoks. Vaidlusalusel läbiotsimisel
12. aprillil 2025 ära võetud esemete nimekirjas abielusõrmust ei ole. Kaebaja määruskaebuses isegi ei väida, et esineks võimalus tõendada sõrmuse äravõtmist mõne muu tõendiga. Nendel asjaoludel ei näe ringkonnakohus, et praeguses asjas oleks piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas isegi arvestades seda, et nõue hõlmab hüvitist abielusõrmuse eest. (allkirjastatud digitaalselt) 2