← Eesti

1-19-4955/49

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4955 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Kohtuasi Viru

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.03.2019-17.03.2019, s.o 3 päeva ja lõplikult kuulub kandmisele 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrati, et ülejäänud karistus 5 kuud 27 päeva vangistust jäetakse tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustuse.

§ 74lg 3 alusel määrati katseajaks 2 aastat.

Viru Maakohtu 17.02.2020 määr usega kriminaalasjas nr 1-19-4955 pöörati täitmisele Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega mõistetud 2 ärakandmata karistus 11 kuud 27 päeva vangistust. C.L-i karistuse kandmise algust arvestati tema kinnipidamisest 06.01.

  1. Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-4955 loeti C.L-i karistusaja alguseks 05.01.
  2. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 14 korral, millest 4 karistust on kehtivad. Vanglas viibib ta kuuendat korda. Kinnipeetav on toime pannud varavastaseid kuritegusid

(2013), samuti on ta süüdi mõistetud joobes juhtimise eest. Praegune kuritegu on samuti joobes juhtimine. Ühiseks mustriks on impulsiivne käitumine ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ei tunnista süüd toimepandud kuriteo s, öeldes , et rikkumine oli väike, kedagi ta ei ohustanud. Tulenevalt karistusaja pikkusest ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav on töötanud koristajana ning on vormistatud tööle toidujagajana. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. C.L soovib vabanedes elama asuda endisesse elukohta aadressil xxxx. Telefonivestlusest korteri omaniku H I selgus, et korter on 1-toaline ja tasutakse ainult kommunaalvõlgu, eraldi üüritasu ta juurde ei küsi. Korteri võtmed on C.L-i käes ja tema ise sinna sisse ei pääse. H I on korter ka xxxx, kus ta elab. Ta on igati nõus, et C.L vabanedes sinna elama asub. Kinnipeetav lõpetas xxxx
  1. klassi, peale seda jättis õpingud pooleli ning läks 13-aastaselt tööle, sest pidi ise enda majandusliku toimetuleku tagama. Eriala isikul puudub. Isik ei ole huvitatud enesetäiendamisest, suhtudes haridusse ükskõikselt. Töötamise registrist nähtub, et alates juunist 2012 kuni tänaseni on isik töötanud ametlikult kahel korral. Esimeseks töökohaks oli xxxx, kus isik töötas alates 10.01.2018 14.03.2018, tei seks töökohaks oli xxxx , kus registri järgi oli isik ametlikult tööl ühe päeva. Esimeseks töökohaks oli xxxx asuv väiketalu, kus isik töötas umbes 2 aastat traktoristina. Aastatel 2000- 2010 töötas isik xxxx puidutöökojas tislerina. Ülejäänud töökohad on olnud lühemaajalised. Põhiliselt on isik töötanud ehitajana ja tislerina, kuid teinud ka muid töid nii Eestis kui xxxxx. L M on xxxx asuva xxxx juhatuse liige. Ettevõte tegeleb ehitustöödega ning ta on nõus ka C.L -i tööle võtma, kuna tunneb teda ehitustööd tundva töömehena. C.L soovib vabanemisjärgselt tööle asuda ettevõttesse xxxx, kuid kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud tööandjaga ühendust saada. K-raha andmetel on isikul rahalisi nõudeid summas 4792 eurot. Toimetulekut mõjutab alkoholi tarbimine. Vestlusest kinnipeetava sõbra V L selgus, et C.L-i palgaraha OÜ-st xxxx kanti tema pangakontole ja sealt andis ta C.L-ile raha jaokaupa, sest selle raha eest sai viimane siis midagi ka endale osta ega kulutanud kõike alkoholi ostmiseks. Kinnipeetavat kasvatas vanaema, kes suri
  2. aastal. Emal ja kasuisal oli tõsine alkoholiprobleem ning nad ei olnud suutelised oma lapsi ise kasvatama, mistõttu kinnipeetav läks 13-aastaselt nende juurest ära. Nüüdseks on ema
(2006)ja kasuisa
(2009)surnud. Kuus aastat kestnud kooselu elukaaslase J J lõppes
  1. aastal. Paaril on kaks ühist poega (sünd inud xxxx ja xxxx), kuid nende suhtes on mõlemal vanemal kasvatuslikud õigused ära võetud, sest kinnipeetava väitel tarvitas elukaaslane rohkesti alkoholi ja naabrid kutsusid politsei, kuna lapsed olid omapead. Lähedasteks on vend A K, kellega isikul on toetavad suhted, kuigi praegusel juhul suhtlevad harva, kuna vend töötab xxxx, ja sõber V L. Samuti on kinnipeetaval head suhted L M, kes toetab teda rahaliselt vanglas ja tagab talle materiaalse abi ka peale vanglast vabanemist. Suhtlusring on isikul kriminaalse taustaga, kuid isiku sõnul ei mõjuta see tema käitumist. Enda arvates ta teiste poolt mõjutatav ei ole, kuid mitu kuritegu on 3 toime pandud grupis. Korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile ning näitab, et tegemist on süstemaatilise õigusrikkujaga. Kinnipeetav hakkas alkoholi tarvitama 15-aastaselt, probleem läks tõsisemaks 17-aastaselt. Alkoholi tarvitas isik peaaegu iga päev, peamiselt õlut. Katseajal ilmus korralisele registreerimisele kahel korral alkoholijoobes. Seoses kontrollnõuete rikkumisega pandi Viru Maakohtu 16.06.2014 määrusega kinnipeetavale lisakohustuseks läbida alkoholivastane võõrutusravi kuni 11.07.
  2. Isiku sõnul lasi ta ennast kodeerida ning peale seda ei tarvitanud ta alkoholi umbes viis kuud. Enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Isik on varasemate vangistuste jooksul osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid oli programmist maha arvatud, kuna ei olnud aktiivne ega täitnud ülesandeid, puudus motivatsioon. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita. Vägivaldset käitumist täheldatud ei ole. Korduvalt on isik juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes olles ning vastavat juhiluba omamata. Väidab, et juhib autot alkoholijoobes olles sama kindlakäeliselt kui kainena ning avariid põhjustanud ei ole. Eesmärgiks on isikul tööle asumine . Ametiisikutega ei ole konflikte esinenud, kuid kohati suhtub neisse üleolevalt. Katseajal on isik korduvalt rikkunud kontrollnõudeid - ei käinud korralistel registreerimistel ning tuli registreerimisele alkoholijoobes. Viru Maakohtu 04.06.2015 määrusega nr 1-146669 pöörati täitmisele Viru Maakohtu 23.09.2014 kohtuotsus , kuna kinnipeetav ei täitnud kohtuotsusega pandud kontro llnõudeid - ei ilmunud registreerimisele ning lahkus luba taotlemata Eesti territooriumilt. Sõnades väljendab isik soovi seaduskuulekaks eluviisiks, kuid enda käitumisega ta seda ei toeta. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks C .L-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katsea eg ja käitumiskontroll kui 01.01.2021 ning kohustada teda katseajal täitma lisaks

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p -des 2,4 sätestatud kohustusi.

C.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on olemas kaks töökohta, kuhu vabanemisel minna. Ta töötaks esialgu xxxxx ning kui saab loa kriminaalhooldusametnikult, läheks xxxx. Tal oli osaliselt tingimisi ning osaliselt reaalne karistus, kuid ta ei ilmunud õigel ajal vanglasse, sest tal oli rahaliselt raske. Alkoholi tarvitamise keeldu ta ei rikkunud, sõiduvahendid on ka maha müünud. Materiaalselt on ta kindlustatud. Ta läheks elama üürikorterisse. Vend on ainus lähedane, ta töötab xxxx. Viimased kaks aastat oli ta xxxx tööl. Elukaaslast tal hetkel ei ole. Tal oli alkoholiprobleem, kuid xxxx on ta seda piiranud. Seal on tal tegevust, ta ei tahagi seal juua, seal on tal teistsugused sõbrad. Eestis kui on tegevusetu, siis tarvitabki alkoholi. Vabanemisel on ta suuteline alkoholist hoiduma. Kontaktisiku poolt koostatud dokumentides on vead sees, sest kooselu J lõppes 2013. aastal, mitte 2003. aastal. Eluviisitreeningu programmi ta läbis, saades tunnistuse. Relvakäitlemise risk on alusetult märgitud. T a müüs kunagi naabrimehele püssi ja see on kogu kokkupuude. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa C.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, C.L-i ennetähtaegset vabastamist. 4 Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu C.L ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab karistust teise astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud . Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 4 kehtiv at kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav joobes juhtimise eest, mis on toime pandud korduvalt. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik siiani saanud aru oma rikkumise tõsidusest, sest leiab, et suudab autot alkoholijoobes juhtida sama hästi kui kainena ning ei sea sellega kedagi ohtu. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarbimisega ja kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes, mistõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabanedes pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Karistusregistri õiendist ja iseloomustusest nähtuvalt on isik 23.09.2014 Viru Maakohtu otsusega talle mõistetud karistusest täielikult tingimisi vabastatud ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, kuid 04.06.2015 Viru Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna ta ei täitnud kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimisele ning lahkus ilma kriminaalhooldusametniku loata Eesti territooriumilt. Sarnane käitumismuster kinnipeetava poolt on kordunud ka käesolevas kriminaalasjas. Isik rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimis ele, ei elanud kohtu poolt määratud alalises elukohas ning lahkus xxxx, kuigi pidi asuma karistust kandma. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja toidujagajana. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ning võimalus asuda tööle OÜ-sse xxxx. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Viru Vangla ja prokuratuur küll toetavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid kohtul puudub kindlus, et isik suudab tingimisi enne tähtaega vabanedes hoiduda alkoholi tarvitamisest ning suhtuda kohusetundlikult ennetähtaegse vabanemisega kaasnevatesse nõuetesse . Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud C.L-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 28.08.2020 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 1 -19-4955 jõustus 23.10.2020 Tartu Ringkonnakohtu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.