1-19-4955/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. september 2020 Kohtuasja number 1-19-4955 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi K.N-i (isikukood ) vangistusest XXX tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.N, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. juuli 2019 otsusega tunnistati K.N süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust, millest eelvangistuse karistuse hulka lugemise järel jäi kandmisele 11 kuud 27 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati K.N-ile koheselt ärakandmisele 6 vangistuskuud ning ülejäänud karistusosa 5 kuud 27 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga.
6. Viru Maakohus saatis
7. juulil 2020 K.N-ile kirja, milles kohustas teda tulema Viru Vanglasse karistust kandma mitte hiljem kui
8. augustil
9. K.N määratud ajaks vanglasse ei läinud. Nagu hiljem selgus, oli ta
10. augustil 2019 lahkunud Rootsi. Ta peeti kinni
11. jaanuaril 2020 ja toimetati vanglasse.
13. veebruari 2019 määrusega pööras Viru Maakohus K.N-i kandmata karistuse 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Tema karistusaja alguseks loeti
14. jaanuar 2020, s.o vanglasse viimise aeg, ning karistusaeg lõpeb
15. jaanuaril
18. juunil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid K.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
19. Vangla ja prokuratuur toetasid K.N-i vabastamist.
20. Viru Maakohus jättis
21. augusti 2020 määrusega K.N-i vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja, et süüdimõistetu on vanglas töötanud majandustöödel ning vabanemisel on tal elukoht ja võimalus asuda tööle OÜ-sse 7 Meistrit. Need asjaolud ei kaalu aga üles negatiivset teavet, ehk alljärgmist. K.N-il on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Praegu kannab ta vangistust joobes juhtimise eest, mis on toime pandud korduvalt. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole K.N siiani saanud aru oma rikkumise tõsidusest. Ta nimelt leiab, et suudab autot juhtida alkoholijoobes olles sama hästi kui kainena ning ei sea sellega kedagi ohtu. Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga ja kuriteod on valdavalt olnud toime pandud alkoholijoobes. Seetõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Ka vangistuses ei ole K.N käitunud õiguspäraselt, kuna tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Ka on oluline, et Viru Maakohtu
22. septembri 2014 otsusega mõistetud karistusest oli K.N täielikult tingimisi vabastatud ühes käitumiskontrollile allutamisega, kuid
23. juunil 2015 tuli Viru Maakohtul see karistus täitmisele pöörata. Seda põhjusel, et süüdimõistetu ei täitnud kontrollnõudeid: ei ilmunud registreerimisele ning lahkus ilma kriminaalhooldusametniku loata Eestist. Sarnane käitumismuster on kordunud ka käesolevas kriminaalasjas. K.N rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei elanud kohtu poolt määratud alalises elukohas ning lahkus Rootsi, kuigi pidi asuma karistust kandma. Eeltoodust tulenevalt puudub praegugi kindlus, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.
24. Maakohtu määruse peale esitas
25. septembril 2020 määruskaebuse K.N , paludes lahendi tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. K.N-i arvates on ta teinud kõik selleks, et mitte enam seadusega pahuksisse minna ja purjuspäi sõitmist vältida. Ta on müünud maha oma sõiduvahendid ja ka alkoholi tarvitab ta varasemast oluliselt vähem. Tal on elu- ja töökoht. Isikuvastaseid kuritegusid pole ta sooritanud ning tulirelvadega ei ole temal kokkupuudet olnud 20 aastat. Enne karistuse täitmisele pööramist olid tal rahalised probleemid ja seetõttu lükkas ta vangistuse kandmist edasi. Kriminaalhooldaja juures käis ta aga korrapäraselt ja alkoholi ei tarvitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
26. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et K.N-i ei saa tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Nimelt ei ole ka kohtukolleegiumil usku sellesse, et kinnipeetav käitub edaspidi õiguskuulekalt.
27. Maakohus tegi kindlaks, et K.N-il on neli kehtivat kriminaalkaristust ja ka vanglas on ta olnud korduvalt: praegune vangistus on koguni kuues. See tähendab, et karistamistest K.N end mõjutada lasknud ei ole. Seda arvestades ei pea kohtukolleegium võimalikuks arvata, et nüüdne vangistus on süüdimõistetu õiguskuulekaks muutnud. Niisugune negatiivne hinnang saab kindlust ka sellest, et vangistuseski pole K.N suutnud korrareeglitele alluda. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus ametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest. 2