KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2022, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3516 (20274000307) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Mille

§ 121

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav Q.F, isikukood XXX, Kaitsja määratud kaitsja Vahur Krinal Kannatanu XX Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2021, 10.01.2022 ja 13.01.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310 - § 315 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Q.F kuriteos

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 4120 eurot. 2.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Q.F ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Q.F-ilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 tulenev sundraha 981 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, sätestatud ekspertiisikulu 61 eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud 911,40 eurot. Kokku on Q.F-ilt riigituludesse väljamõistetav menetluskulu 1953,40 eurot.
2. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99922700004424 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Q.F, kr asi 1-21-3516“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde 21.12.2020 häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestis DVD-plaadil, 21.12.2020 politseiametniku rinnakaamera salvestis DVD-plaadil, 01.11.2020 häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestis DVD-plaadil ja 01.11.2020 politseiametniku rinnakaamera salvestis DVD-plaadil. Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lääne Ringkonnaprokuratuur saatis 17.05.2021 Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumajja üldmenetluses arutamiseks kriminaalasja Q.F süüdistuses

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Pärnu Maakohtu 17.11.2021 määrusega anti Q.F talle esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel 10.01.2022 esitas prokurör taotluse süüdistuses kuriteo toimepanemise aja täpsustamiseks, s.o lugeda süüdistuses ajavahemiku 02.00−04.00 asemel õigeks ajavahemik 00.30−04.

1. Menetlusosaliste nõusolekul fikseeris kohus KrMS § 268 lg 3 mõttes süüdistuse paranduse protokolliliselt. Süüdistuse sisu
2. 10.01.2022 kohtuistungil täpsustatud süüdistuse kohaselt süüdistatakse Q.F-i selles, et tema, olles alkoholijoobes, 22.12.2020 ajavahemikul 00.30−04.00 xxxxxxxxxxxxxxx asuvas elumajas tahtlikult sõimas ja ründas oma endist elukaaslast X Xa, kellega tal on endiselt säilinud emotsionaalne ja sotsiaalne side, kuna lahkuminek on olnud värske, elatakse veel samas majas ning jagatakse ka elamisega seotud kulusid. Peale selle oli Q.F-il veel lootus suhe parandada, s.t tema hinnangul oldi endiselt elukaaslased. Q.F läks X Xa tuppa ning hakkas tema peale karjuma ning teda sõimama. Kui X X hakkas politseid kutsuma, liikus Q.F X Xa juurde ning hakkas X Xalt telefoni käest ära rebima. Selleks haaras Q.F X Xa käte randmetest kinni ja väänas neid, tekitades X Xale füüsilist valu ja tervisekahjustusi. X X hakkas valust ja hirmust karjuma, mille peale Q.F lasi X Xast lahti. Peale seda lõi Q.F X Xale parema käe servaga vastu X Xa vasakut käsivart, tekitades X Xale füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Siis Q.F taandus ning läks oma tuppa ja rahunes maha. Oma tegevusega tekitas Q.F oma endisele elukaaslasele X Xale nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustusi, mis fikseeriti Kuressaare haiglas. Q.F tekitas X Xale järgmised tervisekahjustused: nahaaluse verevalumi vasakule õlavarrele ning nahapunetuse randmetele koos katsumisvalulikkusega. 2

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Kohtus palus prokurör Q.F

§ 121

lg 2 punkti 2 järgi süüdi tunnistada ja karistada teda vangistusega 1 aasta, mida ei pöörata

§ 74

lg 1 alusel täielikult täitmisele kui Q.F ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 1 p 1−6 ning lg 2 p 2 ja 8 alusel talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Prokuröri hinnangul karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavaks asjaoluks on kannatanu alandamine kuriteo toimepanemisel (süüdistatav kutsus agressiivselt kannatanut erinevate sõnadega; „psühh“, „uss“, „valetaja“ ning robustete ja alandavate sõnadega, mida kannatanu ei soovinud kohtus kõvasti välja öelda). Prokurör leidis, et süüdistatav alandas ka kohtusaalis kannatanut, naerdes korduvalt kannatanu ja tema sõnade üle, mis iseloomustab süüdistatava olemust. Süüdistatav ei suuda oma viha kontrollida, millele viitab see, et ta tungis 01.11.2020 politseiametnikule kallale, olles sel ajal alkoholijoobes, tungis samamoodi kannatanule kallale 22.12.2020 ning tõstis kohtusaalis häält kohtuniku peale, eiras pidevalt kohtu korraldusi ja käitus kohatult. Lisaks ei võtnud süüdistatav oma käitumise eest mingit vastutust, vaid süüdistas kannatanut. Süüdistatavat iseloomustab ka intensiivse jõu kasutamine kannatanu kui õblukese naisterahva vastu ja alkoholiprobleem. Oma käitumisega täitis süüdistatav

§ 121

lg 1 sätestatud mõlema alternatiivi, s.o kannatanule nii valu kui tervisekahjustuse tekitamise, koosseisu. Prokurör leidis, et rahalise karistuse mõistmise korral ei õpi süüdistatav midagi ega saa oma probleemidele lahendusi. Menetlus näitas prokuröri arvates, et Q.F-il on nii alkoholiprobleem ja vihaprobleem, mille lahendamist on võimalik tagada tingimusliku vangistusega koos kriminaalhoolduse nõuetega.

1. Kaitsja palus Q.F õigeks mõista, leides, et süüdistus on tõendamata ning kannatanu kirjeldatud sündmust ei ole toimunud. See on kannatanu välja mõeldud plaan, et süüdistatavale ebamugavusi põhjustada. Vigastused võisid olla kannatanu enda tekitatud või markeeritud.
2. Q.F end teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Q.F leidis, et kannatanu valetab ning tema kannatanu toas ei käinud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Teo koosseisupärasus
3. Kohtu hinnangul leidis süüdistuses kirjeldatud tegu aset ja vastab

§ 121lg 2 punkti 2 teokoosseisule.

Objektiivne koosseis 7. Q.F-ile süüks arvatava

§ 121

lg 2 punkti 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo põhikoosseisu, s.o

§ 121

lõike 1, objektiivne koosseis nõuab, et oleks kahjustatud teise isiku tervist või põhjustatud talle kehalise väärkohtlemisega valu. Praegusel juhul süüdistatakse Q.F-i

§ 121lõike 1 esimese koosseisualternatiivi 3

§ 121lõike 1 koosseisupärasele teole lisanduma süüdistatava ja kannatanu lähisuhe.

Lähisuhe

§ 121lg 2 punkti 2 mõttes eeldab inimestevahelist ühiselulist ja sotsiaalset sidet.

Q.F-ile heidetakse ette, et ta pani kehalise väärkohtlemise toime kannatanu vastu, kellega tal oli endiselt säilinud emotsionaalne ja sotsiaalne side, kuna lahkuminek oli värske, elatati veel samas majas, jagati ka elamisega seotud kulusid ning süüdistatava hinnangul oldi endiselt elukaaslased.

1. Kohtu hinnangul tõendavad süüdistuses kirjeldatud füüsilise vägivalla toimepanemist esmalt kannatanu X Xa ütlused. Nende põhjal tuvastab kohus süüdistuse aluseks oleva sündmuse alljärgnevalt.
2. XXXXXXXXXXXXX asuv elamu oli 22.12.2020 X Xa ja Q.F ühine elukoht. Kuriteosündmusele eelnevalt olid X Xa ja pikaaegse elukaaslase Q.F suhted pingelised. Põhjuseks X Xa 2020.a sügiseks vastu võetud otsus kooselu lõpetada ja maja müüa. X X rääkis 21.12.2020 õhtul Q.F-ile, et neil tuleb majast välja kolimiseks asju pakkima hakata. Seepeale Q.F ärritus, kaasnes verbaalne solvamine ja sõim. Kuna Q.F oli joonud ja verbaalne rünnak jätkus, kutsus X X politsei. Q.F lahkus kodust enne politsei tulekut. Pärast politsei lahkumist läks X X magama ja ärkas kui Q.F koju tagasi jõudis. Koju naasnud Q.F oli alkoholijoobes, läks X Xa tuppa ja oli põhjusel, et X X oli eelnevalt õhtul politsei kutsunud, väga ärritunud; järgnes sõim. X Xa kirjeldusel oli Q.F hoiak ründav: vehkis kätega ja trampis jalgu. X X hoiatas Q.F-i , et kui too ei lõpeta, helistab ta uuesti politseisse. Seejärel võttis X X telefoni ja hakkas numbrit valima, mille peale haaras Q.F voodis poolistukil olnud X Xa randmetest ja hakkas neid korraga väänama, et X X ei saaks politseisse helistada. X X tundis valu ja hirmu. Et olukorda lahendada hakkas X X karjuma. Karjumise või rabelemise peale lasi Q.F X Xa kätest lahti. Telefoni Q.F enda kätte ei saanud. Toast lahkudes lõi Q.F parema käega X Xa vasakut õlavart. Kui Andes Q.F toast väljus, pani X X toa ukse kinni. Kuna olukord tundus X Xale rahunenud olevat, ta politseisse ei helistanud. Löögist tundis X X tugevat valu, tema randmetele jäid punased muljumisjäljed ja käsivars oli järgmisel hommikul paistes ning valulik (kannatanu ütlused toimikus lk 76-82). Hommikul palus X X töökaaslaselt ZZ luba jääda ööbima XXXXXXXXX, rääkis talle tülist ja näitas vigastusi kätel. Päeval helistasid X Xale seonduvalt eelmise õhtu politsei väljakutsega ohvriabi töötaja ja piirkonnapolitseinik, kellele ta rääkis öisest vägivallast, kes suunasid ta haiglasse vigastusi fikseerima.
3. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused sündmuse käigu tuvastamiseks usaldusväärsed. Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi küllaldase järjekindluse ja detailsusega. Vasturääkivusi või lünkasid kannatanu ütlustes kohus ei tähelda. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab täiendavalt tunnistajate XX, CC ja VV kohtus antud ütlustest nähtuv: kannatanu on 22.12.2020 päeval vahendanud neile eelmise õhtu ja öö sündmusi samamoodi nagu kannatanu rääkis kohtus. 4

§ 121koosseisupärane tagajärg.

1. Kannatanu rääkis kohtus, et tema randmetele jäid punased muljumisjäljed ning käsivars oli paistes ja valulik (kannatanu ütlused lk 78-80,). Kannatanu ütlusega on kooskõlas tunnistaja ZZ kirjeldatu. Tema nägi 22.12.2020 X Xa kätel punakaid-lillakaid plekke (tunnistaja ütlused lk 85-86). Samuti on kannatanu ütlustega kooskõlas see, et 22.12.2020 pärastlõunal tuvastati tal haiglas vasaku õlavarre nahapunetus ja värske hematoom katsumisvalulikkusega ning nahapunetus mõlema randme piirkonnas katsumisvalulikkusega (tervisekaart lk 20). Eksperdiarvamusega, mille kohaselt X Xal tuvastatud tervisekahjustused randmetel võisid olla tekitatud kätega randmete väänamisel ja nahaalune verevalum vasakul õlavarrel võis olla saadud löögist kõva tömbi esemega (nt rusika, käeservaga) süüdistuses kirjeldatud ajal, loeb kohus veenvalt tõendatuks, et X Xal tuvastatud tervisekahjustused on tekitatud süüdistatava tegevuse tagajärjel (kohtuekspertiisi akt lk 21-22). Asjaolu, et 21.12.2020 hilisõhtul (pärast 22.00) olid kannatanu käed terved, on tuvastatav 21.12.2020 väljakutsel X Xaga vestelnud politseiametniku vormikaamera salvestiselt (salvestis DVD-plaadil asitõendi vaatlusprotokolli lisana lk 16-17).
2. Kannatanu ütluste järgi tundis ta randmete väänamise ja löögi tulemusena valu. Kohus leiab, et lisaks oma tegevusega kannatanu tervise kahjustamisele on süüdistatavale objektiivselt omistatav ka kannatanule valu tekitamine. Ka tavateadmistega inimese jaoks on kahtlusteta usutav, et inimese pehmete kudede mõjutamine randmete väänamise ja löögiga, nii et tagajärjeks on hõõrdumisjäljed või hematoomid, põhjustab inimesele valuaistingu. Samas 5

§ 121

lõike 1 esimese alternatiivi − teise inimese tervise kahjustamine − realiseerimisel selle tervisekahjustuse põhjustanud teoga kaasnev valu tekitamine kooseisualternatiivi mõttes tüüpiline kaastegu ja teo kvalifitseerimisel iseseisvat tähendust ei oma.

1. Asjaolu, et süüdistatav oli 21.12.2020 õhtul alkoholi tarbinud, kinnitas nii süüdistatav ise kui ka tunnistajana üle kuulatud D D. D D ütlused kinnitavad ka kohtul Q.F-i kuulates kujunenud veendumust, et Q.F püüd enda rolli sündmustes pisendada on tema ütlustes läbiv joon. Q.F ütluste kohaselt oli 21.12.2020 õhtul politsei kutsumisega päädinud sõnavahetus väike jutuajamine. Vaidlust ega tüli tema sõnul pole olnud. D D ütlustest nähtuvalt kutsus Q.F õe (st D D) endale 21.12.2020 õhtul poole kümne paiku koju järele, sest venna (st Q.F ) sõnul oli neil elukaaslasega jälle tüliks läinud.
2. D D ütlustest on tuvastatav, et Q.F jõudis tagasi koju, XXXXXXXXXX, poole ühe paiku öösel. Kannatanu ei osanud Q.F saabumise aega täpselt määratleda. Kannatanu arvas, et kui Q.F tema toast lahkus võis kell olla neli. Kohus tuvastab eeltoodu alusel, et Q.F pani kehalise väärkohtlemise toime 22.12.2020 ajavahemikus 00.30 kuni 04.
4. Süüdistatava ja kannatanu ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Q.F pani kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Kannatanu ja süüdistatava ütluste põhjal on tuvastatav, et nad olid pikaajalised elukaaslased, teo toimepanemise ajal elasid nad jätkuvalt ühises kodus ja korraldasid ühiselt majapidamist. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt olid nad tema hinnangul kannatanuga siis veel elukaaslased. Asjaolud, et kannatanu oli võtnud vastu otsuse kooselu lõpetada ning ühine kodu oli müügis, ei anna käesoleval juhul alust asuda seisukohale, et lähisuhe

§ 121lg 2 punkti 2 mõttes oli lõppenud.

19. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Q.F tegevus täidab

§ 121lg 2 punktis 2 ettenähtud kuriteo objektiivse kooseisu.

Subjektiivne koosseis 20. Kehalise väärkohtlemise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude – s.o tervisekahjustuse tekitamise või valu tekitava kehalise väärkohtlemise – suhtes. Kohtu hinnangul on Q.F pannud X Xa kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Vastavalt

§ 16

lg 3 sätestatule paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatava tahtluse hindamisel tuleb vaadelda süüdistatava käitumist ka enne ja pärast etteheidetavat tegu. 21. Tuvastatud asjaolude pinnalt on väljaspool mõistlikku kahtlust, et Q.F X Xa randmetest väänates ja teda vastu õlavart lüües teadis, mida ta teeb, ning oli teadlik, millised tagajärjed väänamise ja löömisega kaasneda võivad. Teise inimese randmete väänamine ja löök vastu õlavart on mõistlikult arusaadavalt sellised teod, mis on kohased tooma tagajärjena kaasa nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustusi. Et süüdistatav ise oma tegu eitab ja kohtul puudub temapoolne selgitus selle kohta, mida ta X Xa randmeid väänates ja õlavarde lüües mõtles ja taotles, saab kohus teha järeldusi välise teopildi põhjal. 6

§ 121lg 2 punkti 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus.

Karistus 25. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 7

§ 121

lg 2 punkt 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Tulenevalt

§ 56

lõikest 2 võib karistusena vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

1. Arvestades, et Q.F-i ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on kohtu hinnangul tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada kergemaliigilise karistusega ja Q.F-i tuleb karistada rahalise karistusega. Kohtul puuduvad andmed, et Q.F ei oleks võimeline rahalist karistust kandma. Praegusel juhul ei ole ka Q.F süü nii suur, et tooks kaasa vangistusliku karistuse kohaldamise vajaduse.
2. Erinevalt prokurörist ei näe kohus kohtu ette toodud tõendite pinnalt, et Q.F oleks iseloomult ja ajaloolt selline vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne inimene, et tema isikust tulenevalt peaks tema ohjeldamiseks ja õiguskuulekal teel hoidmiseks kasutama rangemaid meetmeid, muuhulgas karistama teda seetõttu vangistusega. Süüdistatava joove teo toimepanemise ajal saaks praegusel juhul omada karistusliigi valikul kaalu, kui inimene oleks juba varem purjuspäi kuriteo toime pannud. Asjaolu, et varem karistamata süüdistatav on teo toime pannud alkoholijoobes, ei anna automaatselt alust arvata, et uuesti alkoholi tarvitanuna paneb ta ka toime uusi kuritegusid. Seda järeldust ei võimalda teha ka süüdistatava võimalik või tõenäoline kaldumine alkoholi liigtarvitamisele. Samavõrra annaks süüdistatava alkoholi liigtarbimise pikk ajalugu tõendatuse korral indikatsiooni sellest, et tavaliselt ta alkoholijoobes kuritegusid toime ei pane. Süüdistatava varasemat füüsilist agressiivsust eitas ka kannatanu ise. Inimese võimalik ebameeldiv iseloom, riiakas või ropp väljenduslaad, ei ole süüd suurendav asjaolu. Võimalik alkoholiprobleem automaatselt karistusliigi valikut tingiv kriteerium ei ole. Vangistusliku karistuse mõistmine seetõttu, et süüdistatava saaks käitumiskontrollile allutada, viharavile suunata ja alkoholist võõrutada ning seeläbi tema probleeme lahendada ei saa olla karistuse mõistmise eesmärk. Ka ei oma süü suuruse hindamisel iseseisvat tähendust fakt, et kannatanuks on naisterahvas.

§ 121

lg 2 punkti 2 kooseis ongi mõeldud kaitsma lähisuhtes haavatavamat poolt vägivalla eest, olgu see siis mees või naine. Ka

§ 121põhikoosseisu mõlema alternatiivi täitmist süüd suurendavaks lugeda ei saa.

Riigikohus on sellisele veale juhtinud sõnaselgelt tähelepanu 06.06.2016 otsuse nr 3-1-1-44-16 punktis 20. Riigikohus selgitas, et süü suuruse hindamisel saab olla tähtis kehalise väärkohtlemise intensiivsus ja seeläbi kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskus või objektiivselt hinnatava valu tugevus. Arvestada saab, kas süüdlane valis koosseisualternatiividest kergema või raskema realiseerimise. Tervisekahjustuse tekitamisega kaasnevat valu tekitamise kui tüüpilise kaasteo arvestamine süüd suurendava asjaoluna rikub

§ 59

sätestatud korduvarvestamise keeldu.

§ 59

mõttes tuleb keelatuks lugeda ka koosseisuliste asjaolude arvestamine süüd mõjutavatena

§ 56lg 1 esimese lause tähenduses.

29. Kohus võtab süü suuruse hindamisel arvesse, et Q.F realiseeris kehalise väärkohtlemise põhikoosseisu raskema alternatiivi. Kasutatud vägivald oli piisavalt intensiivne, et pehmeid kudesid kahjustada, samas ei olnud füüsiline vägivald massiivne ega toonud kannatanule kaasa raskeid tagajärgi. Ka toomata näiteks kaasa

§ 121

lg 2 punktis 1 nimetatud kvalifitseerivat (vähemalt neli nädalat kestvat) tervisekahjustust, saab

§ 121

põhikoosseisu täitev füüsilise vägivalla tegu olla märksa jõhkram ja agressiivsem kui seda oli Q.F tegu praegusel juhul (nt rusikalöögid näkku, kägistamine, jalalöögid jne). Kohus leiab, et Q.F süü ei ole suur. 8

§ 57

loetletud karistust kergendavad asjaolud või

§ 58loetletud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus ei nõustu prokuröriga, et esineb

§ 58

punktis 2 nimetatud karistust raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine kannatanut alandades. Kohtu jaoks on usutavad kannatanu ütlused sellest, et norimine, sõimamine ja solvavate ning inetute väljendite kasutamine võib olla süüdistatavale omane ja usutavalt võis süüdistatav olla noriv ja solvav ka enne sõnalise konflikti päädimist kehalise väärkohtlemisega. Teole eelnevat käitumist ei saa hinnata teo eest mõistetavat karistust raskendava asjaoluna.

§ 58

punkti 2 järgi peab teo toimepanemise viis ise olema olemuselt alandav või tegu toime pandud kannatanut alandavatele tegudele sundides. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud. 31. Kohus leiab, et arvestades süü suurust, ei saa karistust mõista alammäära lähedal, kuid karistus peab jääma alla keskmise. Rahalise karistuse võib kohus kuriteo eest mõista 30−500 päevamäära, seega on rahalise karistuse keskmine sanktsioonimäär 265 päevamäära. Kohus peab põhjendatuks karistada Q.F-i karistusega 200 päevamäära. 32.

§ 44

lõike 2, 3 ja 4 alusel arvutatud rahalise karistuse päevamäär on Q.F puhul 20,60 eurot (lk 37). Asjaolusid, mis annaks alust päevamäära vähendamiseks, kohtule teada ei ole. Mõistetud 200 päevamäärale vastav rahaline karistus on seega 4120 eurot. 33. Kohtu hinnangul on Q.F-i võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma jättes mõistetud rahalise karistuse

§ 73lõike 1 alusel tingimisi kohaldamata.

Kuriteo toimepanemisest on kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud üle aasta ja uusi õigusrikkumisi Q.F toime pannud ei ole. Kohus jätab mõistetud rahalise karistuse

§ 73

lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata kui Q.F ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 34. Seonduvalt katseaja tingimustega selgitab kohus. Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p 9 või 10 sätestatud korras.

Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg 2 sätestatule.

Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt (

§ 73lg 4, 5). Menetluskulud 35. Kr

MS § 180 lg 1 alusel tuleb seoses süüdimõistva kohtuotsusega Q.F-ilt riigituludesse välja mõista menetluskulud: sundraha 981 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelsest ja kohtumenetlusest 911,40 eurot. Kokku on süüdistatavalt riigituludesse välja mõistetav menetluskulu 1953,40 eurot. 36. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 punktile 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu poolt on toime pandud on teise astme kuritegu (

§ 4

).

§ 179lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise 9