Obsah (7)

§ 424§ 215§ 63§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2026, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-25-3247 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver K

§ 424

lg 2 ja

§ 215

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks Süüdistatav Marcus Rannamägi isikukood: 50308014212; elukoht: xxx ; haridus: xxx; töökoht: xxx; emakeel: xxx keel; xxx kodanik; 2 kehtivat kriminaalkaristust; tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 23.06.2024-24.06.2024 Kaitsja vandeadvokaat Teet Veer (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada Marcus Rannamägi süüdi

§ 424

lg 2 ja

§ 215

lg 2 p 1 järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistada teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Marcus Rannamägi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.06.2024–24.06.2024, s.o 2 päeva ning määrata veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 424

lg 4 p 1 ja

§ 74

lg 2 alusel määrata, et Marcus Rannamägil tuleb kohe ära kanda 15 päeva vangistust. 4. Kohustada Marcus Rannamägi ilmuma kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestada kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust Marcus Rannamägi ilmumisest vanglasse karistust kandma. 5.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta 5 kuud ja 13 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Marcus Rannamägi ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Marcus Rannamägi peab: 5.

1. elama aadressil xxx ; 5.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Marcus Rannamägil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 7.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.

jaanuarist 2026, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 8.

§ 75

lg 5 alusel peatub käitumiskontrolli nõuete täitmine koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui Marcus Rannamägi vabaneb karistuse kandmiselt.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Marcus Rannamägilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 1329 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Marcus Rannamägil tasuda menetluskulu 1329 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde kriminaalasja materjalide juures asuv Pakend nr 1, milles DVD+R plaat, millel patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Marcus Rannamägi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 17.10.2023 Tartu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-23-5619 ja milline karistus on kehtiv, 23.06.2024 kella 07.17 paiku xxx tee 30 km-l juhtis tahtlikult, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorsõidukit Mercedes-Benz S 400D 4matic registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,78 mg/l kohta. (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,85 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0,07 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Marcus Rannamägi kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks rikkus Marcus Rannamägi liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Marcus Rannamägi toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Samuti süüdistatakse Marcus Rannamägi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, mille eest karistati teda, 17.10.2023 Tartu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-23-5619 ja milline karistus on kehtiv, 23.06.2024 kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal xxx külast Pühajärve Jaanitule väliürituse autoparklast võttis võõra vallasasja omavolilise kasutamise eesmärgil S.W-le kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz S 400 D 4matic, riikliku registreerimismärgiga xxx, väärtusega 120 000 eurot, ja sõitis sellega xxx tee 30 km-l sõitis eelnimetatud mootorsõidukiga teelt välja kraavi, põhjustades varakahjuga liiklusõnnetuse. Sõiduki juhtimise puhul puudus Marcus Rannamäel teadvalt S.W nõusolek sõiduki kasutamiseks ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega pani Marcus Rannamägi toime

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Marcus Rannamägi ja tema kaitsja vandeadvokaat Teet Veer sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Rannamägi tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ja

§ 215

lg 2 p 1 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel tuleb teda karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.

Rannamägi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.06.2024 – 24.06.2024, s.o kokku 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb M. Rannamägil kohe ära kanda karistus 15 päeva vangistust ning 1 aasta ja 5 kuu ja 13 päeva vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui M. Rannamägi 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada M.

Rannamägi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Mõista M. Rannamägilt välja riigieelarve tuludesse sundraha 1329 eurot. Võimaldada M. Rannamägil tasuda menetluskulu summas 1329 eurot ositi, 12 kuu jooksul, sest tal ei ole võimalik ühe korraga kogu summat tasuda, kuna on ka pere ülalpidaja. Seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde kriminaalasja materjalide juures asuv Pakend nr 1, milles DVD+R plaat, millel patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Rannamägi tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ja

§ 215lg 2 p 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuluks sundraha 1329 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. Rannamägil tasuda menetluskulu 1329 eurot ositi, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. M. Rannamägil ei ole võimalik ühe korraga kogu summat tasuda, kuna on ka pere ülalpidaja. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde kriminaalasja materjalide juures asuv Pakend nr 1, milles DVD+R plaat, millel patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestis. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anu Vilt